peegelkaamera prototüübi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica). 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks" 1991.a. Valmis esimene digitaalne peegelkaamera. 2000.a. Pannakse esimene kaamera talefoni sisse. Fotode liigid Grupipildid Maastikupildid Ööportreed Looduspildid Aktifotod Loomapildid Pulmapildid Ja palju muud Lastepildid Makropildid 2 Eesti tuntumat fotograafi Nimi Raamatud Tunnustus (2 näidet) "Kajakad kutsuvad" 1984 Eesti Eluteaduse Fred Jüssi (1966) Hoidja "Eesti linde ja loomi" 1989 E. Kumari (1977) looduskaitsepreemia
Taamal mängivad kena noor tüdruk, kes on maalitud tema vanima tütre järgi ja sümboliseerib noorust, ning viimaks kaks tema noorimat last, kes mängivad Rootsi lipuga ja kujutavad lapsepõlve. Keskmise laeva mast moodustab krutsifiksi, mis viitab Friedrichi sügavale usule, kuid tüüne, läbikumav, poeetiline maal pole tulvil mitte lootust lunastusele ega surmajärgsele taevapääsule, vaid magusmõrudat teadmist sureliku elu väärtuslikkusest ja kiirest möödumisest. Friedrichi maastikupildid olid motiividelt tavaliselt ülilihtsad. Neid valitseb romantiline, sageli traagiline põhitoon. (Pilt 1) Pilt 1 Caspar David Friedrich ,,Eluetapid" (http://uofugeron.files.wordpress.com/2009/03/caspar_david_friedrich_013.jpg) Ta valib looduse seisundeid, mis vastasid romantismi maitsele päikese loojang, kuuvalgus, ja esitab neid keskendatud mõtliku hoiakuga. Uudne ja üllatav oli Friedrichi selge palett ja meisterlik valguse kujutamise oskus
aastast vabakunstnik Tallinnas. 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Koolid kus Paul W. Burman õppis: · Peetri Reaalkoolis · Ants Laikmaa ateljeekoolis · Peterburi Kunstide Akadeemias · Moskvas Stroganovi kunstikoolis · Riia linna kunstikoolis · Pariisis Académie Russe'is. Looming: Algperioodil maalis ja joonistas peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Kujutuslaadilt on tema linna-, lille- ja maastikupildid maalilised, heledad, vaheldusrikkad. Teda on peetud üheks Eesti esimeseks impressionistiks. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Paul Burmanit loomingut võib Eesti oludes võrrelda maailmanimega kunstniku Vincent van Goghi omaga. Mõlema kunstniku maalimaneer on impulsiivne ja jõuline. Peale näituste Eestis esines ta ka näitustel Moskvas, Pariisis, Roomas jm. Pilt:Paul Burman - Stockholm painting Töö nimi: Toompea (1920. aastate lõpp - 1930 -ndate algus)
·liige N. Roerich ·Vana-Vene legendid, varjaagid ·idamaa-aineline sümbolism kuulsus ·''Meretagused külalised'' Rahvusvaheline sümbolism ·norralane E. Munch · sünged lapsepõlvekogemused, boheemliks seltskond eraldus rahvuslikkusest · teemas: inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused, surm 22 sellist maali sari ''Elu friis'' · tööde aluseks mälestus, idee · palju kavandeid ilmeka/sobiva elemendi otsinguil · maastikupildid rahulikumad rahvusromantism · eesmärk avada oma hing teisele inimestele · värvid teenivad kunstniku eneseväljendust · ''Tütarlapsed sillal'' · ''Karje'' · ''Madonna'' · ''Vampiir'' · ''Eluring'' · ''Elutants''
Ma olen näinud Aleksander Vardi maali ,,Pojengid koerakesega". Adamson-Ericu maalide valitsevaks zanriks oli natüürmort, hiljem maalis ka maastikumaale ning akte. Kristjan Raud on tuntud pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris ka ,,Kalevipoja" eepose. Olen näinud tema tööd ,,Leinaja". Paul Burman maalis ja joonistas alguses peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Tema linna-, lille- ja maastikupildid on maalilised, heledad ja vaheldusrikkad. Teda on peetud üheks Eesti esimeseks impressionistiks. Olen näinud tema akvarellmaali ,,Kaks alasti ratsanikku". ,,Pallas" oli aastatel 1918 1940 Tartus tegutsenud kunstnike (alguses ka kirjanike) ühing, mis tutvustas kaasaegset kunsti. Ühingu rajajad olid kunstnikud Konrad Mägi, Aleksander Tassa ning kirjanik Friedebert Tuglas. 1919. aastal loodi ühingu juurde kunstikool, mis sai 1924. aastal Kõrgeimaks Kunstikooliks ,,Pallas".
