Brasiilia (0)

Brasiilia
uurimistöö
Brasiilia lipp Brasiilia vapp

• Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
  
• Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist.
  
• Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.
  
• Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.
  
• Pealinn: Brasilia
  
• Pindala: 8 511 965 km2
  
• Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL)
  
• Rahvaarv: u. 199 miljonit
  
• Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili .
  
• Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas).
  
• Brasiilias on 26 osariiki.
  

Loodus
Paljude inimeste jaoks on Brasiilia eeskätt lõputute karnevalide ja muude pidustuste maa, kuid tegelikult on Brasiilia suurim rikkus looduslik mitmekesisus . Brasiilia – see on iga loodushuvilise jaoks tõeline paradiis.
Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas).
Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse.
Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas.
Oma suure territooriumi tõttu (pindalalt maailmas viiendal kohal) on Brasiilia kliima paiguti väga erinev. Suvel (detsembrist veebruarini) on temperatuurid kõrged Rios ja Brasiilia kirdeosas. Ülejäänud aasta keskmine temperatuur jääb 25 °C ja 30 °C vahele. Lõuna-Brasiilias on temperatuuri variatsioon laiem, 15 °C kraadi ümber talvel ja 35 °C kraadi ümber suvel. Amazonase piirkonnas ei tõuse temperatuur tavaliselt üle 27 °C, kuid seevastu on seal väga niiske.
Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas.
Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee - või raudteevõrk.
Brasiilia asub kolmes ajavöötmes.
Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik.
Kõrgeimad mäed:

Neblina- 3014 m

Bandeira- 2890 m

Roraima- 2810 m
Pikimad jõed:

Amazonas- 7025 km

Paranà - 4700 km

Sao Francisco - 2900 km
Suurima rahvaarvuga linnad (2005.aasta seisuga) Brasiilias on:
1. São Paulo 11,125,243
2.Rio de Janeiro 6,323,037
3. Salvador 2,675,875
4. Brasilia 2,476,249
5. Fortaleza 2,447,409
6. Pelo Horizonte 2,375,444
7. Manaus 1,793,416
8. Curitiba 1,746,896
9. Recife 1,536,934
10. Porto Alegre 1,409,939
11. Belém 1,380,836
Rio de Janeiro
Majandus
Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas.
Brasiilial on suured nafta - ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia .
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
Olulisimate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi USA-sse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.
Linnastumine
Kõigest veerand brasiillasi elab maal ning on palju miljonilinnu.
Brasiilia rahvastikus elab linnades 87% , 2010 aasta seisuga. Linnaelanike arv tõuseb 2010-2015 aasta jooksul keskmiselt 1,1% iga-aastast muutust.
Kuna Brasiilias on palju vihmametsasid, madalikke , mägismaad ja savanne, asuvad linnad rohkem kaugrannikul.