Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MAASUHTED JA MAAREFORMID loeng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reform, maareform, talud, maaomand, asundus, talusid, maaomandi, maakasutus, kinnistud, omandis, maasuhted, mõisnik, maakorraldus, radikaalne, erandeid, tükk, põllumajandusmaad, 40ndate, kolhoosid, ensv, maareformid, põhjasõda, seostada, eksam, kandis, maakasutuse, puutumatu, maaomanik, muule, mistõttu, iseloomuga, muinasajast, põllumaaKui omand kuulub ühele isikule, on tegemist ainuomandiga, kui aga mitmele isikule, on tegemist ühise omandiga. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks ja ühisomaniks, sõltuvalt sellest, kas osade suurus kaasomandis on kindlaks määratud või mitte. Võib eristada ka nn ühiskondlikku omandit, mille puhul omandi subjektiks on riik või kohalik omavalitsusüksus oma volitatud organite kaudu. Ajalooliselt on eksisteerinud ka kogukondlik omand, nt Venemaal, kus põllumaa oli külakogukonna omandis ning iga kogukonna liikme kasutada oli osa kogukonna maast, mis teatud ajavahemiku möödumisel ümber jagati. Eksisteeris ka jaotatud omand, mille puhul omandiõigus jagunes maaomaniku ja maapidaja vahel, kusjuures maaomanikule kuulus maa käsutamise õigus, maapidajal aga oli põline pärandatav maa valdamise ja kasutamise õigus. Maasuhteid iseloomustab kolm põhilist rendivormi- naturaalrent, teorent ja raharent.
(adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad Põllumajandus, loomakasvatus, mesindus, kalapüük, jahindus. Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.Eksisteeris sundusliku külvikord ehk väljasunni- kõik talud pidid kündma, külvama ja lõikama koos ja ühel ja samal põllul. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja laudasõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati paiguti tammetõrusid. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel
Esikohal loomakasvatus: piima-lihaveised ja sead, kuid kasvatatakse ka lambaid ja hobuseid. Taimekasvatus on mitemkesine(põhiliselt kasvatatakse nisu, maisi, otra.Tähtis osa kuulub aiandusele ja viinamarjakasvatusele(see annab kuni 10% põllumajanduse tulust). Viinamarjaveinide toodangult on Prantsusumaal esikohta maailmas. Rannikul tegeletakse ka kalapüügi ja austrikasvatusega. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse suhkrupeeti, rapsi, lina. Ülekaalus on keskmise suurusega ja väikesed talud. Suurte põllumajandusettevõtete (200ha) asukohaks on Pariisi ümbrus, kus tegeldakse vilja- ja maisikasvatusega. Maa lõunaosa on spetsialiseerunud viinamarjakasvatusele. 6.7. Saksamaa majandus Majanduslik olukord vahetult pärast Esimest maailmasõda. Esimene maailmasõda põhjustas Saksamaal laose tööstuses ja põllumajanduses. Vilja, kartuli ja teiste toiduainete tarbimine vähenes sõja-aastail üle kahe korra. Puudus andis ennast teravalt tunda
aastal võeti Liivimaa rüütelkonda. Kirjas mainitud Ludwig von Rathlef, kõrval asunud Vastemõisa rentnik, ostis Lahmuse 1851. aastal (kinnistati 1852. aastal) 40 000 hõberubla eest. Ilmselt just tema kohta räägib Eesti Kirjandusmuuseumis talletatav ajaloopärimus, et ta olnud kuulus peremeeste vahetamise poolest. Kui mõni peremees temale vastumeelt olnud, ajanud selle kohe talust välja ja andnud koha teisele. Hulk talusid võtnud ta mõisa külge ja ajanud inimesed seest välja. Kes heaga pole läinud, sellele antud sada hoopi. 1870. aastal tuli mõisavalitsejaks ja hiljem sai ka mõisa rentnikuks Gustav Rathlef (18471928), Ludwigi vennapoeg, kes elas Lahmusel 18701885. Siin algas tema põllumehe elu. Gustav Rathlef oli kodanlikku päritolu ja haritud mõisamajapidaja (oli õppinud Tartu Ülikoolis majandust), kelle elu täitis oma majapidamise juhtimise kõrval põllumajanduse üldine edendamine