7. Nimeta kolm Inglise maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. J. H. Füssli maalis kummalisi fantaasiaid või stseene kirjandusklassikast. W. Blake eelistas isiklikku mütoloogiat. W. Turner marinist, kasutas värvinuga, millega oli hea tormist merd kujutada, oli valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja. 8. Nimeta kaks Saksa kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. C. D. Friedrich maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Valis äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Eelistas lõpmatusse avatud maastikuvaateid. P. O. Runge Maalides toob välja üksikisiku hingeelu, valgusekäsitlus on töödes uuelaadne. 9. Nimeta kaks Prantsuse kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja nimeta nende kuulsamaid töid. T. Gericault ,,Meduse'i parv" ja E. Delacroix ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" 10. Mis on spaatel? Maalimisnuga 11
Piet (Pieter Cornelis) Mondrian 7. märts 1872 1. veebruar 1944 Piet Mondrian Pieter Cornelis Mondrian sündis 7. märtsil 1872 Amersvoorti linnas Hollandis Isa oli amatöörist maalikunstnik ning joonestaja, onu oli iseõppinud maalikunstnik Väga artistlik perekond: maalisid ja musitseerisid Õppis Amsterdami Akadeemias (1892-1895) ja hakkas omal käel maalima Enamus tema varasematest töödest olid maastikupildid 1909. aastal alustas ta puude seeriate maalimist, milles ilmnes abstraktsionismi stiil 1909/1910 hakati teda pidama üheks Hollandi avant-garde juhiks, kuigi teda kriitiseeriti ka ajakirjanduses. 1910 sai temast kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige 1911 paljastati talle esimest korda kubistide Braque ja Picasso tööd ühel näitusel Amsterdamis 1912 kolis Pariisi, kus teda mõjutasid kubistid Piet Mondrian müüs oma maale Pariisis
Hiljem pöördus ta õlimaali juurde. Maale lähemalt silmitsedes on tunne, nagu oleks värvid visatud lõuendile. See tuleneb sellest, et ta kasutas maalimiseks värvinuga e spaatlit. Ta oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turner ka impressionistide eelkäija. 8. Nimeta 2 Saksa kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. · C.D.FRIEDRICH, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Ta eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. · P.O.RUNGE Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. 9. Nimeta 2 Prantsuse kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja nimeta nende kuulsamaid töid. · T.GERICAULT, ´´Meduse'i parv´´ · E
GEOMEETRILINE, ÄÄRMUSLIK), EBAMÄÄRASED VÄRVILAIGUD, TÖÖ EI OMA SEOST ÜMBRITSEVAGA, SÜGAVA MÕTTE EDASIANDMINE. VASSILY KANDINSKY VENE MAALIKUNSTNIK, GRAADIK, KUNSTITEOREETIK; GEOMEETRILISED KUJUNDID, VÄIKESEFORMAADILISED AKVARELLID, VISANDID, MUSTAD JOONED, SUURED ÕLIMAALID LÕUENDIL. ,,HORISONTAAL", ,,KOMPOSITSIOON", ,,MUST LAIK", ,,TURUPLATS", ,,SININE RATASANIK". PIET MANDRIAN HOLLANDI MAALIKUNSTNIK; MAASTIKUPILDID, PÕHIVÄRVID KOLLANE, MUST, VALGE, PUNANE, SININE, REAALSETE KUJUNDITE KAOTAMINE, HUVI FILOSOOFIDE TEOORIATE VASTU, PUHTAD VÄRVID, LEMMIKKUJUNDIKS NELINURK. ,,BROADWAY BOOGIE WOOGIE", ,,TRAFALGAR SQUARE", ,,KOMPOSITSIOON PUNASE, KOLLASE JA SINISEGA". KAZIMIR MALEVITS POOLA JA VENE KUNSTNIK; SUPREMATISM, GEOMEETRILISE ABSTRAKTSIONISMI ESINDAJA. ,,MUST RUUT VALGEL TAUSTAL", ,,SUPREMATISM", ,,INGLANE MOSKVAS", ,,NIITJA".
