............................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus :..........................................................................................................................................13 Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda 1. Näib, nagu peaks Kristjan Raud olema rahvale lähedasem oma monumentaalse arhaiseeriva stiiliga, millest hoovab rahvaluule eepilist hingust, põhjamaise looduse rüpes kujunenud talupoeglikku ilumeelt. Viiralti looming, stiililt ja aineilt nii erinev Kristjan Raua omast, võib esmapilgul tunduda üpris kosmopoliitilisena. Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse
EDUARD VIIRALT REFERAAT TALLINN 2010 Elulugu Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, 20. märtsil 1898.a, mõisateenijate pojana. Viiraldi perekond tuli Eestisse 1909.a, asudes elama Koeru valda Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunsti Kooli. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1924). Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õpetajana. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, näiteks gravüüri, litograafiat, monotüüpiat ja puulõikekunsti. Viiraltit peetakse Eesti kunstiajaloos graafik
Eduard Wiiralt Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjut
stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100. Sünniaastapäevaks on valmis Mai Levin´i abil album ,,Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Looming 1916 a. pärinevad Eduardi esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 a. esimesed ofordi- ja estambikatsetused
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja
Eduard Viiralt (Wiiralt) 20.03.1898-08.01.1954 Ursula Potivar 9.A klass Elulugu Eduard Viiralt oli eesti graafik, kes sündis Peterburi kubermangus mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks.
Eduard wiiralt Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Eduard Wiiralt 20. märts 1898 8. jaanuar 1954 Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli Eesti 20. sajandi esimese poole silmapaistvaim graafik Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal
Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. a. ja maeti Pariisi PèreLachaise kalmistule. NÄITUSED: Prantsusmaal, Soomes, Saksamaal, Taanis, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Belgias, USAs, Hollandis, Itaalias, Sveitsis, ja Eestis. EDUARD VIIRALT. TEMA PILDID:
Kõik kommentaarid