mõisad ühes nendele kuulunud hoonete, inventari ja tööstusettevõtetega. Ent Saksamaa survel võttis kodanlik valitsus 1926. a. vastu seaduse võõrandatud maade eest rahalise kompensatsiooni maksmise kohta. Rahalise kompensatsiooni omandasid balti mõisnikud, kelle esivanemad olid kohalikelt elanikelt vägivaldselt omandanud maa. Talupoegade niigi suur võlakoormus kasvas veelgi. Kelle huve kaitses selline maareform? Igal juhul mitte eesti talupoja omi! Oma valitsemise algperioodil pööras Eesti kodanlus peatähelepanu tsaari-Venemaa majandussüsteemis välja kujunenud tööstuse säilitamisele ja edasiarendamisele. Selle eesmärgiga kulutati ka suurem osa Tartu rahulepingu alusel Nõukogude Venemaalt saadud 15 miljonist kuldrublast. 1923. a. puhkenud majanduskriisi käigus katkestas oma tegevuse enamik tööstusettevõtteist ilmsiks tuli tööstuse eelisarendamise võimatus. 1924. a
Loodi vallakohtud (kohtunikud talupojad ise). Anti õigus talupojale oma talu pärandada; normeeriti koormisi (pidi vastama maa pindalale ja kvaliteedile); lubati maad osta. Toimus maade ülemõõtmine ja hindamine. Piirati mõisnikel kodukariõigust. Koostati vakuraamatud (dokumendid talupoegade kohustustega). Pööre põllumajanduses sai võimalikuks, kui kehtestati maa eraomandus (maa sai omale omaniku). Mõisad ja talud muutusid selle tagajärjel üksteisest sõltumatuteks ja omavahel konkureerivateks majanditeks. Vahe oli selles, et mõisad olid taludest palju suuremad ning enamasti nad kas müüsid oma maa talunikele või hakkasid palgatööjõudu kasutama – talunikud ei maksnud enam renti ega teinud mõisategu. Pööre omandisuhetes põhjustas põllumajanduse efektiivsuse kasvu. Külade asemele rajati palgatööjõul põhinevad
kolme haru vahel ka koostööd. Üks negatiivseid külgi oli aga viina valmistamisel see, et viinaköökides põletati maha põlismetsad. Kuni 18.sajandi lõpuni tasus senine talupoegade teoorjusel põhinev põlluharimine ennast mõisatel ära. 4) Talurahva kihistumine 18. sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: • peremehed(kõige võimsamad) • sulased, teenijad – otsesed mõisaorjad(enamasti noored) • vabadikud – talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata(ilma varata) Ajaloo arvestuse teema nr.6: Linnad 17.-18.sajandil 1) Linnade olukord 17.-18. sajandil Rootsi ajal oli üheks tähtasimaks linnaks Eestis kindlasti Narva. Tol ajal oli isegi plaane teha Narva teiseks pealinnaks. Kuid siis rajas Peeter I uue linna- Peterburi ning selle tähtsuse ja võimsuse tõstmiseks tegi ta Narva linna pigem maha ja Narva kaotas oma senise hiilguse
Maanõunikud ajasid rüütelkonna asju, valiti aadlike hulgast eluks ajaks ametisse Rüütelkonna pealik lahendas igapäevaseid küsimusi Kohtud arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju Reduktsioon riigimaade tagasivõtmine. Kasvasid riigi sissetulekud ja arenes haridus Sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse Eestisse asus venelasi, soomlasi,rootslasi ja lätlasi-sulandumine eestlaste hulka. Migratsiooni põhjused: talud tühjad, maad harimata, ümberasumine, pagemine. Põhja- Eestis enim soomlasi, Peipsi kaldal venelasi, Lõuna-Eestis lätlasi, piir liikus. 1696-1697 Senise ajaloo suurim näljahäda Mõisatüübid: Rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõisad riik rentis oma mõisad aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud Pastoraadid väiksemad ja andsid elamist kirikuõpetajatele Tähtsal kohal oli teraviljaeksport.
