Tööandja juriidiline aadress Üldtelefon Tööleping Töölepingu tähtaeg - tähtajaline/tähtajatu Töölepingu sõlmimise kuupäev Töötaja palk viimase 6 kuu jooksul on olnud järgmine: Kuu/aasta Brutopalk Kinnipeetud tulumaks Töötasu pärast tulumaksu mahaarvamist 1. 2. 3. 4. 5. 6. Märkused Raamatupidaja või volitatud isik Telefon Nimi, kuupäev, allkiri Pitsat
Karjäär - soovitud sotsiaalne seisund Palk - tasu tehtud töö eest Avanss - palga osaline ettemaksmine Ajapalk - tasu tehtud töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk - tasu tööda loodud toodangu koguse eest Brutopalk e kogupalk - väljateenitud palk enne maksude mahaarvamist Netopalk palk, millest on maksud maha arvatud, ja mille inimene reaalselt kätte saab NETOPALK=BRUTOPALK-MAKSUD Miinimumpalk - minimaalne töö eest makstav palga summa Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga tööle minna Tööjõu pakkumine näitab töötajate soove, tööjõu nõudlus väljendab ettevõtjate huve
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majanduse õppetool R11 KÕ1 Kristel Teppe Fie maksud REFERAAT Mõdriku 2013 SISUKORD FIE MAKSUD Tulumaks FIE maksab tulumaksu kalendriaasta ettevõtluse tulude ja kulude vahelt, lisaks on veelpaar muud mahaarvamist. Varem nimetati seda arusaadavalt maksustavaks tuluks, seoses maksuarvestuse metoodika muutumisega 2007.aastast anti sellele näitajale uus nimi tulu enne sotsiaalmaksuga korrigeerimist . Alates 2000.aastast toimub ettevõtlustulu maksustamine rangelt kassapõhiselt: raha võetakse nii tulude kui kulude juures arvesse ainult selle tegeliku liikumise aastal j tegelikult liikunud ulatuses (ibid). Füüsilise isiku tulumaksumäär 2013. aastal on 21%. Tulumaksuvaba miinimum on 144 eurot kuus .
See näitja võiks olla suurem. ROA, ROE ja ROI on arvutatud majandusaasta lõpu näitajatega mitte aasta keskmistega seega on arvude väärtused kaheldavad. Müügikäibe brutorentaablus = Brutokasum / Müügitulu * 100 31.12.2007 Müügikäibe brutorentaablus = 178 502 / 2 134 876 * 100 = 8,4% 31.12.2008 Müügikäibe brutorentaablus = 167 307 / 1 980 654 * 100 =8,4 % Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus = Ärikasum / Müügitulu * 100 31.12.2007 Müügikäibe ärirentaablus = 54 249 / 2 134 876 * 100 = 2,5% 31.12.2008 Müügikäibe ärirentaablus = 65 575 / 1 980 654 * 100 = 3,3% Müügikäibe iga krooni tasuvus peale müüdud toodete kulu ja turustus-ning üldiste kulude mahaarvamist(15-20%). Kuna tegemist on alustava ettevõttega siis kulub neil suur osa turustamise peale selle pärast nii väike %.
· Rakendus 2002. aastal · On kohustuslik 18. aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuarist 3) VABATAHTLIK PENSIONIKINDLUSTUS (3. sammas) · Vabatahtlik leping SOTSIAALABI ehk hoolekande korraldajad on Eestis a) sotsiaalminister b) maavanemad c) kohalik omavalitsus · Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi (valla- ja linnavalitsused maksavad riigieelarvest eraldatud rahast toimetulekutoetust neile, kelle kuusissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri) · Kohalikud omavalitsused peavad sotsiaalregistrit · Kohalikud omavalitsused korraldavad eestkostet hooldust ja abiandmist toimetulekuabi vajavatele inimestele (lapsed, vanurid, kinnipidamiskohtadest vabanenud) · Kohalikud omavalitsused nõustavad inimesi
tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali ;
Vale 19.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihkub pakkumiskõverast vasakule. vale 20.Cetris paribus tähendab- muudel tingimuste muutmisel. vale 21.konkurentsi vorme on neli: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. õige 22.Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris ülielastne. vale 23.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu peale maksude mahaarvamist. õige 24.Kogukasulikkus on maksimaalne kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste piirkasulikkused on võrdsed. õige 25.Samasuskõver isel kahe hüvise kombinatsioone mis annavad tarbijale võrdse piirkasulikkuse. vale 26.Nõudmise seadus väidab et mida õrgem hind seda suurem on tootja poolt pakutav kogus. õige 27.Oligopolse turu oluliseks tunnuseks on see et iga ettevõte peab arvestama kuidas konkurendid reageerivad tema tegevusele. õige 28
majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara ja vara finantseerimise allikaid (kohustisi ja omakapitali). See koosneb kahest osast: 1. Vara ehk aktiva 2. Vara finantseerimise allikad ehk kohustised ja omakapital ehk passive Käibevara Põhivara Raha Pikaajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud Kinnisvara investeeringud
rahasumma v = V Kui vekselivaldaja (võlausaldaja) soovib saada võlga tagasi enne maksu tähtaega, siis ta võib vekseli üle anda panka või kolmandale isikule (viimase nõusolekul kindla korra kohaselt). Sellist veksli üleandmist uuele omanikule nimetatakse veksli diskonteerimiseks. Veksli uus omanik maksab endisele summa, mis on veksli nimiväärtusest väiksem intressi võrra, mida see nimiväärtus annaks diskonteerimise päevast kuni tähtaja lõpuni. Seda mahaarvamist nimetatakse diskontoks. Vekseli diskonteerimisel jääb aga endisele omanikule vastutus, et uus omanik oma raha tagasi saab. Näide 2 Veksel nimiväärtusega 1000 krooni anti välja 15. jaan. 2008 tähajaga 10 kuud, lihtintressimääraga 6% aastas. Veksel diskonteeriri 25. septembril. Leiame, kui suur on diskonto ja kui suure summa saab diskonteerija. Kujutame seda ajateljel (joonis 1.). Väljaandmise kuup. Diskonteerimise kuup. Maksu kuup. Aeg
Kas NPV on: Select one: a. projekti puhas väärtus pärast maksude mahaarvamist b. projekti puhas hetkväärtus c. investeeringute kogumaht d. investeeringute algmaht Question 2 Milline mõiste toote kogu eluea maksumuse analüüsil ei sobi järgmisesse loetellu? Select one: a. amortisatsioon b. tagavaraosade maksumus c. kindlustus d. liising Question 3 Mis on riskiturve? Select one: a. vastutoimeliste tehingute kasutamine b. firma riskide kindlustamine c. firmasisese kindlustusfondi loomine Question 4
Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) * näitajat nimetatakse ka: puhaskasumiga varade rentaablus Omakapitali rentaablus ehk ROE näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja on hea abivahend juhtkonna töö hindamisel Müügi puhasrentaablus (Profit Margin on Sales) * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe puhasrentaablus, tegevustulukus Näitab kui suur osa müügitulust realiseerub puhaskasumina müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus * näitajat nimetatakse ka: ärikasumi osatähtsus käibes Kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Juhtkonna võimekuse hindamiseks on see suhtarv parem käibe puhasrentaablusest, kuivõrd kulud peale ärikasum Käibe kogurentaablus * näitajat nimetatakse ka: müügikäibe brutorentaablus Brutokasum = müügikäive kaupade omamaksumus. Näitab kui suur osa müügikäibest jääb järele peale kaupade omamaksumuse mahaarvamist Kulurentaablus
lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma USA dollarites. Inflatsioon on üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Devalvatsioon-alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes. · Palk, brutopalk, netopalk- Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. · Netopalk on palk, mille töötaja saab kätte pärast maksude ja maksete mahaarvamist. Töölepingusse kirjutatakse tavaliselt brutopalk. 7. Tööturg, tööinspektsioon, töötukassa Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi- Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Sotsiaalabi hõlmab kõiki rahalisi väljamakseid, mida tehakse kodanike toimetuleku parandamiseks. Neile lisanduvad ühishüved.
mitu punkti läheb hindamisel maha sellest sõltuvalt. *Siin piltidel on näidatud OM-i hindamisjuhend : 1) jalgade asendi te kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. 2)käte / pea / keha painduvuse asendi kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. Nendest piltidest võime järeldada, et kehaasend on väga rangelt piiritletud ning peab olema enamus ajast pulksirge, iga väiksemgi eksimus võtab juba punkte maha. Iga element omab väärtust 1,0 punkti. Kohtunik võib teha mahaarvamist elemendi vigadega sooritamise eest kuni 0,5 punkti ulatuses. Kohtunike on kokku üksikvõistlusel 7 (5 hindavad sooritust ning 2 raskusastet) ning sünkroonvõistlusel 11. Lõpliku hinde selgitamisel viie sooritamise kohtunike hinnetest kõrgeim ja madalaim hinne eemaldatakse, kolm keskmist hinnet summeeritakse ja see summa on esimese hüppesarja hinne. Teist hüppesarja hinnatakse nagu esimest ja sooritamise hindele
*Siin piltidel on näidatud OM-i hindamisjuhend : 1) jalgade asendi te kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. 2)käte / pea / keha painduvuse asendi kohta ning palju punkte teatud eksimus maha võtab. Nendest piltidest võime järeldada, et kehaasend on väga rangelt piiritletud ning peab olema enamus ajast pulksirge, iga väiksemgi eksimus võtab juba punkte maha. Iga element omab väärtust 1,0 punkti. Kohtunik võib teha mahaarvamist elemendi vigadega sooritamise eest kuni 0,5 punkti ulatuses. Kohtunike on kokku üksikvõistlusel 7 (5 hindavad sooritust ning 2 raskusastet) ning sünkroonvõistlusel 11. Lõpliku hinde selgitamisel viie sooritamise kohtunike hinnetest kõrgeim ja madalaim hinne eemaldatakse, kolm keskmist hinnet summeeritakse ja see summa on esimese hüppesarja hinne. Teist hüppesarja hinnatakse nagu esimest ja sooritamise hindele lisatakse raskusastmete kohtunike
Erakond Isamaa nägemus Eesti riigi rollist majanduses Isamaa pooldab vaba turumajandust, mille kohaselt riik sekkub vähe majandusse. Nemad võitlevad selle eest, et madalapalgaliste maksukoormus langeks, seejuures piiramata ühtegi muud seadusega lubatud tulust mahaarvamist. Samuti pooldavad nad ka teiste maksumaksjate maksude vähendamist sissetulekutelt, kuid see-eest võiks suurendada makse tarbimiselt, raiskamiselt ning reostuselt ehk keskkonnatasud, mis tagavad põhjendatud ja stabiilse maksukeskkonna, on oluline teema. Ei poolda progressiivset tulumaksu. Isamaa toetab Eesti ettevõtlust ja sellega seoses uute töökohtade rajamist Eestisse. Ka start-up'ide soosimine on riigis tähtsal kohal, kuna need on majanduskasvu ja töökohtade loomise vedurid.
olemas nõuetekohane arve. 2 Kui kauba soetamisel ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud (seoses soetamisega maksuvaba käibe või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel), on alates 01.01.2006.a selle hilisem müük maksuvaba. 3 Sisendkäibemaksu saavad maha arvata ainult käibemaksukohustuslased Mahaarvamist ei saa teostada piiratud maksukohustuslased ning impordi- või mõne muu tehingu korral ühekordset käibemaksu tasumise kohustust kandnud mittemaksukohustuslased (nt teisest liikmesriigist uue transpordivahendi soetamine) 4 Sisendkäibemaks 1) Teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.
a. teisena turule b. turu segmenteerimise kaudu c. hiljem turule hinna minimiseerimise abil d. esimesena turule Question 3 Correct Mark 6 out of 6 Question text Milline neist hinnapoliitikaist ei too ostjaid juurde? Vali üks: a. turu taaskohandamine b. laienemine c. allahindlus d. hinnatõus Question 4 Correct Mark 7 out of 7 Question text Kas NPV on: Vali üks: a. projekti puhas hetkväärtus b. projekti puhas väärtus pärast maksude mahaarvamist c. investeeringute kogumaht d. investeeringute algmaht Question 5 Correct Mark 6 out of 6 Question text Mis iseloomustab ettevõtet noorusfaasis? Vali üks: a. juhtimispotentsiaali mahajäämus organisatsiooni kasvutempost b. bürokraatia teke c. andekate spetsialistide asendamine kuulekatega d. üleminek intuitiivselt riskilt kainele arvestusele Question 6 Correct Mark 6 out of 6 Question text Kui suure osa Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus?
Milline turulemineku viis vajab kõige rohkem laenukapitali? Vali üks: a. hiljem turule hinna minimiseerimise abil b. turu segmenteerimise kaudu c. teisena turule d. esimesena turule Küsimus 11 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kas NPV on: Vali üks: a. investeeringute algmaht b. investeeringute kogumaht c. projekti puhas hetkväärtus d. projekti puhas väärtus pärast maksude mahaarvamist Küsimus 12 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline loetelust on suurim konkurentsi mõjutav faktor? Vali üks: a. asendav toode b. tarnijad c. uusettevõtjad d. kliendid Küsimus 13 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline ,,pioneeri" mõiste sobib tootearenduse konteksti? Vali üks: a. sapöör b. jalaväelane c. algataja d
c. firma riskide kindlustamine Küsimus 4 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kui suure osa Eesti ekspordist annab masina- ja metallitööstus? Vali üks: a. 12% b. 20% c. 24% d. 16% Küsimus 5 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kas NPV on: Vali üks: a. investeeringute algmaht b. projekti puhas väärtus pärast maksude mahaarvamist c. projekti puhas hetkväärtus d. investeeringute kogumaht Küsimus 6 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline hinnapoliitikaist ei vähenda ostjaskonda? Vali üks: a. ülehindamine b. turu elustamine c. allaväärtustamine d. allahindlus Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Millisesse kommunikatsiooni kategooriasse kuulub reklaam? Vali üks:
kinnisasja sundmüügi talumist. Aga täitemenetlusega ühinevad ka kõik ülejäänud hüpoteegipidajad, kes nõuavad õiguspäraselt hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist koormatud kinnisasja arvelt. E-l on hüpoteegiga tagatud ja sissenõutavaid nõudeid 500 000 euroi ulatuses, B-l 700 000 ulatuses, C-l kolmesaja tuhande euro ulatuses ja A-l kahesaja viiekümne tuhande euro ulatuses. Peale täitemenetluse kulude mahaarvamist jäi sundenampakkumisel saadud kinnisasja müügihinnast järele kuussada tuhat eurot, mis läheb nüüd hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Mitme euro ulatuses ja millistele hüpoteegipidajatele tuleb sundmüügist saadud raha jagada. Miks? 1 miljon - C - 03.02.12 - 0,3 2 miljon - A - 12.10.12 - 0,25 1 miljon - B - 10.10.13 - 0,7 0,5 miljon - E - 07.07.14 - 0,5 milj 600 000 jäi järele sundenampakkumisele saadud kinnisasja müügihinnast.
03 intressid (tulumaksuseaduse § 17); 05 Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja kogumispensionide seaduse alusel makstav kohustuslik kogumispension (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2) enne täiendava maksuvaba tulu mahaarvamist; 06 stipendium, toetus, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, hasartmänguvõit (tulumaksuseaduse § 19 lõige 2); 07 ajutise töövõimetuse hüvitis (tulumaksuseaduse § 20 lõige 1) ja tööandja makstav haigushüvitis (tulumaksuseaduse § 13 lõige 1);
vastavalt vajadusele. Näiteks prügiveo tellimine, mille toiminguga tegeleb kohalik omavalitsus. Neid eelnevalt nimetatud makse peavad mingil hetkel maksma kõik, olenemata vanusest või soost. Toon siinkohal ühe probleemi, mis on kestnud juba mitmeid aastaid - ametiautode kasutamine. Rahandusministeeriumis valmis eelnõu, mille kohaselt soovitakse piirata kõikide ametiautode sisendkäibemaksu, ehk teistelt maksukohustuslaselt tasumisele kuuluva käibemaksu, mahaarvamist. Põhjenduseks toodi kehtiva seaduse kuritarvitamine ettevõtjate poolt ja ametiauto kasutamine isiklikul eesmärgil. See on aga ebaaus nendele maksumaksjatele, kelle jaoks on ametiauto igapäevaselt vajalik töövahend, ning kes maksab ausalt makse. Samuti pole õiglane, et maksumaksja raha kulub ka avaliku sektori ametnike auto tööväliseks kasutamiseks. Selleks, et tagada õiglane käitumine, tuleb kontrollida ametiautode ja maksumaksjate raha kasutust.
haridus- ja teaduskulud jne. Iga sisult õige vastus annab punkti. 3. Nimeta üks maksudest, millest moodustuvad Eesti riigieelarve tulud. 1 p Sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks. Lisaks laekub raha erinevatest aktsiisimaksudest (nt kütuseaktsiis, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis jne) jm. Punkti annab mõne konkreetse maksu nimetamine. 3. Maksud 5 p 1. Mille poolest erineb brutopalk netopalgast? 1 p Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete mahaarvamist. Netopalk on töötasu, mille inimene saab kätte pärast tulumaksu ja maksete mahaarvamist. 2. Mida tähendab ümbrikupalk? 1 p Ümbrikupalk on käest kätte makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta riigile makse; on varimajanduse osa vms. 3. Nimeta üks maksu liik, mida üksikisik maksab riigile: 2 p 1) oma tuludelt: Füüsilise isiku tulumaks (õigeks saab lugeda ka kohustusliku pensionikindlustuse ja töötuskindlustuse makseid).
Töötu õigused- Õigus osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha firma loomiseks ja õigus saada abiraha Tööandja kohustused- Kohustus võimaldada töötajale puhkust, tagama sobiva koha töötamiseks, kinni pidama tööohutusnõuetest Tööandja õigused- Õigus karistada töötajat töölepingu rikkumise eest, koondada, saata sundpuhkusele (põhi)Palk- on töötasu Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist Netopalk- on palk peale tulumaksu ja maksete mahaarvamist, mis laekub töötaja pangaarvele Miinimumpalk ehk alampalk- tasu, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale inimesele maksta Tulemuspalk- töötasu, mille suurus oleneb sellest, kui hästi on töötanud konkreetne inimene Preemia- Töötasu lisa, mida võidakse anda nii tööalase edukuse tõttu kui ka muu põhjuste tõttu Pank- arenenud riigis hoiab inimene oma töötasu pangas ning sooritab suurema osa ostudest ja tehingutest pangakaardiga Deebetkäive- näitab kulutatud summat
alusel üks kord aastas. Sotsiaalmaksu määr on 33%. FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud alam ja ülempiiri. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtluse tulu peale kulude mahaarvamist 1,33ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E oma ettevõtluskuludena. Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine FIE peab neli korda aastas maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu avansilisi makseid makstakse jooksva kvartali eest iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks. 15. märts 275,24 15.juuni 275,24 15. september 275,24 15 detsember 275,24
1. Müügi käibe üldine rentaablus, mis näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamust. Näitaja sõltub hindadest ning müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Müügi käibe üldine rentaablus = brutokasum / müügi netokäive 2. Müügi käibe ärirentaablus - mis näitab müügi käibe iga euro tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus ja üldiste halduskulude mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum / müügi netokäive 3. Müügi käibe puhasrentaablus - näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist Müügi käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügi netokäive 4. Investeeringute rentaablus - iseloomustab varadesse investeeringute tasuvust Investeeringute rentaablu = ärikasum / varade maksumus 5
soojustusmaterjali, mis omakorda vähendab maja väärtust. Seetõttu laseb A O-le kuuluva maja katuse ise ära parandada ja kulutab selleks 30 000 eurot. A tahab, et O tehtud kulutused hüvitaks. Kuivõrd O nüüd A-le ja B-le hüpoteekide tagatisel võetud laene tagasi ei maksa, nõuavad A ja B hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundtäitmise talumist ja kogu raha, mida neil täitemenetluse käigus on võimalik saada. Kinnisasja sundmüügist saadud rahast jääb peale täitemenetluse kulude mahaarvamist järgi 140 000 eurot. Kui palju on õigus A-l ja kui palju B-l täitemenetluse käigus hüpoteegiga tagatud nõuete eest raha saada, kui A-l on hüpoteegiga tagatud laenuraha saada 90 000 euro ulatuses ja B-l 60 000 euro ulatuses? O 16.03.2012 hüpoteek A kasuks 100 000 eurot 90 000 B kasuks kantud hüpoteek 14.12.2013 200 000 eurot 60 000 17.02.2004 30 000 eurot (katuse parandus) 140 000 eurot sundmüügist saadud raha ülejääk. Hüpotees: AÕS § 325 lg 1 § 352 ja § 353 alusel ?
maksuvaba, ülejäänust tuleb maksta 26% tulumaksu ja 1% töötuskindlustusmaksu. Mitu krooni töötaja kuus palgana kätte saab? Lahendus Leiame summa, mille pealt makse arvestatakse: A = 8000 1000 = 7000 krooni. Maksukoormus kokku on: 26 + 1 = 27%. Maksudeks kulub: 27 a = 7000 = 1889 krooni. 100 Järgi jääb: 8000 1889= 6111 krooni. Vastus. Töötaja palk pärast maksude mahaarvamist on 6111 krooni. Ülesanne: hinnaalandus Näide 9 Kauba hinda alandati 15% võrra. Leidke uus hind, kui enne hinnaalandust maksis see 180 krooni. Lahendus Uus hind moodustab esialgsest: 100 15 = 85%. Leiame uue hinna (vt 1. põhiülesanne): 85 a = 180 85% = 180 = 153 krooni. 100 Vastus. Kauba uus hind pärast hinnaalandust on 153 krooni.
kasumi (EBIT) arvelt intressikulusid. Intresside kattekordaja = (ärikasum + finantstulu)/finantskulu Tulusus- ehk rentaablussuhtarvud Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaablusnäitajad annavad hinnangu ettevõtte tegevusele tervikuna, näitavad millised tegurid, millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. Müügikäibe puhasrentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum/müügikäive Varade rentaablus (ROA return on total assests) näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust, kui palju teeniti kasumit ühe varadesse investeeritud euro kohta. Varade rentaablus = ärikasum/ koguvara Omakapitali rentaablus ( ROE return on eguity) näitab omanike investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõte juhtimise efektiivsuse üle. Omakapitali rentaablus = puhaskasum/omakapital
) ja ka missioonitundest. Palk: tasu tehtud töö eest. 1 Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk)- makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest Tükipalk- makstakse tööga loodud toodangu koguse eest. Brutopalk- kogupalk enne maksude maha arvamist Netopalk- raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist Tööjõu nõudlus näitab kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna. Kui pakkumine on nõudlusest suurem, tekib tööpuudus Kui nõudmine on pakkumisest suurem, tekib tööjõupuudus.(Siis tõstetakse tavaliselt palka) Töötajad kaitsevad oma õigusi: kollektiivleping, ametiühingud, streik.
tootmise tasuvust nii ettevqtte siseselt kui ka erinevate ettevqtete vahel. Tootmise planeerimise aluseks on ökonoomiline mudel, mida skemaatiliselt võib kujutada järgnevalt. 1Kogutoodang teravili, kartul, piim jne. 2Muutuvkulud- seemed, väetised, kemikaalid, loomasöödad, veterinaarteenused, masinate rent jne. 3Kattetulu=kogutoodang-muutuvkulud 4Püsikulud- palgatöötajate palk, ehitise,masinate ja seadmete hooldekuulud, kütus,elekter, kindlustus jne. 5Tulemus enne amortisatsiooni mahaarvamist 6Amortisatsioon 7Tulemus peale amortisatsiooni mahaarvamist 8Muu sissetulek 9Tulemus enne intresside maksmist 10Intressid 11Isiklik tarbimine 12Puhaskasum Kogutoodang on väärtus, mis põllumajandusettevqttes aasta jooksul on toodetud. Toodang võib olla müüdud, kasutatud ettevõtte siseselt või jäetud varudeks. Muutuvkulud on iga tootmisharu puhul erinevad. Siia alla kuuluvad kulutused seemnetele, väetisele, taimekaitsevahendite, tasu renditud masinate eest jne. Loomakasvatuses on
seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Subsidiaarsus- probleemidega tegelevad kõige lähemal asuvad instantsid. Erivajadus- kaasasündinud või elu jooksul tekkinud organi ala talitluse vajadus saada kõrvalikst abi.
kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusel omakapital väheneb
kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. Käiberentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Kapitali struktuur ehk pikaajaline maksevime Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. Aktsiakapitali analüüs Suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel kavandamisel. Peamised suhtarvud on: Kasum ühe aktsia kohta Aktsiate hinna ja tulu suhe
· Omakapitali rentaablus - näiteks, kui ettevõtte ostab hoone ja hiljem müüb siis kas peale müüki jäädi plussi või mitte. Omakapitali puhasrentaablus (ROE) = puhaskasum / omakapital · Brutorentaablus ostad hoone 5000 EUR ja müüd 6000 EUR siis brutorent on 6000! Brutorentaablus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti
Sotsiaaltoetustega tagatakse inimestele täiendav sissetulek või võimaldatakse edaspidi sissetuleku saamine, et inimväärselt toime tulla. Vaatlen ja võrdlen sotsiaaltoetuste olemasolu ja kättesaadavus kolme valitsuse näitel. Sotsiaaltoetused Haapsalu linnas ( elanikke 10 236) 2 Riiklik toimetulekutoetus – toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir 2017. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning perekonna igale alaealisele liikmele on 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus. Vajaduspõhine peretoetus – riiklik toetus, mida makstakse allpool vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri elavatele lastega perekondadele, samuti toimetulekutoetust saavatele lastega perekondadele
finantskohustus (kohustus anda teisele isikule raha või finantsvara, kohustus teostada teatud tehing, mis on potentsiaalselt kahjulik-optsiooni täitmine). Nendega kaubeldakse finantsturul (raha-ja kapitaliturud). Tinglikult võib siin all mainida ka sularaha, mis on nõue keskpanga vastu. 2. Omandiinstrument leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist (aktsiad, investeerimisfondide osakud) Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav (avalikult ringlev) finantsinstrument. Väärtpaberid ehk väärtpaberid jagunevad: 1) omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.); 2) võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); 3) ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid).
võime toota juurde uusi varasid. Rentaablust väljendatakse üldjuhul protsentides, kuid selle näitaja võib välja tuua kasumisummana majandusliku näitaja ühe euro kohta. Rentaabluse arvutamisel on võimalik lähtuda kõikidest kasumi liikidest ja piiratud pole majandusnäitajate ring, mille rentaablust võiks uurida.1 6.1 Müügikäibe ärirentaablus Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud teenuste kulude ja mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Näitab millise osa moodustab kasum firma müügikogusest. Kordaja suurus sõltub ettevõtte tegevusalast ja konkurentsistrateegiast. Eestis oli 2013. aastal antud kordaja keskmine suurus 6,84%. 2 Ärikasum Käibe ärirentaablus= x 100 Müügitulu 2012. aasta käibe ärirentaablus: 181 055 =0,130 x 100 = 13% 1 385 941 2013
iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. INTRESSIDE KATTEKORDAJA mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. RENTAABLUSE SUHTARVUD Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse e koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte teisese majandustulemuse - kasumi - kujunemist. KÄIBERENTAABLUS näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. VARADE RENTAABLUS näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. OMAKAPITALI RENTAABLUS näitab aktsionäride investeeringute tasuvust ja võimaldab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. AKTSIAKAPITALI ANALÜÜS SUHTARVE kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel. ALTMAN'I "Z-SCORE" MUDEL Altmani Z-score'i mudeli kasutamisel Eesti tingimustes tuleb arvesse vtta järgmisi momente:
Mida kõrgem on see näitaja, seda enam võib investoritel ja pankadel tekkida kahtlusi ettevõtte maksevõimes pikaajalisel perioodil. AS Cargohuntersi kapitaliseerituse kordaja on väga kõrge, millest saab järeldada, et ettevõttel võib tekkida raskusi pikajaliste kohustiste tasumisel. Tasuvuse analüüs Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum / müügi netokäive x 100 Müügikäibe üldine rentaablus näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Sõltub hindade, müügiprotsessi ja tootmiskulude juhtimisest. Tabel 9. Müügikäibe üldine rentaablus 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Müügikäibe üldine rentaablus -14 4 18 Tabelist 9 on näha, et üldine müügikäibe rentaablus on olnud kolmel aastal suhteliselt väike. Küll on aga suhtarv iga aasta tõusnud, mis on positiivne märk.
t. et ettevõttel oli raskusi kasumi tootmisega, 2010.aastal jõudis EUR kasumisse 5 sendiga ja 2011.aastal oli EUR kasumis 4 sendiga. Tulutoovuse üldvõime näitab ärikasumi suurust vara kohta ehk varade tootlikkust. 2009.aastal oli see 7 senti kahjumit vara iga euro kohta, 2010.a. oli juba kasum 5 senti vara iga euro kohta ning 2011.a oli 4 senti kasum. Käiberentaablus on kõige üldisem rentaabluse näitaja. Näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist ehk mitu % jääb müügikäibest ettevõttele kasumiks ehk milline osa moodustab kasum ettevõtte müügikogusest. Eriti oluline on see näitaja tegevjuhile, see annab vahetu pildi hinnapoliitika ja tegevuskulude juhtimise koosmõjust ja tõhususest. 2009.a. on kahjum 12%, see aga tõuseb 2010. Aasta lõpuks 6%-sse kasumisse, 2011.a. langeb see poole võrra ehk siis 3% peale. Omakapitali rentaablus (ROE) näitab omanike investeeringute tasuvust ehk kasumit iga
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks või enam: a. toote h...
Müügikäibe ärirentaablus = 44 030 x 100 / 427 276 = 10, 3 % 2007.a. Ärikasum = 105 867 Müügi netokäive = 387 819 Müügikäibe ärirentaablus = 105 867 x 100 / 387 819 = 27, 3 % 2006.a. Ärikasum = 97 250 046 Müügi netokäive = 331 391 898 Müügikäibe ärirentaablus = 97 250 046 x 100 / 331 391 898 = 29, 35 % Müügikäibe ärirentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus- ning üldiste halduskulude mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. AS Tallinna Lennujaama müügikäibe ärirentaablus on languse trendiga. 2006.a. oli näitaja väga hea. 2007.a. ja 2008.a. oli langus 17 % seda on liialt palju. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum x 100 / müügi netokäive 18 2008.a. Puhaskasum = 16 675 Müügi netokäive = 427 276 Müügikäibe puhasrentaablus = 16 675 x 100 / 427 276 = 3, 9 % 2007.a. Puhaskasum = 102 515
madal tase tähendab riski kreeditoridele. Viimasel juhul võib ettevõttel tekkida probleeme täiendavate finantseerimis allikate leidmisel. e. Tasuvuse suhtarvud ehk rentaabluse suhtarvud iseloomustavad ettevõtte tegevust tervikuna ja näitavad kuivõrd effektiivselt genereeritakse ettevõtte kasumit müügist, varadelt või omakapitalilt. i. Müügikäibe üldine rentaablus mis iseloomustab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Näitaja sõltub hindade tasemest ja müügiprotsessi korraldamisest/ juhtimisest ning samuti seda kuidas on juhitud müüdud toodetele tehtud kulutusi. müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ netokäive. ii. Müügikäibe ärirentaablus iseloomustab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodete kulu ning turustust ja halduskulude mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müüginetokäive. iii
teenivad. Tasuvuse ehk rentaablusanalüüsi tulemuste põhjal saab teha järeldusi, kui suurt kasumit on uuritavatelt teguritelt saadud. Tasuvuse näitajate abil saab anda hinnangu ettevõtte tegevuse kohta tervikuna. Tasuvuse suhtarvud on järgmised. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus ehk brutotulukus = brutokasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Kordaja väärtus sõltub hindade ja müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Kordaja võtab teatud määral arvesse ettevõtte püsi ja muutuvkulusid. Muutuvkulud muutuvad koos müügimahu suurusega, püsikulud aga jäävad konstantseteks. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi
Alles hiljuti oli võimalik Äripäeva veergudelt lugeda uudist menetluses oleva Marks & Spenceri (C 446/03) lahendi võimalike eelarveliste tagajärgede kohta Suurbritanniale. Esialgsetel hinnangutel tuleks Briti valitsusel rõivaketile tagastada ligi 30 mln naela ehk ligi 685 mln krooni. Ning seda seetõttu, et Briti maksuseadused ei luba Briti emaühingutel võtta arvesse välisriigis asuvate tütarühingute kahjumeid. Selline piirang olukorras, kus sarnast mahaarvamist lubatakse siseriiklike tütarühingute puhul, piirab kohtujuristi arvates piiriülest asutamisvabadust. Kui kohtukoosseis kinnitab kohtujuristi arvamust ja Marks & Spencer kohtus võidu saavutab, on Suurbritannial oodata samadel alustel täiendavalt kaebusi veel ligi 60 äriühingult, mis suurendaks Suurbritannia kohustust tagastada maksumaksjatele täiendavalt ligi 13 mld naela ehk 2268 mld krooni. Samale lahendile tuginedes on oodata aga maksutagastusnõudeid veel Kreekas, Soomes,
Puhas kommunism on võimatu. Ka puhas kapitalism on võimatu. Marxi teene on kapitalismi probleemide selge väljatoomine. Marksistlike vaadete ümberlükkamisega on näinud vaeva neoklassikud, neist on ideid ammutanud XX sajandi suurimaks majandusteadlaseks peetud John Maynard Keynes. Väga oluline on töörahva huve kaitsvate parteide olemasolu. Turumajanduse põhiprobleemiks on kasumi osa, mis jääb järele pärast ettevõtja palga ja investeeringute mahaarvamist. Kommunismi-idee puhul seda viga polnud. Põhirõhk oli tarbekaupade tootmisel. Tehnoloogia liiga kiire areng ei saanud olla loodusest liialt palju võtmise ja rantjee elu elamise eelduseks. Ühiskonnaliikmed peavad mõtlema, kas nad tahavad kohe "hästi" või võimalikult kaua ja tegelikult hästi elada. See esimene "hästi" on küsitav sellepärast, et liigne vara, mida ära ei jõuta kulutada, vaevalt kedagi õnnelikuks teeb.
teistest ametikohtadest, lõpetab äritegevuse Presidendi ül-d EV-s (ja õigused) 1. esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2. kuulutab välja seadusi 3. algatab põhiseaduse muutmist 4. on Eesti riigikaitse kõrgeim juht 14.Tööturg Palk- ehk töötasu on enamuste inimeste sissetulekuallikas Brutopalk- väljateenitud palk enne tulumaksu maksmist Netopalk- palk pärast tulumaksu mahaarvamist Miinimumpalk- 430 eur Võrdeline maksusüsteem on praegu Tulumaks on 20 % Riiklikud maksud: 1. Tulumaks 2. Sotsiaalmaks 3. Maamaks 4. Hasartmängumaks 5. Käibemaks 6. Tollimaks 7. Aktsiisid Tööturg on süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu, teised töökohti Tööturu osapoolteks on ostjad ja müüjad Tööpuudus tekib siis, kui tööjõu ja töökohtade arv pole tasakaalus
2009.a. (76 053/44 783)*100= 170% Näitab laenuvahendite ja omakapitali (aktsionäride) arvel finantseeritud varade suhet. 3.Käibetulususe suhtarvud 3.1. Käibe kogurentaablus ehk müügikäibe üldine rentaablus =100*(Brutokasum/müügitulud) 2011.a. 100*(194/147 802)= 0.13% 2010.a. Kahjumi puhul ei saa võrrelda. 2009.a. 100*(8 711/154 594)= 5.63% Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulu mahaarvamist. Juhul kui püsikulude osatähtsus kulude struktuuris on suur, on müügimahu vähendamine firmale raskesti vastuvõetav, kuna püsikulusid ei ole võimalik koos läbimüügi kahanemisega vähendada ja seetõttu langeb kasum. 4. Efektiivsusesuhtarvud Efektiivsuskordajad ehk käibekordajad näitavad millised varad teenivad enam tulu ja millised ebapiisavalt, ning nende põhjal on võimalik võtta tarvitusele meetmeid, et aktivaid tootlikumalt rakendada või neist hoopis loobuda. 4.1
· Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist. 1 Bilanss · On momentvõte, näitab ettevõtte 31.12. kell 00.00 seisu jääki. · Bilanss on staatika, kasumiaruanne dünaamika. · Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest. · Aktiva poole peal on vara. Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi. · Passiva poolel on vahendite allikad, on ainult paberil, näitab, kust tuli vara. · Aktiva = Passiva · Bilansitulemused alluvad muutustele.