Maidla Põhikool
PüsimagnetReferaat
Koostas:
Klass: 9.klass
Maidla 2012
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Püsimagneti omadused 3
Koostis 3
Kasutamine 4
Huvitavaid fakte magnetitest 4
Kokkuvõte 4
Kasutatud kirjandus 5
Sissejuhatus
Selle referaadi eesmärk on uurida välja, milleks on püsimagnet
vajalik ja kuidas see tekib. Tahaks teada saada selle referaadi
käigus ka, kuidas püsimagnetit ära tunda ja millega see täpsemalt
tõmbub. Loodan, et saan targemaks.
Püsimagneti omadused
Püsimagneti kõige tähtsam on see, et magneetunud rauast esemed
säilitavad magneti omadused peale sellega kokku puutumist.
Püsimagnetit ümbritseb alati elektriväli. Samuti on selle
omaduseks tõmmata ligi raudesemeid. Püsimagneti omadusi määrab
elektroonide olemuslik magnetväli.
Igal püsimagnetil on kaks poolust: põhjapoolus ja lõunapoolus.
Poolustes on magneti mõju raudesemetele kõige suurem. See osa, kui
puudub mõju on neutraalne. Neid poolused on saanud nime tänu
sellele, et üks pool pöördub põhja ja teine lõunasse.
Põhjapoolust tähistatakse tavaliselt tähega N ja lõunapoolust
tähega S. Kui eraldada kaks poolust, siis saame kaks magnetit,
millel on mõlemal nii põhja- kui lõunapoolus. Poolusi on
magnetil alati
paarisarv . Tavaliselt on selleks arvuks kaks. Kuid siiski on
eriliseks otstarbeks valmistatud ka nelja, kuue või enama poolusega
magneteid. Siiani pole suudetud leida ega leiutada ühtegi magnetit,
millel oleks üks poolus. Põhjapoolus tõmbub lõunapoolusega ja
eemaldub põhjapoolusest. Lõunapoolsus tõmbub põhjapoolusega ja
eemaldub lõunapoolusest.
Koostis
Magneteid on erinevaid tüüpi ja tänu sellele koosnevad ned ka
erinevatest ainetest. Need koosnevad spetsiaalsetest terasesortidest
ja mitmesugustest sulamitest. Sulamites kasutatakse nii magnetilisi
metalle (raud,
nikkel jne), kui ka mitte magnetilisi metalle
(
alumiinium ,
titaan jne). Sulamite nimi tuleneb enamasti nende
koostisest.
Neodüüm magneti (NdFeB) koostisosadeks on näiteks neodüüm (Nd),
raud (Fe) ja boor (B). See materjal on maailma suurima energia
klassiga püsimagnet. Selle magneti maksimaalne töötemperatuur on
200C. Selle magneti puudusteks on madal töötemperatuur ja see, et
materjal on
rabe . Seda magnetit kasutatakse elektrimootoris,
kõvakettas, kõlarites jne.
Alumiinium magneti (AlNiCo) peamisteks koostiselemntideks on
alumiinium (Al), nikkel (Ni) ja kooblat (Co), samuti kasutatakse
vähesel määral rauda (Fe) ja vaske (Cu) ja mõnikord ka titaaniumi
(Ti). Osad alumiinium
magnetid magnetiseeruvad igas olukorras, teised
aga omavad kindlat magneteerumis suunda. Selle magneti eelisteks on
kõrge temperatuuri taluvus (450C-500C) ja väga hea korrosiooni
talumine. Alimiinium magnetit kasutatakse näitkes kõlarites,
sensorites, metallieraldajates jne.
Samaarium -Kooblat magneti (SmCo) peamisteks koostiselementideks on
samaarium (Sm) ja kooblat (Co). See magnet on energia klassi
suuruselt teine, temast tugevam on ainult eelnevalt mainitud neodüüm
magnet. Selle magneti
eeliseks on hea temperatuuri taluvus
(250C-350C), hea vastupidavus korrosioonile ja hea vastupidavus
demagnetiseerumisele ehk magneetumisest vabastumisele.
Samaarium-Kooblat magnetit kasutatakse näiteks arvuti kõvaketastes,
satelliit süsteemides jne.
Kasutamine
Kõige
levinumalt kasutatakse magneteid kompassis. Kompassil kasutatakse
peenikest ja pikka sirgmagnetit, mille pooluste piirkonnad on
lühikesed. Selliseid magneteid kutsutakse magnetnõelteks. Selleks,
et kompass töötaks, tuleb magnetnõel tasakaalustada. Kompassiga
kasutati ära Maa magnetvälja. Eriti oluline oli nende osatähtsus
aastakümneid tagasi, kui puudusid GPS’id ja muud side vahendid.
Neid kasutasid vanal ajal meremehed, et merel mitte ära eksida ja
koju tagasi jõuda.
Magneteid kasutatakse väga edukalt ka tehnoloogias. Seda kasutatakse
nimelt andmekandjatena. Selliseid kettaid nimetatakse
magnetoptilisteks ketasteks. See tähendab, et kirjutamiseks
kasutatakse magneteid, kuid lugemisel optikat. Esmakordselt
tutvustati sellist
tehnikat juba aastal 1985. Magnetoptilisi
kettaid kasutatkse kõvaketastena. Kuigi see
tehnoloogia on juba
üpris vana, kasutatakse siiski veel osades riikides seda.
Täiesti uus on aga
magnetite ära kasutamine lukkude puhul.
Enimkasutatavad on 250kg ja 500 kg hoidejõuga magnetid. Väiksemat
neist kasutatakse kohtades, kus puudub vajadus ukse turvaliseks
lukustamiseks, kuid on vaja piirata läbipääsu. 250kg hoidejõuga
magnet on piisav, et käega lahtitõmbamisel uks ei avane. 500kg
hoidejõuga magnet on vajalik
kohtadesse , kus on tarvis ka
lukuturvalisust.
Huvitavaid fakte magnetitest
On uurimusega tõestatud, et magnetiga on võimalik muuta
paremakäeline inimene
ajutiselt vasakukäeliseks. Siiski kestis mõju
vaid nii kaua, kui magnetid olid sisse lülitatud ning püsivaid
muudatusi see
katsetus ei jätnud. Katsel paigutati vasak- ja
parempoolse nn tagumise kiirukääru juurde. Selajal, kui magnet oli
vasaku kiirukääru juures, kasutasid inimesed tihemini vasakut kätt.
Aga parempoolse piirkonna juures ei tekitanud magnet mingeid muutusi.
On leitud, et magnetid leevendavad ka pingeid. Neid on juba aastasadu
kasutatud pingete „
ravimisel “. Praegu kasutatakse neid massaži
juures ja kantakse ka ehetena.
Kokkuvõte
Magneteid on erinevat liiki ja need tunneb ära selle järgi, et nad
tõmbuvad erinevate metallidega. Igal magnetil on kaks poolust, mis
tõmbuvad üksteisega. Magneteid kasutatakse väga paljudel
erinevatel aladel ja on juba kasutatud palju aastaid tagasi.
Kasutatud kirjandus
Vikipeedia.
Magnetväli.http://et.wikipedia.org/wiki/Magnetv%C3%A4l i 7.jan.2012
Vikipeedia.
Magnet.http://et.wikipedia.org/wiki/Magnet 7.jan.2012
Vikipeedia.
Magnetoptiline ketas .http://et.wikipedia.org/wiki/Magnetoptiline_ketas 7.jan.2012
Antsla gümnaasium.
Magnetväli. Püsimagnetid.http://afyysika.onepagefree.com/files/P%C3%BCsimagnet.pdf 4.jan.2012
Luku-
Expert .
Magnetid.http://www.lukuexpert.ee/magnetid 7.jan.2012
Delfi.
Magnetiga saab paremakäelise inimese muuta
vasakukäeliseks.http://forte.delfi.ee/news/teadus/magnetiga-saab-paremakaelise-inimese-muuta-vasakukaeliseks.d?id=33442027 7.jan.2012
Arst.ee.
Magnetid leevendavad pingeid.https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/28664/magnetid-leevendavad-pingeid 7.jan.2012
Amagnet.
Magnetväli ja magnetism.http://www.amagnet.eu/et/hea-teada/magnetitest.html 7.jan.2012
Timpmann, K. 1999.
Füüsika IX klassile. Elektriõpetus.
Tallinn. Kirjastus Koolibri.
Kõik kommentaarid