Riigiametnike arv kasvas rohkem kui kolm korda, algselt ligi 300, perioodi lõpuks ca 1000. Kasvas venelaste arv riigiametnike seas. Pearahamaks. Otsene riigimaks, 1783 aastast, asendas senist riiklike maksude süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt. Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani. Riigil pidi olema ülevaade maksukohuslastest, selleks hingeloendused fiskaalsel eesmärgil, esimene 1782. Uuendused tõid kaasa kuulujutte, rahutusi. 1784
Laste puhul olid erinevad nakkushaigused suurimaks surmapöhjuseks. Naistel oli keskmine oodatav eluiga mõnevõrra pikem kui meestel. Demograafiline käitumine- rahvastiku teadlik tegevus seoses sündmiuse ja abiellumisega. Eesti talupoja demograafiline käitumine- sündimus oli kõrge, naiste puhul keskmine abiellumsvanus 23, meestel keskmiselt 25. Ajapikku keskmine abiellumisva nus hakkas vaikselt kasvama. Pärast põhjasõda oli palju tühje talusid ja võimalus saada peremeheks. Kui aga sajandi vältel rahavst juurde tuli ja majanduslik olukord raskenes, siis ka hakkas tõusma abiellumise keskmine vanus. Talvel oli tähtis lumetee, millega kirkusse sõita. Enamus abielusid aga sügisel või varakevadel, sest siis pole kiire põllutöö aeg käsil. Rahvastiku sotsiaalne koosseis- Talupojad moodustasid põhiosa, aadel moodustas alla 1% kogu rahvastikust. Ka baltisaksa ühiskond oli diferentseeritud/kihistunud, aadel ja
Alamastme kohtuteks eestimaal meeskohtud ja liivimaal maakohtud, üks igas maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus, maakohtunikud valiti liivimaa rüütelkonna maapäevadel. Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes. Mees ja maakohtutega samal tasemel olid linnade magistraadid, suurtemates linnades magistraatide kõrval veel mitmed alamkohtud. Ülemastme kohtuteks olid eestimaal ülemmaakohus ja liivimaal õuekohus. Kommunikatsioon: Kui tavaliselt ukaasid jõudsid pealinnast kohale 7-10 päeva jooksul siis teada Katariina II trooniletõusmisest jõudis Tallinnasse 30 tunniga, mis on tollase aja suurim kulleriteenistuse kiirus
talivili ja kesa ehk puhkeasendis olev maa. Toitu hangiti ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel, mett tarvitati kui magusainet. · Elatustase: II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja
Potikedra kasutusele- võtuga muutus omaette käsitööalaks savinõude valmistamise. Põllumajanduse ja käsitöö kõrval omasid teatavat tähtsust jätkuvalt jahindus, kalandus ning mesindus. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu (rehi = ahjuga tuba). Sellise elamu tekke põhjuseks oli vajadus vilja järelkuivatada, sest siinsetel laiuskraadidel ei saa vili tihti looduslikult küpseks. Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Kaitseks välisvaenlaste vastu olid kihelkonnad liitunud 5 maakondadeks. Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Väiksemaid kutsuti: Mõhu,
o Kaupade hinda arvestati höbedakaalu järgi. o Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades, kuis paiknesid kesksed linnused ja asulad. Seal elas rohkem ka käsitöölisi, kes pakkusid oma toodangut. (Tartu ja Tallinn) o Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks oli palkidest hoome mis jagunes toaks ja kojaks. Vilja kuivatati rehes. Järk-järgul hakas kujunema universaalne reheelamu. o Talud paiknesid enamasti lähestiku moodustades küla. o Saaremaal olid sumbakülad kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. o Ida-Eesti voortele rajatud talud asetsesid ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. o Lõuna-Eestis künklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal. o XIII saj alguses oli Eestis u 45 kihelkonda ja 8 maakonda.
