Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojusnähtused vannitoas (10)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Soojusnähtused vannitoas
Vannitoas tavaliseks
soojendajaks on põrandaküte, mis saab energiat elektri näol ja
elektri abil soojenevad põrandasoojenduse traadid, mis on
valmistatud metallist, sest metall juhib hästi soojust ning traatide
soojendamiseks kulub vähe energiat. Metalltraadid omakorda soojendavad põrandaplaate, kuna põrandaplaadid on savist , siis ei
juhi nad hästi soojust ja põranda soojenemiseks läheb aega.
Üldjuhul neelab põranda ülessoojendamine palju energiat, kui
põrand on soe siis jahtub ta pika aja jooksul ja seega põranda ühel
-samal temperatuuril hoidmine nõuab vähem energiat.
Pesemiseks kasutatakse
sooja vett ja vesi hakkab aurama, sest ümbritsev õhutemperatuur on
madalam kui vee temperatuur. Mida soojem on vee temperatuur seda
rohkem aineosakesi väljub veest ja muutub veeauruks. Vannitoas

Soojusnähtused vannitoas #1 Soojusnähtused vannitoas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martin pihooja Õppematerjali autor
füüsika töö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Soojusnähtused saunas

Seda tajuvadki saunalised kui temperatuuri tõusu. Teisalt on see seotud inimese keha higistamisega, mis aitab kõrgemaid temperatuure taluda. Termomeeter nii suurt temperatuuri ikkagi ei näita, sest sauna kõikide osade temperatuur on madalam ja kuum veeaur jahtub kiiresti, pealegi on veeaurul väike soojusmahtuvus. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad. Esiteks saunaahi ­ ahjus sees toimub põlemine mille tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak ­ kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. Õhk saunas tundub kuumana sellepärast, et veeaur juhib väga hästi soojust.

Füüsika
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Temperatuuri määrab eeskätt aluspinna ja õhumassi soojusvahetus. Õhumassi temperatuuri määrab oluliselt ka aluspind mille kohal ta on. Õhumassi individuaalne temperatuuri muutus on aeglane. Muutust võib põhjustada õhumasside vahetumine või õhumasside vertikaalne ümberpaiknemine ehk advektsioon. Advektiivsed muutused on järsud, hüppelised (mõne tunni jooksul mitme kraadi võrra). 18) Soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel. - Molekulaarne soojusjuhtivus ­ soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu. Et õhu soojusjuhtivus on väga väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väha õhuke õhukiht - Konvektsioonivoolud ­ tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem soojenenud õhk muutub hõredamaks ja seega kergemaks ning tõuseb ülespoole. Asemele voolab kõrvalt jahedamat õhku. Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis kannavad soojust edasi

Füüsika
thumbnail
10
doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus ­maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus ­ niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef ­ nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud ­ kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam. Sügisel on olukord vastupidine.

Geograafia
thumbnail
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Advektsioon ­ on õhu horisontaalne ümberpaigutumine atmosfääris. Absoluutselt must keha ­ on keha, mille neelamisvõime on 1 (neelab kogu langenud valguse). Albeedo ­ on mingi pinna valguse peegeldumise näitaj. Kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Päikesetuul ­ madala tihedusega laetud osakeste vool (enamasti elektronid ja prootonid), mida Päike välja paiskab. Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi. Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused

Loodus
thumbnail
16
doc

Hüdrometeoroloogia

värvidemängu pakkuvad virmalised on atmosfääri ülakihtide hõredas õhus tekkiv valgus.Ebapäikesed:tekivad nagu halodki valguskiirte peegeldumisel ja murdumisel pilvede jääkristallides. 5.Soojusbilantsi võrrand:Kuigi atmosfäär neelab ultravioletset ja infrapunast kiirgust,soojeneb õhk siiski vahetult päikesekiirguse mõjul vähe.Kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb eelkõige aluspind-maa-ja veepind.Siit levib soojus edasi õhku ja maa ning vee sügavamatesse kihtidesse.Niisiis,päikesekiirgus neeldub aluspinnas ja muutub soojuseks.B=T+P+EL (B- 1 aluspinna kiirgusbilanss,T-soojusvoog õhku,P-soojusvoog pinnasesse või pinnasest,LE- soojus,mis kulub aurumisele.Temperatuuri skaala: Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk

Hüdrometeoroloogia
thumbnail
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P?

Hüdrometeoroloogia
thumbnail
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu

Soojustehnika
thumbnail
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

vähe ja need ei segune omavahel, kergemad nagu heelium üleval) ● ionosfäär - algab 120km, lõpeb 180km kõrguselt, ergutatud aatomid. D kiht 60km kõrguselt takistab AM lainete pääsemist päeval ionosfääri. Sest pikad lained. ● eksosfäär on termosfääri ülaosas II ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235220/mod_resource/content/1/meteorology.toda y.II.pdf ● Soojus on protsess, mille käigus energiat ühelt kehalt teisele kantakse. ● Kehasoojus - palju kulub energiat mingi ühiku keha soojendamiseks ● Konvektsioon - soojusülekanne kehalt kehale ● konduktsioon - soojusmahutavus ● termid - tõusvad õhuosakesed, mullid, mis maa soojenemise tagajärjel atmosfääri tõusevad ● advektsioon - horisontaalne soojusliikumine, soojal õhul üles, külmal alla ● soojuskiirgus - päikeselt

Klimatoloogia ja meteoroloogia




Kommentaarid (10)

Merilii100 profiilipilt
Merilii100: Oli suureks abiks :)
20:36 17-11-2010
Esteesti profiilipilt
Esteesti: suur abi oli sellest
14:54 14-10-2012
miiuviiu profiilipilt
miiuviiu: oli suureks abiks
12:28 17-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun