kompost jms). Taimekahjustajate levikut tõkestatakse eelkõige külvikorras botaaniliselt erinevate kultuuride kasvatamisega – sh segaviljelusega – aga ka kahjustajate looduslike vaenlaste soodustamisega. Kasutatakse looduslikke taimekaitsevahendeid, millest ei jää taimedesse kahjulikke jääke. Maheloomakasvatus on tasakaalus taimekasvatusega, sest loomasööt tuleb reeglina oma tootmisest ning loomadelt saadav sõnnik läheb põllule väetiseks. Maheloomakasvatuses on tähtis loomade heaolu: nad peavad saama rahuldada kõiki oma loomuomaseid vajadusi, viibida õues ja süüa mahesööta. Kasvuregulaatoreid ega profülaktiliselt antibiootikume ei kasutata. Eesmärk ei ole loomade võimalikult kiire kasv ja maksimaalne piimaand, vaid kvaliteetne ning pikaajaline toodang õnnelikelt loomadelt. Mahetöötlemisel säilitatakse toit võimalikult naturaalsena. Kui tavatoidu töötlemisel võib
kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste
kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3. süsteemsus - viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Bio- ja ökosüsteemid on avatud. Avatud süsteem on bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste
jõgede arv on piiratud. + saastevaba, jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks, elektrijaamadel on väikesed käigushoidmiskulud ja automatiseeritud, ülemaailmne ressurss. Looded (tõus-mõõn) - raske tootmine (loodete perioodilisus), saavad energiat kasutada ainult mereäärsed elanikud (tõusu ja mõõna vahe peab suur olema) + odav Biomass - toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist (puidujäätmed),võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest (põhk, sõnnik, heitvee jääk) - väike produktiivsus + resursside taaskasutus 6. Nimeta taastumatuid energiaallikaid? Analüüsi nende plusse ja miinuseid? Nafta, Maagaas. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkideta. Kivisüsi (odav energiallikas, aga kahjulik KK-le; kivisüsi põletamisel eraldub suurel hulgal kasvuhoonegaase: nt CO2, NOx, tahked osakesed: tuhk, tahm)
mullaviljakuse taastamiseks antakse tavaliselt sõnnikut (sobib nii tahke kui ka vedelsõnnik). Mustkesa harimine algab juba sügisel pärast saagi koristamist. Põld kooritakse ja küntakse. Varakevadel, üheaegselt suviteraviljapõldude ettevalmistamisega külviks alustatakse ka kesaharimist. Haritakse nn kihiviisiliselt: esmalt pindmine 5...7 cm mullakiht, umbrohtude tärkamisel teistkordselt 10...12 cm sügavuselt. Seejärel antakse sõnnik, mis küntakse mulda kergetel ja keskmistel muldadel 17...18 cm sügavuselt ning rasketel muldadel 2...3 cm võrra madalamalt. Kaks-kolm nädalat enne taliviljade külvi tehakse korduskünd 22...25 cm sügavuselt. Künda võib ka hiljem, kuid siis peaks künniader olema komplekteeritud tihendusrullidega või tuleks rullida eraldi töökäiguga piki kündi. Taoline mustkesa harimine on aeganõudev ja kulukas. Tunduvalt säästlikum on variant, kus kevadel kord haritud põld lastakse umbrohtuda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. Teda
registri pidamine tootjate ja käitlejate arvestuses Maaparandusalase tegevuse koordineerimine ja maaparandussüsteemide registri haldamine 2. Veterinaar- ja toiduamet www.vet.agri.ee · Riikliku järelevalve ja riikliku sunni korraldamine toidutoorme (sh. mitteloomse toidu) ja toidu käitlemise ja käitleja enesekontrolli üle (mh pestitsiidijääkide kontroll jaekaubanduses) Loomatauditõrje Põllumajandusloomade aretus Turukorraldus Mahepõllumajandus 3. PRIA www.pria.ee · Korraldab riiklike ja EU toetuste jagamist, peab riiklikke registreid ja andmekogusid, analüüsib kogutud andmeid Ministeeriumi hallatavad riigiasutused Põllumajandusuuringute keskus (sortide riiklik registreerimine, TKV jääkide ja saasteainete määramine, kontrollproovide analüüsimine) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (loomahaiguste diagnoosimine, vee, sööda ja alkoholi ohutuse tagamine, riiklik
) ja vett kasutada korduvalt. Toiteelementide korduvkasutuse efektiivsus sõltub aga ökosüsteemi tüübist (korallriff korduvkasutus puudub). Looduslikes ökosüsteemides kehtivad kindlad seaduspärasused, mis määravad nende stabiilsuse. Kõik ökosüsteemid sisaldavad ökoloogilisi komponente (nii abiootilisi kui ka biootilisi) ja nende ökoloogiliste komponentide vahel valitsevad tasakaalulised suhted. Kõik meie ökoloogilised probleemid on tingitud sellest, et me oleme need tasakaalulised suhted rikkunud. Enamasti on põhjuseks inimese teadmatus. Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: 1. organismid e. biootiline osa Endla Reintam, 2008/2009 12 2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2
Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata. Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 51. Millistest kohtadest kivististe kogumine ei tee kahju? Kus ei tohi kivistisi koguda? Kivistisi ei tohi koguda kohtadest, mis on looduskaitse all, samuti ka kohtadest, mis ei ole veel teadlaste poolt kontrollitud. 52. Millised on riigi võimalused kivististe kaitseks? Riik saab võta haruldaste kivististe leiukohad looduskaitse alla ja kehtestada piirangud kivististe väljaveole ja üleüldisele kivististega kaubitsemisele. 53. Millised on nõuded kaitsealuste kivististe kaitseks? Neid ei tohi purustada ega muul viisil kahjustada, nendega kaubitsemine ja äritsemine
Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata. Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 52. Millistest kohtadest kivististe kogumine ei tee kahju? Kus ei tohi kivistisi koguda? Kivistisi ei tohi koguda kohtadest, mis on looduskaitse all, samuti ka kohtadest, mis ei ole veel teadlaste poolt kontrollitud. 53. Millised on riigi võimalused kivististe kaitseks? Riik saab võta haruldaste kivististe leiukohad looduskaitse alla ja kehtestada piirangud kivististe väljaveole ja üleüldisele kivististega kaubitsemisele. 54. Millised on nõuded kaitsealuste kivististe kaitseks? Neid ei tohi purustada ega muul viisil kahjustada, nendega kaubitsemine ja äritsemine
Mis teeb kivistised väärtuslikuks teadlastele ja millised andmed on selleks vajalikud? Kivistised on ohus, sest nendega on hakatud kaubitsema. Kuna kivistised on väga vanad, n need ka äärmiselt tähtsad uurijatele ja teadlastele. Ometi tunnevad huvi ka paljud kollektsionäärid, mistõttu jäävad paljud leiud avastamata. Samuti võivad kivistised puruneda kui nendega oskuslikult ümber ei käida. 52. Millistest kohtadest kivististe kogumine ei tee kahju? Kus ei tohi kivistisi koguda? Kivistisi ei tohi koguda kohtadest, mis on looduskaitse all, samuti ka kohtadest, mis ei ole veel teadlaste poolt kontrollitud. 53. Millised on riigi võimalused kivististe kaitseks? Riik saab võta haruldaste kivististe leiukohad looduskaitse alla ja kehtestada piirangud kivististe väljaveole ja üleüldisele kivististega kaubitsemisele. 54. Millised on nõuded kaitsealuste kivististe kaitseks?
seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (6) «EÜ VÄETIS» märgistusega väetisele ja selle käitlemisele kohaldatakse käesolevat seadust ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2003/2003/EÜ väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1194). [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 2. Väetis (1) Väetis on aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on taimede varustamine toitainetega. Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka lubiväetis, mille kasutamise eesmärk on mulla happesuse vähendamine. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (2) Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka käesoleva seaduse kohaselt töödeldud orgaaniline väetis, mis vastab väetisele kehtestatud nõuetele. Orgaaniline väetis on valdavalt taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest koosnev väetis.
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naatriumglutamaat). Toidu lisaainei
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................................................
Palurohumaad on kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest, või on neid varem põlluna kasutatud aladel. Palurohumaid leidub kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Võrdlemisi liigivaene kooslus. Levinud Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul. Eristatakse kuiva ja niiske paluniidu kkt. II Lammirohumaad on jõgede, ojade ja järvede lammidel. Iseloomulikud on kevadised ja harvem ka suvised-sügisesed üleujutused, mis rikastab mulda toitainetega. Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet). Maksimaalne aastase sette hulk on kuni 7 cm, enamasti siiski 0,5-2,5 cm. Niiskustingimustelt varieeruvad, jaotatakse selle alusel kasvukohatüüpideks: a) Kuivad lammirohumaad on kõrgematel lammidel, kus üleujutus on väga lühiajaline ja ebaregulaarne. Mullad toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-aruhein,
Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm,
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Selle elluviimiseks asutati 1999. aastal sihtasutus Erametsakeskus, kelle eesmärkideks on metsaomanike teadmiste tõstmisega ja riiklike toetuste administreerimisega aidata kaasa Eesti metsade keskkonnasõbralikumale ja efektiivsemale majandamisele. Puhkemajanduse eesmärkideks oli parandada kohaliku elanikkonna ning turistide puhkuse ja vaba aja veetmise võimalusi. Praegu võib öelda, et puhkevõimalused metsas on oluliselt paranenud ja samuti on suurenenud inimeste hulk, kes metsas puhata armastavad. Loodud on erinevaid matkamaju, puhkeonne, matkaradu ja muud vajalikku. Eesti metsapoliitikas võetud eesmärkide täitmise tulemusena saame täna tõdeda, et metsa pindala suureneb Eestimaal endiselt, moodustades hetkel juba 51% maismaa pinnast. Metsa- ja puidusektoris töötab iga 13. eestlane ning tööstused tagavad metsade säästliku majandamise ning pakuvad puidust kui keskkonnasõbralikust materjalist tooteid ka väljastpoolt riiki
kasvukohatingimustes. Juurte positiivne geotropism läheb soodel kasvavatel puudel üle negatiivseks geotropismiks, mis on eriti ilmne rabas kasvavatel mändidel. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust. Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide
Eestis kui ka rahvusvahelistes võrdlusandmetes. Keskkonnatasude rakendamise eesmärgid • Ergutada loodusvarade säästlikku kasutamist • Ergutada keskkonnasõbralikuma toorme ja kütuse kasutamist • Tõhustada riigi haldusregulatsioonide kasutamist • Ergutada loodusvarade kasutajaid ja keskkonna saastajaid rakendama keskkonnakaitsemeetmeid • Aidata kaasa keskkonnaga seotud tootmisväliste kulude muutmiseks tootmiskuludeks • Koguda raha loodusvarade säästliku kasutamise, keskkonnakaitse ja looduse mitmekesisuse säilitamise riiklike meetmete rahastamiseks Keskkonnatasu Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnatasu jaguneb: • Loodusvara kasutusõiguse tasu • Saastetasu Keskkonnatasu mõiste Keskkonnakasutus käesoleva seaduse tähenduses on: 1) kasvava metsa uuendusraie; 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine;
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
Laevade varustus veega ja reovee vastuvõtt laevadelt on samuti seotud sadama suurusega ja seal sellega tegelevate firmadega. Suuremad sadamad nt Vanasadam on ühendatud kanalisatsioonivõrku ja sadama territooriumil saadakse puhas vesi veevõrgu kaudu ja juhitakse ära heit- ja reoveed kanalisatsiooni, kust need jõuavad veepuhastusjaama. Väikesadamates, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonivõrguga on võimalik puhast vett saada nt puurkaevude kaudu ja reovesi koguda mahutitesse, kust see transporditakse siis veepuhastusjaamadesse. Laevadele on pandud sadamaseadusega kohustus anda jäätmeid sadamale, kes peab siis vastavalt seadustele saadud jäätmeid käitlema. Jäätmekäitluskohustust täpsustatakse ka sadamale antud keskkonnalubadega. Enamasti teostatakse reo- ja heitvee kogumist laevadelt kogumissüsteemidega või spetsiaalsete tsisternveoautodega, mis lasevad saadud jäätmed kanalisatsiooni, kust need
1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang ·
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
oma iseloomult ajamahukas, siis on väga oluline, kuidas ja milliseid küsimusi küsitakse. 3. Külastajate käitumise vaatlusuuringud Hoiakute info täiendamiseks on vajalik teostada ka külastajate tegeliku käitumise vaatlust. Lisaks hoiakute info täiendamisele on nii võimalik tuvastada ka erinevate tegevuste käitumismustreid. Võimalik on tuvastada, millises kaitseala osas milliseid tegevusi inimestele meeldib harrastada. Ka on vaatlustega võimalik koguda informatsiooni, mis ei pruugi kajastuda loendusandmetes ega küsitlusankeetides. Näiteks, kas inimesed tavatsevad kaasa võtta koeri, kui suurte gruppidena liigutakse, kus meeldib inimestele peamiselt teerajalt kõrvale minna ja kui kaugele nad sellest lähevad, kuidas peetakse kinni üldisest heakorrast, millal kasvab korrarikkumiste tõenäosus jms. 4. Koha/raja füüsilise seisundi hindamine ja fikseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