tema kasv oli eriti kiire. Iseseisvusperioodi lõpuks tõusis Nõmme aedlinn rahvaarvult viiendaks linnaks Eestis, jõudes peaaegu kandadele vanadele tööstuslinnadele Narvale ja Pärnule. 1938. aastal anti suurematele alevitele omavalitsusõigused ja nimetati samuti linnadeks. Seega kasvas ametlike linnade arv peaaegu kolm korda - 12-lt 35-ni. Ümbernimetatud alevid siiski tõelised linnad veel ei olnud. Teine oluline tegur, mis asustuse arengut mõjutas oli maareform. Maal riigistati mõisnike maavaldused ja osa mõisamaad jagati talupoegadele ja moonakatele. Jätkus ka talude arvu kasv, mõisatelt äravõetud maadele tekkis juurde palju üksiktalusid. Nii kujunes välja Eestile iseloomulik hajaasustus maapiirkondades. Seega oli majanduses toimunud muutuste ja maareformi tulemuseks Eesti asustuse ühtlasem kujunemine kogu riigi territooriumil. Linnarehvastiku osakaal jäi Lääne-Euroopa riikidega
Ülemkohus (Keskusega Tallinnas) ehk õuekohus (Keskusega Tartus) - Tegeles aadlike kuritegudega või lihtrahvapoolt sooritatud keeruliste kuritegudega. 1629 Johan Skytte - Liiwimaa esimene Kindral-kuberner. Viis seal läbi rootsistamist. 1631 asutas Tartusse gümnaasiumi. Sellest kasvas välja Akadeemia Gustaviana. Liivisõja ja katkude tulemusena oli eesti rahvaarv 17. sajandi keskpaigaks kahanenud 100'000 inimeseni. 30-datel aastatel hakkati uusi talusid uuesti asustama. Eestisse hakkas sisserändama palju venelasi - vanausulised, keda Venemaal taga kiusati. Samas rädas sisse ka palju soomlasi ja lätlasi. 1695 - eesti rahvaarv 350'000 inimest. 1656-1661 Väike Rootsi-Vene Sõda. Lõppes tulemusteta Kärde rahulepingu allakirjutamisel. 1632 - Hukkus Rootsi Kuningas Gustav II Adolf Lützeni lahingus 30-aastase sõja käigus. Kuninganna Kristiina ajal jagati aadlikele riigimaid.
Kaubandus Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu vahenduskaubandus kaup osteti edasi müügiks Hilary Karu 9 D 11 EESTI AJALUGU Asustus Elamu Suitsutuba 4-5x6m korstnata kerisahjuga majake, milles valmi sedasi vili ja seejärel kuviatati seda Küla Sumbküla talud keset põlde tihedalt koos, ridaküla Ida-Eesti voortel, hajaküla Lõuna- Eesti künklikul maastikul Kihelkond teatud piirkonna küladest Maakond Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala maavanem malev Välissuhtlus 1154 al Idrisi Lõunas eestlaste retked latgalite vastu leedulaste retked Läänes vastastikused retked
-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt- o võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta o taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile o Mõisad pidid kasutama palgatöölisi-mõisamoonakaid Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. ________________________________________ EESTI 19. SAJAND TEISEL POOLEL SÜNDMUSED 1857-Pärnus hakkas ilmuma Jannseni nädalaleht "Perno Postimees". (Selles virgutas Jannsen oma kirjutistega talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põlupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Nõnda pani