BARTOLOME ESTEBAN MURILLO: · Usulise temaatikaga maalid · Maalid tänavalastest · ,,Noor kerjus" Flandria · Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaad PETER PAUL RUBENS: · Tegelased antiiksetest legendidest · Lopsakad, vormikad inimkehad · Üle 3000 töö · Ei teinud kõiki oma töid üksinda, vaid kasutas ka oma õpilaste abi · Teemad piiblist, antiikmütoloogiast · Portreed, maastikupildid · Ühendab eluläheduse ja idealiseerimise · Kompositsioonis suunduvad massid piki pildi ristuvaid diagonaale, on ühtne, üksikfiguur võib kaotada iseseisva tähenduse · On maalinud portreesid enda mõlemast naisest · Susanna Fourment'i portree · ,,Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" · ,,Leukippose tütarde röövimine" · Helene Fourment'i portree ANTHONIS van DYCK: · Rubensi õpilane · Paraadportree rajaja
mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. Johann Heinrich Füssli ''Luupainaja'' 4 Romantism Saksamaal Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774- 1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich
1683 - Hollandi teadlane Antony van Leeuwenhoek avastab bakterid 1736 - esimene edukas pimesooleoperatsioon. Kunstnikud Peter Paul Rubens •Sai hea hariduse ja reisis palju. •Oli väga menukas kunstnik. •Lävis kõrgseltskonnaga ja valitsejate õukondadega. •Tohutult tellimusi, kasutas õpilaste abi. •Suuremate tööde puhul on ta teinud ainult kavandi ja viimistluse. •Teemad on piiblist, antiikmütoloogiast, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid. •Oma piltides ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. •Kompositsioon rahutu, massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. •Suurtel mütoloogilistel piltidel ülekeev fantaasia. •Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes kogu pildipinna. •Kogumulje piltidel toretsev ja jõuline. Tema pildid: “Leukip pose tütarde röövimine“ „Pariisi karistus“ „Vee ja maa ühendus“ Anthonisvan Dyck •17. saj kuulsamaid portretiste
mõjusid meeldivalt. Mäng valgusega ja huvitavad vaatenurgad muutsid fotod huvitavateks. Samas, mida rohkem oli pildil pitskleitides neiusid, seda vähem mõjuvamaks see ka muutus, sest kui soololaul tehakse koorilauluks, kaotab esimene oma meloodia nüansid. Ühesõnaga terve tantsijannade trupp ei mõjunud väga hästi, sest sellistel juhtudel kadus teoselt mõningane müstilisus, sisemine pinge. Toda pinget oli vähem ka teise korrusel, kus olid väljas maastikupildid. Meeleolu näis küll sarnasena baleriinipiltidelt- olustik oli samuti muhe, õrn ja graatsilisena mõjuv, kuid värvides oli näha muutust. Kontrastsus ega valguse mängud polnud teisel korrusel enam nii tähtsad värvigammas tõusid esile pruunid, hallid, valged ja rohelised toonid. Kujutatu suhtes võib kunstnikule maastikufotode puhul heita ette vähest ilutsemist. Näiteks pilt, kus oli üsnagi vägivaldselt kokku pandud nii mets taevaservalt tõusva kuuga kui ka järv sellel seilava
Enno üks põhisümboleid oli ,,kodu", nii tema armas reaalne Soosaare kui ka kingekodu ja püüdluste lõppeesmärk. Enno igatsus luule on seotud tema elufilosoofiaga. Lüüriline mina tunneb end vangistatuna maisesse olemusse, millest otsib väljapääsu lauludes, nagu näiteks ,,Hall laul" Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Uuendusi tõi kirjandusse Enno läbi ballaadiloomingu, kus tema ballaadides oli senise eepilisuse ja dramatismi asemel tähtsal kohal hoopis lüürika, tundmuslik ja filosoofia. Ta uuendas ka lastluulet vabastades seda koormavast didaktikast. Enno teosed on: * "Uued luuletused" (1909) * "Hallid laulud" (1910)
Constable`ist, kujundas Daubigny välja hoopis isikupärase stiili. Ta maalis peamiselt Seine`i ja Oise`i rahulikke kaldaid maaliliste põõsastike, õitsvate viljapuude ja koomel joovate karjadega. Ikka eelistas ta kujutada kevadist loodust. Ta maalimisviis on lihtne ja delikaatne ning muutus meitri vananedes aina lihtsamaks ja terviklikumaks. Ka püüdis ta pildi masse alati suureks tervikuks ühendada. Daubigny oli esimene meister, kes suured maastikupildid otse looduses valmis maalis, ühtlasi üks esimesi, kes järjekindlalt hakkas maastikumaalis rakendama külmi toone. François Millet (18141875) astus Barbizoni koolkonda 1849. aastal, kuid kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese kujutamisel ametlikus kunstis olid kindlad ideaaliskeemid, mis pärinesid klassitsismi kaudu antiikkunstist, kuid Millet` tegelased olid nende skeemidega teravas vastuolus. Kahtlustati, et Millet suhtus oma
süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus või idee, mille väljendamiseks ta otsis visuaalset kujundit. Nähtust võttis ta üksnes sobivaid elemente. Ilmekaima kujundi otsinguil tegi ta palju kavandeid ja sama süzee üha uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need rahvusromantikute töid. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hing teistele inimestele. Värvid ja vormid ei pea jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Oma loomingu ja ideedega on Munch üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid.
Bernini tähtsaim teos on "PÜHA TERESA EKSTAAS" poos barokile iseloomulik. "APOLLON JA DAPHNE" marmoris suudetud edasi anda hoogne liikumine ja õrna inimkeha moondumine puukooreks ja juuste moondumine oksteks. "TAAVET" kujutatud võitluses, kuid vaenlane tajutav. Peter Paul Rubens: menukas kunstnik, suuremate teoste puhul tegi vaid kavandid ja viimistluse; temaatika lai piibli teemad, antiikmütoloogia, allegoorilised ja dekoratiivsed teosed, portreed ja maastikupildid; piibliteemad mõeldud altarimaalidena; mütoloogiapiltides valitseb meeleline nautlemine; ühendab maalides baroki mõlemad suunad eluläheduse ja idealiseerimise; efektselt kujutab ebareaalset või ülemeelelist reaalsete ja meeleliste vahenditega; piltidel suunduvad massid piki pildi ristuvaid diagonaale; allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeb Rubensi ülekeevat fantaasiat; piltide dünaamika küündib märatsuseni; lopsakad, elujõulised inimkehad katavad
mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised) Teosed: ● Helene Fourment lastega (pereportree) ● Ristilt võtmine (piibli temaatika) ● Õlgkübar. Susanne Fourment'i portree ● Leukippose tütarde röövimine (antiikmütoloogiast) ● Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuuris - ehitati raekodasid; tellijad olid jõukad linnlased.
ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937)
Kujutatav motiiv on aimatav. [redigeeri]Skulptorid Aleksandr Arhipenko Constantin Brâncusi Henri Laurens Jacques Lipchitz Juan Gris Juan Gris. "Pablo Picasso portree" Piet Mondrian (1872-1944) Hollandi päritolu kunstnik. Sündis 7. Märtsil 1872 Amersfoortis. Ta õppis Amsterdami Akadeemias 1892 kuni 1895 aastani ja siis hakkas omal käel maalima. Enamus tema varasematest töödest olid maastikupildid. 1909. Aastal alustas ta puude seeriate maalimist, milles ilmnes abstraktsionismi stiil. 1912. Aastal kolis ta Pariisi, kus teda tugevalt mõjutasid kubistid. Esimese maailmasõja alal maalis Mondrian Hollandis. Seal ta aitas asutada ajakirja "De stijl", mis propageeris Euroopa maalimist, arhitektuuri ja disaini. Samas hakkas ta välja töötama oma maalimisteooriaid. Mondriani huvitasid eriti antiika-aja ja ka tänapäeva filosoofide teooriad.
