Romantism Inglismaal, Saksamaal ja Hispaanias (0)

Romantism Inglismaal, Saksamaal ja Hispaanias

Sisukord

Romantismi üldiseloomustus 3
Romantism Inglismaal 4
Romantism Saksamaal 5
Romantism Hispaanias 7
Kasutatud Materjalid: 8

Romantismi üldiseloomustus

Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Romantism avaldus eriti maalikunstis ja graafikas. Maalikunstis asetati pearõhk eelkõige koloriidile, valguse-varju kontrastidele ja hoogsale pintslikäsitlusele. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest ja kirjandusteostest. Suurt huvi tunti eksootika vastu, kuid ka kaasaja sündmusi ei jäetud kujutamata. Romantismiaja arhitektuurile on iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine.
Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile.
William Blake
Muistsed Ajad

Romantism Inglismaal

Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli(1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast.
Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel.
Tähtsaim inglise romantik on William Turner (1775- 1851 ), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste (meremaalijaid). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal väga populaarne . Hiljem pöördus ta õlimaali juurde. Maale lähemalt silmitsedes on tunne, nagu oleks värvid visatud lõuendile. See tuleneb sellest, et ta kasutas maalimiseks värvinuga e spaatlit.. Spaatlitehnika võimaldab väga hästi kujutada tormist merd ja atmosfäärinähtusi. Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja, mistõttu sai Turnerist ka impressionistide eelkäija.
Johann Heinrich Füssli ’’Luupainaja’’

Romantism Saksamaal

Ka Saksamaal oli poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli Caspar David Friedrich (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid.
Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne.
Caspar David
Friedrich
’’ Kriidikaljud
Rügenil’’

Romantism Hispaanias

Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust . Ka Francisco Goya (1746-1828)  hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma . Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst . Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus .
Francisco Goya ’’Sõjakoledused’’

Kasutatud Materjalid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Francisco_Goya
http://et.wikipedia.org/wiki/Romantis m
http://en.wikipedia.org/wiki/Romanticis m
http://en.wikipedia.org/wiki/Caspar_David_Friedrich
http://en.wikipedia.org/wiki/William_Blake
http://academic.brooklyn.cuny.edu/english/melani/cs6/rom.html
http://www.uh.edu/engines/romanticism/