talirukis. Kasvatati ka nisu, uba, naerist, hernest, lina ja kanepit. -1- Maa suurust arvestati adramaades, mis tähistas sellise suurusega põllumaad, mida sai üles harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga. Talud olid valdavalt üheadramaased. Karja, heina ja metsamaad olid küla ühisvalduses. Palju töid tehti ühiselt talgute korras. Kogukonnast lahku löönud suuremaid talusid kutsuti mõisateks. Põlluharimises tuli vana kaheväljasüsteemi kõrval talirukki levikuga alates 11. saj. aina enam kasutusele kolmeväljasüsteem, mille puhul üks osa põldudest oli talivilja, teine suvivilja ja kesa all (puhkas). Koduloomadena peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja hobuseid. Peamisteks töö- ja veoloomadeks olid härjad. Laienes kaubavahetus naabritega. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lõuna ja läänerannikut Venemaa linnadega
vanemad.Seisund päris selge polnud. Olid autoriteetsed mehed, kes juhtisid teatud piirkonda, samas on ka andmeid sellest et on säilinud varasemast ajast rahvakoosolekud, siis järelikult võim piiratud, nad elasid linnustes, mitte taludes ja külades nagu ülejäänud rahvas. Teatud piirkonna tippjuhi kõrval oli ka teised jõukamad, või sõjaliselt osavamad mehed tema ümber kitsama tuumiku, mis samamoodi osales . Põllupidajad oli tavarahvas, koondunud talud küladeks. Keraamika arenemine , mingi osa olid inimesed kes tegid tööd oma peremehele.sõjakäikudel võetud vangidega, arv pisike.sai vabaks abielludes või välja ostes. Usund – olid olemas mingisusgused ristiusu mõjud eriti vene õigeusu omad. 13 saj alguses valitses jätkuvalt muinasusk, kaks postulaadi kogu loodus elutud kui elusad oli hingestatud ja teiseks ka surnud või nende hinged elavad edasi teispooluses, kogu looduse austamine ja esivanemate austamine
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma rauaaeg - 500 eKr- 50 pKr, 2)R
talurahvaga. Reeglina ikka abielluti mujale, kuid siis pidi senjöörile trahvi maksma. Pärisorjuse puhul surnukääeõigus oma olenduselt oleks pidanud tähendama seda, et kui mingi vara jää pärijateta siis ta jääb kirikule, kuid surnukäeõigusega talukohad olid vaid taluniku elu ajal, pärandamist ette ei nähtud, peale peremehe surma langeb maavaldajale ( senjöörile see). Mainmorte kohustusega talud üldiselt läksid siiski alles sii süle talu perepojale, kui ta elas selle katuse all ja sujuvalt toimus üleminek. Kui aga talu võttis üle perepoeg, kes vahepeal oli teeninud kuskil mujal, pidi juba maksma trahvi. Saksamaal mainmorte termin tihti bestbort e parim pea, võeti karjast ( talu karjast) parima veise. Mainmorttable oli pr üldiselt levinud sünonüüm pärisorjadele.Taille suurust suurendati igaasta siis mainmorte kaot ja sai talu osta . 14
eiras sotsiaalseid erisusi ning Teataja ei erianud, vaid ta hakkas nendest kirjutama ja rõhutas nende tähtsust. Nii maarahva kui ka linnarahva seas on vaesus, mis ei võimalda tegeleda tähtsamate eesmärkidega, sest alguses tuleb majanduslikest probleemidest lahti saada. Sulesõda avaldus mõningates küsimustes, milleks oli maareform, sest mõlemad olid veendunud, et mõisamaad tuleb tükeldada taludeks ja et tulevik on taludepäralt, kuid küsimus on, et kuidas uued talud peavad tekkima. Postimees arvas, et talud tuleb osta päriseks (Lõuna-Eesti oli jõukam). Põhja-Eestis, kus oli palju vaeseid renditalusi, Teataja leidis, et päriseks ostmine on liiga ränk koorem, inimesed ei suuda endale maad päriseks osta, talumaad tuleb anda mitmeks aastaks rendiks. Talu rentija maksab renti riigile. Linnavalimised: Baltisakslased kasutasid oma enamust, et hääletada eestlaste pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida
nälga 3. laostumise tõttu asus suurem osa talupoegi elama linna, kus neil puudus tegevus ja nad muutusid rahulolematuks alamkihiks. 4. orjade arv suurenes kiiresti, ja tekkisid orja tööl põhinevad suurmaa valdused,ehk latifundumid. 5. talupoegade laostumine tõi kaasa riigi kaitsevõime nõrgenemise,ja palga sõjaväe tekke,mis ei olnud valitsejatele lojaalne. Sõjaväe reformid 1. vennad gracchused üritasid püdsid läbi suruda seadust maaomandi suuruse ülempiiri kehtestamiseks.Üle normi olev maa tuli jagada talupoegadele,et taastada nende elujõud ja ühtlasi sõjaväe tugevus.senati vastuseidu tõttu läbi ei läinud. 2. maariuse sõjeväe reformiga hakati väkke palkama proletaare. Vabariigi languse põhjused 1. kodanikel pidi olema võimalus osa võtta riigiorganite tööst,mis eeladas elu paika rooma lähikonnas(ei toimind enam). 2
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
rahu, mis kinnitas Uusikaupungi ja Turu lepingute põhitingimusi. 16.09.2009 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul oli Venemaa ise alles kujunemisjärgus, asus revolutsiooniliste reformide teele. Peetri eeskujuks oma riigi reformimisel ja uuendamisel, lääneeuroopalikuks tegemisel, oli Rootsi. Institutsionaalne ülesehitus, mis Venemaale tuleb, on üle võetud Rootsist. Siiski ei saa Venemaa lahti ka varasemast taagast. Olulisemad pidepunktid (meile olulised): - kubermangude reform. 1708-09 jagab ta oma territooriumi kaheksasse kubermangu. Üks neist kaheksast on ka Ingerimaa kubermang (hiljem hakkab kandma Peterburi nime). Ida-Eesti (Tartu, Narva) liideti Peterburi kubermangu. 1710. aastal suurendab kumebrmangude arvu 10-ni, hiljem tuleb neid veelgi juurde. Kubermangude jagamine kreisideks ehk maakondadeks. Lisaks veel kreiside allstruktuurid ehk osad, eeskujuks olnud nii Rootsis kui Läänemereprovintsides olnud
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati�
- rüütelkonnad ja nende maapäevad jäid alles kui seisuslikud omavalitsusorganid - vene keskvõimu dilemma venestusperioodil alates 1880ndatest: Kuidas kärpida baltisakslaste eriõigusi nii, et eestlaste õigused ei kasvaks, vaid tugevneks Vene kesvõim? Perioodi tulemus: - Kuigi Eesti- ja Liivimaa kubermangud olid Vene Keisririigi arenenumad piirkonnad, jäi poliitilis-ühiskondlik moderniseerumine pooleli ja piirkonnas jäi kehtima ühiskondlik tasakaalutus (nt maaomandi küsimus: üle poole põllumaast kuulus mõisnikele veel 1914) - Eestlased said poliitilised õigused kohaliku omavalitsuse tasemel maal ja linnades (1866-...) Eesti- ja Liivimaa ühiskonnaajalugu uusajal: - Seisusliku ühiskonna lõhe oli rahvuslik: ,,saksad" (härrad ja sakslased), eestlastest ,,maarahvas" (keskajal ,,mittesakslased") 1. Talurahva pärisorjuse/pärussõltuvuse lõplik väljakujunemine 16.-18.saj:
Mõisamaid oli 58%, aga põllumaadest 43%. Turule tootis mõis enamuse toiduainetest. Mõisatest said algused ka meiereid, kes algselt palkasid välismaalt, aga eest sptesialistide tekkimisel ka eesti mehi, kes hakkasid sellega hästi teenima. Sajandi alguses oli rõhk pigem karjakasvatusel, et saada piima, kui nt põllumajandusek, Seal vähenes rukki osakaal, kasvas kartul kui söödatoit ja juurviljad iluaedades. (Stolõpini agraarreform) 1906. aastal läbiviidud reform, mis lahutas külakogukonnad ja soodustas üksiktalude teket Sellega püüti anda ettevõtlikumale talupojale võimalus eraomanduslike üksikmajapidamiste loomiseks ja et liigne rahvas saaks omale vaba mad Põhja ja Ida-Venemaal. Selle reformi õnnestumine loonuks maal keskklassi, stabiliseerinuks poliitilist olukorda ja oleks olnud ka eeldus demokraatiale. Kuid Stolõpin taoeti 1911 ja reformid hakkasid venima. Maal jõuti
