Eduard Viiralt (0)

Eduard Viiralt
Elulugu
Eduard Viiralt sündis 20.märts.1989 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selos Robidetsi mõisa teenijate perekonnas.Ta suri 8.jaanuaril.1954 Pariisis.Kooliteed alustas Viiralt Kalitinos.Nad tulid Eestisse elama 1909.aastal , Järvamaale varangu mõisa , Koeru valda.Ta õppis Koeru Haridusseltsi koolis Koeru saksa erikoolis,1915-1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis.1919 aastal astus ta "Pallasesse" , kus ta õppis A.Satrkofi juures skulptuuri ja A. Vabbe ning G.Kindi juures graafikat.
Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees ,kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset,valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli.1922-1923 jätkas Eduard oma õpinguid "Pallases" stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias skulptuurierialal, kus teda õpetas peamiselt S.Werner.Samal ajal töötas ta P.Wenzeli vasetrükikojas, täiendades end ka graafika alal.1923.aastal pöördus ta tagasi "Pallasesse" ning lõpetas 1924.aastal kujuri ja graafikuna.1924-1925 oli samas ka graafikaõppejõud.1945.aastal sattus sõjakeerises Rootsi.1925-1939 aastatel elas ta Pariisis,seejärel tuli ta tagasi Eestisse.1946.aasta sügisel pöördus Eduard lõplikult tagasi Pariisi.
Ta suri 55-aastasena ja maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisi.Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas – meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid .Kui Eduard õppis "Pallases" , illustreeris ta mitemeid tekste (nt.usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid).Peale kooli lõpetamist töötas ta õpetajana, kuid ta lahkus selleslt kohalt , et minna õppima Dresdeni.1938.aastal pühendas Viiralt oma tähelepanu rahva suurkujudele ja sümboolsetele kujutistele.1944.aastal kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini.1924.aastal valiti Viiralt Salon D’Automne organisatsiooni liikmeks.
Looming
Viiraldi varasemates töödes on näha hilis -saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene.Aastast 1916 pärinevad Viiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi - ja estambikatsetused.Järgneval perioodil oli ta viljakas eelkõige raamatugraafikas.1923-1925 illustreeris viiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ,1925 Jakob Kõrvi " Muinasjutud " ,1924-1925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud,1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puškini "Gabrieliidid".1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Viiralt enesetäiendamiseks Pariisi.Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930-1932) , " Kabaree " ( 1931 ) , "Jutlustaja" (1932) , realistlikumad: "Neegripead" (1933) , "Claude" (1936) , " Lamav tiiger " (1937).30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt loodusele ; lastele ja sõpradele; aktidele ja maastikule.Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940).Viiraldi üheks meelisobjektiks on kindlasti lapsed,keda ta kujutas suure südamesoojusega.Sageli kujutab kunstnik oma töös erinevaid lapse näoilmeid varieerides detaile.
1937. aastal valminud töö on üks armastatumaid kunstniku lapsi kujutavaid gravüüre. Viiralti uurija M. Levin on selle töö kohta kirjutanud: “Kompositsioon kahe lapsepeaga patjade-tekkide kuhjuvate ümaruste keskel on väljendusrikkalt napijooneline…. Linoollõike “Lapsed” trükkimine esialgu äpardus. Alles 1938.a. algul õnnestus Viiraltil saada korralikke tõmmiseid.” (M. Levin. Eduard Wiiralt . Eesti Kunstimuuseum , 1998). Antud tõmmise trükkis kunstnik 1943. aastal.
Viiralt on esinenud näitustel Helsingis ,Pariisis,Kopenhaagenis,Moskvas,Riias,Varssavis,Brüsselis,New Yorgis ,Roomas jne.
Viiralt võttis Vabadussõjast algusest lõpuni osa, nimelt oli ta soomusrongil dessantväelane. Teenete eest anti talle Maidla mõisa südamest 17 hektarit maad asundustaluks ja ta tuli koos ema, isa ning vendadega Maidlasse elama.
Kasutatud allikad:
http://www.estarts.ca/artist.php?id=39
http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt
http://www.e-kunstisalong.ee/?e=oksjonid&o=11&num=38