9.klass Praktiline töö Läänemaa maavarad Käesolev tabel püüab anda ülevaate Läänemaa suurematest loodusressurssidest, nende tekkeajast, maardlatest ja kasutamisest. Maavara Tekkeaeg Maardlad Kasutamine (2006 aasta seisuga) Kruus kvaternaar Jaakna, Kaopalu, Kasutatakse Keedika, Raatsiotsa peamiselt täitematerialina Turvas kvaternaar Kantu, Koverdama, Põllumuldade Laiküla, Leidisoo, väetamiseks,
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest
Kruus aga ehituskruusaks ja täitematerjalina kasutatavaks kruusaks, mida kasutatakse lõimisest ja tugevuslikest omadustest lähtuvalt. Viimastel aastatel on hakatud liiva ammutama peale maismaa ka merest (Hiiumadala ja Naissaare maardlad). Meres kaevandamisel kandub heljum üldjuhul kuni 1 km kaugusele kaevandamispiirkonnast ja kaevandamiseelne olukord taastub 2-4 aasta jooksul. Tehnoloogiline liiv Tehnoloogilist liiva kasutatakse klaasi- või vormiliivana. Klaasi- ja vormiliiva maardlad on seotud Eesti aluspõhjaga ja kuna kasuliku kihi moodustavad merelise tekkega nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni liivakivid, siis paiknevadki maardlad Lõuna-Eestis. Tehnoloogilises liivas peab olema vähemalt 95% kvartsi, mitte üle 0,6% Fe2O3 ja mitte üle 4% Al2O3. Läbipaistva klaasi saamiseks peab Fe2O3 lisand olema alla 0,1- 0,2%. Tehnoloogilise liiva maardlaid on arvele võetud kokku neli: Põlvamaal Piusa maardla ja Võrumaal Imara-Tabina, Kaku ning Tuhkavitsa maardla
* kiuline (füsään) · Kuni 95% kivisöest moodustab taimede koostisest pärinev süsinik. Kivisöes sisalduv mineraalosa eraldub põlemisel tuhana. · Kivisöe kütteväärtus ja mineraalosa sisaldus sõltub suurel määral leiukohast. Kivisöevarusid arvatakse jätkuvat tuhandeks aastaks. Kivisütt kaevandatakse enam kui 50 riigis. Kõige rohkem on kivisütt Hiinas, USA-s, ja Venemaal. Neljandik kogu maailma kivisöest tarbitakse USA-s. Kivisöe maardlad Kivisöe 2004 maardlad Suuremad leiukohad: USA (Lääne-Virginia, Pennsylvania, Missouri,Illinois, Ohio) Hiina Suurbritannia (Lõuna-Wales) Saksamaa (Ruhr, Saarimaa) Venemaa Ukraina Poola (Katowice) Tsehhi (Ostrava) Lõuna-Aafrika Vabariik (Transvaal ) Kivisöe eeliseks on tema lai levik, ohutus transpordil, ladustamisel ja kasutamisel. Kivisöe suured varud tagavad tarnekindluse konkurentsivõimeliste ja stabiilsete hindadega. Seepärast
rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Alates 1991. aastast pole Eestis fosforiidimaaki kaevandatud. (www.ut.ee) Maardu fosforiidimaardla on põhiliselt ammendatud ja teisi detailselt uuritud maardlaid (Toolse, Aseri, Lääne-Kabala kaeveväli Rakvere maardlas) pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Mõned maardlad (Iru ja Narva) on jäänud hoonestuse alla, minetanud oma tähtsuse ning nende varu on annulleeritud ehk maha kantud. Aseri fosforiit pole vajalikul määral kvaliteetne. (Raudsep jt, 1993) Paljude aastate vältel on Maardu fosforiidist valmistatud väheväärtuslikku fosforiidijahu või on seda lisatud superfosfaadile, mida saadi Koola poolsaarelt toodud apatiidist. (Raudsep jt, 1993) Laboratoorsete katsetuste tulemusel on tõestatud põhimõtteline võimalus toota Eesti fosforiidist
Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Kasutamine Vaske kasutatakse peenraha vermimisel,
Anna-Stina Reinas 8.c TINA Tallinn 2012 SISUKORD Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 Tina leidumine looduses lk 3 Tina omadused lk 3 Ajalugu lk 4 Tina kasutusalad lk 4 Tina leidumine inimorganismis ja selle kasulikus lk 5 Kasutatud allikad lk 6 Tina leidumine looduses Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED · Reageerib nii alustega kui ka hapetega