Hakati moodustama ka poliitilisi ühinguid, erakondi (nende algeid). Eesti I erakond oli selleks ajaks küll loodud, Uudiste toimetuse baasil Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ). Novembris avaldati ka partei programm, mis koosnes 2 erinevast osast: 1) klassikaliselt marksistlik sotsiaaldemokraatlik programm isevalitsuse asendamine demokraatiaga. 2) väga jõuliselt olid esindatud rahvuslikud seisukohad sh Eesti ühiseks rahvuskubermanguks liitmine, maareform, eesti keel õppekeeleks jm. II rahvuslikest erakondadest sündis Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartus, asutamisskoosolek novembri lõpus, ERE selja taga seisid Postimehe ringkonnad. Lähtus Kadettide Partei programmist (Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei KDP). Eduerakonna peamised pooldajad olid Tartu linna haritlased ja Lõuna-Eesti jõukamad talupojad, nende liikmete arv kasvas aasta lõuks 1000ni. Eduerakond eesotsas J. Tõnisson, Reiman, Koppel, Kallas jne
valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis (Eestimaa kubermangus) 50% talumaast, osa talusid jäi rendile. Täisperemeestest kujunes Eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem ja vitaalsem rühm. Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tšehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest
Muutused poliitikas: 1. Kiideti heaks uus Nõukogude Liidu konstitutsiooni eeskujul koostatud põhiseadus: Riigikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks, Vabariigi Valitsus Rahvakomissaride Nõukoguks, linna- ja vallavalitsused täitevkomiteedeks. 2. Kõigi asutuste peaülesandeks oli täita Moskva korraldusi. 3. Eestimaa Kommunistlik Partei oli ainus lubatud erakond ja n-ö ühiskonna juhtiv ja suunav jõud. Muutused majanduses: 1. Algas riigistamine: maareform (talunikud olid varem maaomanikud, nüüd aga maakasutajad), talude maksimaalne lubatud suurus oli 30 ha, jagati maad senistele sulastele ja kehvikutele. 2. Riigistati ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, kirjastused, apteegid, hotellid jne. 3. Järsk hinnatõus 4. Kroon asendus rublaga. 5. Kaupade defitsiit. Muutused kultuurielus: 1. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ja Nõukogude Liidu ajalugu ja
võtma suuremaid tööstusettevõtteid, neid nö ühiskonnastati, tehased läksid nende tööliskonnale, tegelikkuses tähendases seda, et ettevõtte omanikud ja juhtkond aeti minema. Nendest tööstustöölistest moodustati tööliskomitee, mis pidi hakkame kogu seda tehast juhtima. Enamasti kippusid tööliskontrollile allutatud tehased seisma jääma. Tööstusettevõtete ühiskonnastamine tabas kõige valusamani töölisi. Restoranid, teatrid, kinod jne ja suuremate elamute ülevõtmine. Maareform - enamlased kuulutasid kõik maad riigi omandiks. Eraomandus maal enam ei eksisteerinud. Kui mõisamaade äravõtmisesse suhtuti positiivselt, aga mõisalt ära võetud maid ei jagatud maasoovijatele, vaid Eesti enamlased otsustasid, et maj tasuvam on ühistalupidamine - mõisad jäävad alles, aga see läheb tööliskontrolli alla. Õige pea 1918. aasta veebr-märtsis selgus, et mõisamoonakate esimehed olid hoolitsenud ennekõike iseenda eest
annaabi.ee 
