puhastavaks teejoomiseks 11. Renessanssaiad Itaalias jm Aianduse arengusse tõi renessanssiajastu otsustava ja murrangulise pöörde 16.sajandist saj Itaaliast alguse suund, kus sissepoole suunatud keskaegne aed pööras näo ümbritseva välismaailma poole. Aiast sai "väliseluruum". Algas renessansiaeg, mis sai kogu läänemaailma aianduse suureks inspiratsiooniallikaks. Loodus allutati kunstile. Renessansaed tähendas eelkõige ruumiga manipuleerimist. Selle geomeetriline kompositsioon põhines keskteljel, mis lähtus maja keskelt ja millega ristusid kõik teised teljed. Sel moel oli võimalik luua aiaruume ning tõusvaid ja langevaid astanguid. Varasemad renesanssaiad olid pergolate ja hekkide abil jagatud eraldiseisvateks ja korrapärasteks osadeks, mis moodustasid võrgustiku, mille aluseks oli perspektiiv. Hiljem kasutati kallakutega kohtadel kaugvaateid luues erinevaid astanguid.
4 parteriks jagatud ruut, liigendus geomeetriline,või hiljem prantslaste eeskujul arabeskmustril põhinev, kuid nende kõrval oli inglise pärane knots looklev või põimitud lindimotiiv ehk punutud või põimitud parter. Põhjana kasutati lilli. Inglise aed kuulusid veel rohkelt piirdeid. 1. Inglise renessansaed Hampton Court Tudori aegne. Praeguse Londoni territooriumil. Laskis ehitada kardinal ja minister Wosley 1514-1515. Kuningas Heny VIII omandis muutus see kuningate residentsik 18. sajandini. 17. lõpupoole rekonstrueeriti borokki vaimus. 2. Theobaldsi lossi aed Elisabethi stiiliperioodist 16 sajandi lõpust. Omanik lord Burleigh 3. Hatfield Hous lord Burleighi poja aed 17.sajandi algusest 4. Montacute lossi aed Somersetireis 17.saj algusest 17
annaabi.ee 