(meremaalijaid). Kuigi ta alustas akvarellidega, on tuntum tema voolav maaliline värvikäsitlus, mida ta rakendas õlivärvidega töötades. Värvid näisid kui lõuendile visatud, paljudes teostes nõrgenevad või kaovad kõik kontuurid ja värvid hakkavad elama objektidest sõltumatut elu. Teosed: ,,Viies Egiptuse nuhtlus", ,,Matus merel". Caspar David Friedrich(1774-1840)- Saksa romantik, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui vormilt. Kasutas äärmuslikke, isegi ülepakutud tähendusrikkaid ja külluslikke motiive. Eelistas maalida üksindust ja lõpmatuse avanevaid maastikuvaateid. Teosed: ,,Vanade kangelaste kalmud", ,,Rist Läänemere ääres" Théodore Géricault (1791-1824)- Prantsuse maalikunstnik loobus kompositsioonis figuuride paigutusest kihtidena ja see taandus kahele ristuvale diagonaalile. Lisaks kirglikele tunnetele
· Loominugus on samuti kohata romantilisi jooni. · oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa. · Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Francisco Goya. Marquesa de Pandejos´i portree Francisco Goya. Carlos IV perekond Francisco Goya.Alasti maja Saksamaa romantism C. D. Friedrich. · maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. · Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. · Ta eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Caspar David Friedrich. Rändaja udumere kohal C. D.Friedrich. Kloostrikalmistu lumes. C.D. Friedrich. Tammesalu kloostrikirik Skulptuur · Skulptuuris pole romantismandnud eriti tähelepanuväärseid teoseid. põhjus sama,mis ehituskunstiski.
Inglismaal väga populaarne. Hiljem pöördus ta õlimaali juurde MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka FRANCISCO GOYA (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. MAALIKUNST SAKSAMAAL Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT [teodoor erikoo] (1791-1824)
Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti. 7.-8. saj. kloostrites erineva suurusega Buddha kujud. Materjal: pronks või värvitud puu Puulõiketehnika pärit Hiinast. Usuliste tekstide illustreerimiseks. Ilmalik kunst: Arenes Kyoto õukonna tellimusel. Majad:Suhteliselt väikesed, järsud tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust.Loobuti sümmeetriataotlusest.Tube eraldavad maalitud vaheseinad ja lükanduksed. Maalikunst: Tubade vaheseintel ja lükandustel maastikupildid või loodusmotiivid. Otstest puupulkadega varustatud paberirullidel, vertikaalselt rippuv rull kakemono, põikrull makimono. Zeni mõju: peamiselt tühjal pinnal mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, vihjavad loodusele. Zen-mungad eelistasid musta tussi. Kirjakunst Arendati suurema luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed). Levis vabam, zeni mõjul spontaansem ja mänglevam ilukiri. Kirjakunsti visuaalse ilu jaapani kalligraafiast
publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli PHILIPP OTTO RUNGE (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. 6.4. Prantsusmaal
N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..." Luuletused Nii vaikseks kõik on jäänud Ei ükski neist armasta mind. Nii vaikseks kõikm on jäänud Kõik laulud kõik ära on läinud, Su ümber ja su sees
Tema töödel on tihti pilkav alltekst, nt satiiriline graafika sari "Kapriisid". Piltide meeleolu dramaatiline, pessimistlik, nt graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused". Saksamaa Seal oli poliitiline killustatus. Romantism oli seotud rahvusliku ärkamisega, tihti aga ühiskondlikust elust põgenemise püüdega. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest. Caspar David Friedrich(1774-1840) saka romantiline maalikunstnik. Tähtsad on tema uuenduslikud maastikupildid, mis on äärmuslikult tundeküllaste ja tähendusrikaste motiividega. Piltidel kujutatud inimesed seisavad sageli seljaga vaataja poole, et rõhutada üksindust. Eelistab lõpmatusse avanevad maastikuvaated. "Rügeni kriidikaljud". Philipp Otto Runge(1777-1810) üksikisiku hingeelu romantiline tõlgendus ja uut moodi valguskäsitlus. Prantsusmaa Siin seostus kunsti areng poliitilise ajalooga tihedamalt kui mujal. Kujunes olukord,
· Francisco de Zurbaran, realistlik looming. Enamasti pühakupildid, mõned pildid on peaaegu ühevärvilised ja kujund on loodud ainult heletumeduse abil. · Bartolome Esteban Murillo. Sügav ja siiras usutunne ta loomingus., elulisemad pildid on tänavapoistest. · Flandria maalikunst. Suurim esindaja Peter Paul Rubens. Temaatiline haare on lai- piiblist, antiikmütoloogiast, dekoratiivsed teosed, portreed, maastikupildid., Kristuse kannatused (altaripildid). Ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioon- massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad inimkehad. · Anthonis van Dyck. Nn paraadportree rajaja. Tal on suursugune poos, toretsev riietus, aumärgid. Juhuslik poos maalidel. Charles I õukonna portreed · Rahvalik suund flaami maalikunstis. Jakob Jordanes kujutas peamisel talupoegi ohjeldamatult pidutsemas ja söömas.
See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole · Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike · Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse · Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed: · Uued luuletused (1909) · Hallid laulud (1910) · Kadunud kodu (1920) · Valge öö (1920) · Valitud värsid (1937) · Üks rohutirts läks kõndima (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · Väike luuleraamat (1964)
Eesti Vabadussõda II 1918-1920 Küsimused: 400-500 lk. DaDuke8 1.Mis sündmusi on kujutanud E. Brinkmann oma Eesti vabadussõja teemalisel pastellmaalil? V: Öist lahingut Narva kaitsmisel detsembris 1919-(Lk 400.) 2.Mis olevat kõvasti kannatada saanud detsembris 1919 (Laiem maaala Mustjõe ja Krivasoo vahel) V: Mets-(oli halb leida normaalset küsimust, sest fotode all polnud autoreid ja olid enamasti maastikupildid) 3.Millisel rindel toimusid Vabadussõja lõpplahingud? V: Viru rindel 4.Mis küla hävitati täielikult vaenlase suurtükitule tagajärjel Luuga jõe ääres. V.Sala küla 5.Mis kuupäeval jõudsid Narva eelsed lahingud haripunkti ning milline osapooltest oli sunnitud taganema Koskino küla alt? V:17. detsembril, taganejateks olid eestlased (9 polgu 1 rood, al.-ltn. K.Taltsi juhtimisel), küla haarati kolmest küljest. 6.Kuhu taandus K. Taltsi juhatuse all olev 9
oleks värvid visatud lõuendile. See tuleneb sellest, et ta kasutas maalimiseks värvinuga e spaatlit. Spaatlitehnika võimaldab väga hästi kujutada tormist merd ja atmosfäärinähtusi. Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija. "Fregatt "Temeraire'i" viimane teekond"; "Matused merel"; "Lumetorm" CASPAR DAVID FRIEDRICH, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. "Naine hommikuvalguses" ; "Kahekesi kuuvalgel" KARL SPITZWEG väikelinna elu kujutaja; "Kirjutaja" JOHANN HEINTICH FÜSSLI "Luupainaja" WiILLIAM BLAKE mütoloogia
N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis- lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..." Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. "Valge öö" (1920) "Valitud värsid" (1937) Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli
-- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis
Kooliaastad möödusid Tallinnas, kus õppis Peetri Reaalkoolis. Paul Burmani tee kunstnikuks on pikk ja kirev: sellesse mahuvad akvarelliõpingud K. A. Winkleri käe all, Ants Laikmaa stuudio, Peterburi Kunstide Akadeemia lahingumaalija F. Raoubaud' juures, Moskva Stroganovi kunstikool, Riia linna kunstikool ning Académie Russe Pariisis. Teine välisreis toimus Münchenisse. Oli 1914. a. Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. Tema linna-, lille- ja maastikupildid on maalilised, koloriidilt vaheldusrikkad, algul impressionistlikud, hiljem rahutult väljendusjõulised. Ta esines näitustel Moskvas, Pariisis, Roomas jm. Autor: Paul Burman (1888 - 1934) Teos: "Narva vaade" (u. 1910 - 1913) Materjal: Õli, lõuend
nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti “Soome tööline” ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima — pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis
"Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis
Goya kajastas ka Hispaanlaste ja Prantslaste vastuolusid, nt graafiliste lehtede sari ,,Sõjakoledused" ja õlimaal ,,Ülestõusnute mahalaskmine". Saksamaal oli romantism mõnikord seotud rahvusliku ärkamisega või ühiskondlikust elust põgenemise püüetega. Romantismi pooldas vaid osa kunstnikest ja publikust, teised jäid toetama klassitsismi. Vahel oli kahe kunstistiili vaheline piir üsna ebaselge. C. D. FRIEDRICH tuntuim saksa romantiline malikunstnik. Tema maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui vormilt; vahel valis ta ülepakutult tähendusrikkaid motiive. Piltidel kujutatud inimfiguurid on tavaliselt seljaga, rõhutades oma üksindust. Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. ,,Kloostrikalmistu lumes" ja ,,Munk mere ääres". P. O. RUNGE teostes ilmneb üksikisiku hingeelu romantiline tõlgendus ja uut moodi valgusekäsitlus. ,,Hommik" 5. Romantism Prantsusmaal
Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Francisco Goya Ülestõusnute mahalaskmine. 1814 MAALIKUNST SAKSAMAAL Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich, kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive. Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge. Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich Philipp Otto Runge Kaks meest mõtisklevad kuu üle.1819 Peter kõnnib vee peal. 1806
maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat kestnud vaheaega. Õpilaste arv ei olnud esialgu suur, kui nende hulgas oli võimekaid ja heade eeldustega noori. Peale O. Kallise tulid Kunstiseltsi kursustelt Laikmaa juurde üle veel A. Tuul, A. Krims, A. Mülber jt. Kunstnik korraldas koos õpilastega ekskursioone Peterburi, Moskvasse, Helsingisse. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis
· Elulisemad pildid tänavapoistest · ,,Madonna ja laps" · ,,Noor kerjus" Flandria maalikunst: PETER PAUL RUBENS · Jõukad kodaniku poeg · Menukas kunstnik, tohutu edu, õpilaste kasutus · Ateljee asus Antverpenis · Seega paljud teosed kavandid ja viimistlus · Iseloomustab elulähedus ja idealiseerimine · Piltidel puudub kõrgrenessansi kolmnurk, vaid diagonaalid · Teemasid palju, Piiblist, antiikmütoloogia, portreed ja ka maastikupildid Sarja allegoorilisi ajaloomaale tegi ta Prantsuse kuninga Henri IV lese Maria de' Medici tellimusel Nt ,,Ristilt võtmine", ,,Leukippose tütarde röövimine", ,,Õlgkübar. Susanna Fourment'i portree", ,,helene Fourment lastega", ,,Minerva kaitsmine Paxi Marsi eest" ANTHONIS VAN DYCK · Portreist · Paraadportree rajaja inimene tähtis ja võidukas, suursugune poos, aumärgid ja luksuslik interjöör · Avab ka hingeelu
süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus või idee, mille väljendamiseks ta otsis visuaalset kujundit. Nähtust võttis ta üksnes sobivaid elemente. Ilmekaima kujundi otsinguil tegi ta palju kavandeid ja sama süzee üha uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need rahvusromantikute töid. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hing teistele inimestele. Värvid ja vormid ei pea jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Oma loomingu ja ideedega on Munch üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid. ERIK WERENSKIOLD (Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale, Olivia) THEODOR KITTELSEN (Must surm, Näkk) GERHARD MUNTHE (Kosilased, Allmaa hobune)
sajandi klassitsismile ja eklektikale, kaunistusena mõnikord ka baroki elemendid. 20. Milliseks vormus Eesti maal ja skulptuur 1960ndatel ja 1970ndatel? Milliseid vorme viljeldi? 1960ndatel kasutati üht iseäralikku stiilikeelt mis on selle nimi? Näited Ametliku kunstiga pahuksis oleks kes? Maal 160.aastate vältel areneti üha suurema maalilise vabaduse, sh abstraktsinismi suunas. Leppo Mikko kubismist mõjutava üldistava vormi ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja natüürmordid eemaldusid samuti sotsrealismi dogmadest. Skulptuur - Skulpuuris olid muutused aeglasemad(sõltus see ametlikest tellijatest). Oli siiski tunda julget üldistust ja uut vabamat vormiskäsitlust. Skulptorid: Endel Taniloo tema hilisemates teostes on valdav stiliseeriv dekoratiivne vormikäsitlus. Teosed sellest ajast: "suur lamav akt", "punane lamav akt". Edgar Viies aastatel 60-70 uuendas ta tuntavalt Eesti skulpuuri kujunduskeelt, tuues amaaegsesse
19 sajandi II pool ARHITEKTUUR: · Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine · Ehitusi tehti nii, et haarati natuke ühest ja teisest stiilist · Eklektitsism- mitme stiili kokkusobitamise põhimõte · Pseudogootika peen ehitus, kuid samas siiski veidi hingetu ja kuiv SKULPTUUR: 1.Francois Rude a) ainus skulptor b) ,,Marseljeesiga" MAAL: 1. John Mallord William Turner. 1775-1851 · Maastikupildid 2. Eugene Delacroix. 1798-1863. · ,, Chiose veresaun" · ,, Vabadus viib rahva Barrikaadidele" · teose on rahutud, maalilised, ning täis tugevaid tundeid 3. Francisco de Goya y Lucientes. · Hispaanlane · Oli nii omapärane et ühegi stiiliga teda seostada ei saa · Sari ,, Los Caprichos" · Alustas rokokoolike portreedega REALISM
Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus või idee, mille väljendamiseks ta otsis visuaalset kujundit. Nähtust võttis ta üksnes sobivad elemente. Ilmekaima kujundi otsinguil tegi ta palju kavandeid ja sama süzee üha uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need rahvusromantikute töid. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hing teistele inimestele. Värvid ja vormid ei pea jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Oma loomingu ja ideedega on Munch üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid. Juugendstiil Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal
Müncheni kunstinäitusi (k.a Pariisi 1900. a maailmanäitust). Kui ta siis koju naasis, oli tal välja kujunenud väga hoogne ja maaliline joonistusstiil, mida ta kasutas eriti efektselt pastellportreedes. Oli Tallinnas innukas rahvusliku kunstielu eestvedaja. 1903. a hakkas andma kunstiharidust oma ateljeekoolis. 1907. saadeti Eestist välja, oli 6 aastat pagenduses, alguses Soomes, kus valmisid mitmed maastikupildid Viiburi ümbrusest. 1910 reisis Lõuna-Euroopas ja Tuneesias 1890-91 õppis Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1897-1899 töötas Düsseldorfis 1900 Eestisse, Tallinna 1900 Saksamaal ja Pariisis maailmanäitusel Noorte Kujurite Ühing Vikerla Noorte Kujurite Ühing Vikerla on kindlasti üks vähemtuntumaid kunstnikerühmitusi meie kunstiloos. Ühing loodi 1917. aasta 23/26
,,Sügisene kodu" kodu andestab alati; koht, kuhu võib alati tagasi minna, kodus on kõik tuttav ja kõige parem. ,,Üks suvepäev" - igapäevane aiapilt, kujutab teemadel, mis luulesse ei sobi. Juhan Liivi teisel loominguperioodil on kõige rohkem viljendud liigiks looduslüürika, mis kuulub ka kvaliteedilt Eesti loodusluue paremikku. Loov on andnud pilte Eesti loodusest, täpsemalt oma kodukoha maastikest. Vahetu keskkonda süvenemise tõttu pole Liivi maastikupildid loodusmotiividele kuivaks loeteluks jäänud: kirjanik tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu ja luuletused räägivad sügava tundeeluga inimese kiindumust loodusesse ja looduse äratavast mõjust inimestele. Looduspildid ilustamata, kirjeldab lihtsalt ilu, moriivikordused, toob siis ka inimtundeid, need tihedalt omavahel seotud. Kokkuvõte: igatsus, üksindus, kurbus. Toob paralleelselt sisse kodumaa. Suvest kirjutab kõige vähem, aga kõige rõõmsamalt
suhteliselt optimaalse kliimaga, mis kestis 16. saj. keskpaigani. 1560. aastatel algas kliima järsk jahenemine, mis on tuntud ka ,,väikese jää-ajana". Jahe ja ebasoodne kliimaperiood kestis kuni 17. saj. lõpuni. Nimetatud ajal laienesid alpiliustikud ning vegetatsioonipiir nihkus mäestikualadel märgatavalt allapoole. 17. saj. teisel poolel oli Bodeni järv neljal talvel jääkatte all (võrdluseks: 20. saj. juhtus seda vaid ühel korral). Madalmaade 17. saj. maalidel kujutatud talvised maastikupildid ja pilvine taevas ei sarnane kaugeltki tänapäevaste ilmastikutingimustega. Kõige külmem oligi 17. sajandi viimane aastakümme, mille algust iseloomustasid rohkest liigniiskusest tingitud ikaldused Lääne-Euroopas, selle teise poolde aga jäi kogu Põhja-Euroopat, sealhulgas ka Eestit tabanud suur näljaaeg. Külma kliima üheks põhjustajaks on peetud ka 1696. aastal toimunud Etna vulkaanipurset, mis vähendas maale jõudvat päikesekiirgust. 18
annaabi.ee 