veekogudega. Praegusaja tingimustes ei ole Eesti fosforiit maailmaturul konkurentsivõimeline. Peale väljamist maapinnale tuleb teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Maailmas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite nagu Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad. Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga
osas u. 60-70% kogukivimist. Muret tekitab rohke püriidilisand, mis põhjustab lahustuvate soolade valgeid kirmeid põletatud toodetel ja ühtlasi nende vastupidavust ilmale. Koostisest tingituna on sinisavi kergsulav (1200-1290ºC) ning suhteliselt kitsa paakumisintervalliga (60-120ºC). Sobib lihtsamate savitoodete valmistamiseks: telliste katusekivide, keraamiliste plaatide, äärmisel juhul lihtsama keraamika tootmiseks ning tsemendi toormeks. Sinisavi maardlad paiknevad Põhja-Eestis klindieelsel alal ning suurimad maardlad on Aseri ja Kunda, kus käesoleval ajal ka savi karjääriviisiliselt kaevandatakse. Suurimad savitööstused on Aseri ehituskeraamika tehas ja Kunda Nordic Cement. Arvestatavad maardlad on ka Kallavere ja Kolgaküla, kuid praegu neid ei kasutata. Kambriumi savi varud on T = 35 miljonit m³, R = 100 miljonit m³ Veel kihte vanaaegkonna alumises osas. Sinisavi piirdubki meie vanaaegkonna alumise osa tootmisväärse savilasundiga
Järvamaa Kutseharidus Keskus PAIDE Referaat Maksim Uzdanov TE 12 Paide 2009 Maavarad Maavarade leiukohad ehk maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja on kinnitanud keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Automaatselt kuuluvad sinna piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres asuvad maardlad. Paide vallas kuulub üleriigilise tähtsusega turbamaardlate nimekirja Epu-Kakerdi turbamaardla. Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris). Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust
toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks. Nafta ja maagaas ◦Suuremad naftamaardlaid on leitud Kambriumi kivimites Läänemere lõunaosas (Poola, samuti Leedu ranniku lähedal). Taolisi väga väikesi
peeneteralistest apatiidirühma mineraalidest (hrl. fluorkarbonaatapatiidist) ning sisaldab lisandeina kvartsi, kaltsiiti, dolomiiti, glaukoniiti, limoniiti, püriiti, savi- jt. mineraale ning orgaanilist ainet. ... Fosforiiti sisaldavad kivimid paljanduvad vaid Põhja-Eesti paekaldas. Paekaldast veidi lõuna pool on nad mõne või mõneteistkümne meetri sügavusel, kust fosforiidi veel lihtsalt kätte saab. Selles piirkonnas ongi mitmed maardlad: Maardu, Toolse, Aseri, Saka, Narva. Kahjuks takistab siin kaevandamist peallasuvas lademes leiduv diktüoneemakilt, mis kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama. Väga suured fosforiidimaardlad on Rakverest idas ja lõunas. Seal on fosforiidikihid juba 5-6 m paksused, kuid nad lasuvad peaaegu 100 m sügavuses ja kaevanduste tasuvus ei õigusta tootmist. Kui diktüoneemakilda ja fosforiidi tingimused muutuvad... Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi
Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Vase Sulamistemperatuur on 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vaske on lihtne töödelda valtsimise ja vormimise teel. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest [3]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator)
Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu 2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu 2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tðiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus – Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu – Sn tinapronks Cu – Si ränipronks Cu – Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C)
See ei ole mingi saladus, et USA suhtumise teistesse võib kokku võtta lausega ,,kui te demokraatiat vastu ei võta, toome teile selle jõuga". Taoline poliitika on kandnud vilja, sest lisaks paljudele arengumaadele usaldavad USAd ka pimesi arenenud riigid. See võib aga hiljem kätte maksta, kui ühel hetkel USA otsustab enam mitte pailapse rollis olla. Üha enam ähvardab meid maavarade lõppemine, mis on kogu tänapäevase majanduse aluseks. Viimased maardlad muutuvad ülihinnalisteks ning kui sobivaid alternatiive ei leita, on uus sõda vältimatu. Milliseid tagajärgi see tooks, ei oska ega julge keegi arvata. Sõda on inimkonnaga kaasas käinud käsikäes ning nendel ei ole arvatavasti lõppu. Ükski suur riik ei ole tekkinud ega lagunenud täiesti rahumeelselt, alati on keegi saanud kasu ning keegi on pidanud selle eest maksma vere hinnaga. Jääb üle ainult loota, et meie jääme selle hukutavast mõjust puutumata
Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C)
(Filippov 2011) Kokkuvõte Nabala kaevanduste poleemika on kestnud mitu aastat põhjusega, et ehitusfirmad pole siiani saanud luba paekivi kaevandamiseks. Kohalikud elanikud ja spetsialistid on toonud välja karstiala kaitseks, et kaevandused rikuvad tundlikku veereziimi, mille põhjavesi on joogiveeks elanikele, rikuvad rohelist võrgustikku ja looduslikku tasakaalu ning jätaksid Tuhala nõiakaevu kuivale. Pooldajad aga viitavad killustiku suurele nõudlusele Eestis ja eitavad fakti, et maardlad kahjustavad veereziimi jäädavalt. Keskkonnamõjude hindamise, geoloogiliste uuringute ja ehitusmaavarade arengukava teel on saadud ja saadakse edaspidi informatsiooni lõpliku otsuse kohta, kas Nabala karstialale tulevad maardlad või mitte. LISA 1 Joonis 1. Nabala karstiala http://tuhalanoiakaevuleappi.com/materjalid/NabalaKarstialaKaart.jpg LISA 2 Joonis 2. Tuhala nõiakaev http://kohtumine.blogspot.com/2010/04/tuhala-noiakaev-arkas.html Kasutatud allikate loetelu 1. BNS
alumiinium ja plastid. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Kastusalad Kasutatakse palju elektroonikatööstuses. Näiteks: Arvutid, Autoelektroonika ja Helithnika kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Eelistatud on vask just oma väikese eritakistuse pärast 0,017 ·m. Võrdlus hõbedaga mis on mitmeid kordi kallim 0,016 ·m
Eesti kivimid Taivi Tang 11AH Põlevkivi Eesti tähtsaim maavara. Tekkinud keskordoviitsiumi ajastikul Settekivim, mis koosneb ½ mineraalosast ja ½ põlevast orgaanilisest ainest Värvus kollakaspruunist kuni rohekaspruunini Õhukeste kildudena süttib hõlpsasti, põleb suitseva leegiga, iseloomulik lõhn Põlevkivi Suuremad maardlad on Eesti põlevkivimaardla, Kukruse lade ja Tapa maardla Kaevandatakse karjäärides ja kaevandustes Kasutusalad: energeetikatööstuses. Töötlemisel saadakse toorõli. Põlevkivigaasi kasutatakse majapidamisgaasina. Põlevkivist on võimalik toota ligi 50 erinevat toodet. PÕLEVKIVI LEIUKOHAD Fosforiit Tekkis 500 miljoni aasta eest Välimuselt kollakas kuni tumehall Koostises on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat
[3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2). Ehitusmaterjalide hulgas on nii lubja- kui dolokive. Head ehituslubjakivid on kihipaksusega 10-20 cm. Lasnamäe ehituslubjakivis, rõngaspaes, Ungru lubjakivis ning Vasalemma "marmoris" leidub ka 30 cm paksusi ja paksemaid kihte. Eesti parimad, massiivseimad dolokivid leiduvad nagu Kaarma, Orgita, Selgase, Mündi murdudes. [4] Joonis 1 Lubjakivi maardlad Eestis [5] Joonis 2 Dolomiidi maardlad Eestis [5] Praegu kasutatakse monoliitse müürikivina paasi siiski väga vähe - peamiselt vundamentide ja dekoratiivsete müüride rajamisel, samuti vanade hoonete restaureerimisel. Paremaid paesorte suurtes kogustes kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. [3] PAEKIVI KUI EHITUSMATERJAL Paekivi on olnud Eestis põline ehitusmaterjal. Tänapäevani on säilinud palju vanu paekiviehitisi -
2013. aasta lõpu seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 893 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli üle 600. Kõige enam kaevandati 2013. aastal põlevkivi (ligikaudu 19 miljonit tonni), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 5,9 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,9 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu miljon tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, meremuda ja järvemuda. Üleriigilise tähtsusega meremuda maardlad on Haapsalu (Tagalaht), Kuressaare (Mullutu- Suurlaht) ja Käina laht (joonis), meremuda koguvaruks hinnatakse 3022300 tonni. Mudakiht lasub suhteliselt madalas vees 0,7–2,0 meetri paksuse kihina. 2009. aastal ammutati 100 tonni järvemuda (raviks) Ermistu järvest ja 100 tonni meremuda (raviks) Haapsalu Tagalahest, põlluväetiseks järvemuda ei toodetud. Eesti Statistikaameti andmetel oli aastal 2006 kolm meremudamaardlat varuga 3023,1 tuhat
Koostaja: Nimi Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Sümbol on Sn. Tal on 10 stabiilset
NAFTA KASUTAMINE EELISED PUUDUSED - Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. - Võib vedada suurtes kogustes - Taastumatu ja tootlikud maardlad on torujuhtmete, tankerite(laev, millega ammendatud naftat veetakse) ja rongidega - Menetlused on keerukad ja kallid(nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või
Lisaks vähemuuritud perspektiivalad ja mõned juba hoonestuse alla jäävad alad. Neist ainult üks Rakvere leiukoht asub tunduvalt lõuna pool, mistõttu selle kaevandamine tuleb kavandada suurematest sügavustest (85200 m). KeskEestis vöönd täiesti puudub. Lõuna pool väga lünklik vöönd ja kus suur lasumussügavus (300400 m) jätab need ilmingud reaalsest maavarakasutusest välja. LääneVirumaal asuvad Eesti suurimad Toolse ja Rakvere kasutamata maardlad. Kihi paksus on 1,5 12,5 meetrit, keskmiselt 23 meetrit. Eesti fosforiidimaardlate andmed Maardla Varud, Keskmine Keskm. Keskm. Varu staatus katend, m kihindi paksus, tuhat t P2O5 % m
Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme
Millist keelt räägitakse maailmas kõige rohkem? Elavaid keeli arvatakse olevat umbes 3000 ja kui juurde lisada veel murded ja murrakud, siis võib olla see arv on umbes 9000. Kuid on täpselt teada, millise keele kõnelejaid on maailmas kõige rohkem. See keel on hiina keel ja seda kõneleb 300 miljonit inimest. Milline riik toodab kõige rohkem naftat? Peaaegu igal aastal on suurim nafta tootja erinev. See võib olla Venemaa, Ameerika Ühendriigid või siis Saudi-Araabia. Suurimad maardlad asuvad Pärsia lahe rannikul ja lahe põhjas. Kus asub kõige suurem liustik? Liustike nimetatakse ka gletseriteks. Need liiguvad mägedes nagu jõed, ainult aeglasemalt. Selle jäämassi suurus ja liikumise kiirus sõltuvad kliimast ja pinnamoest. Kõige suurem liustik on Lamberti liustik Antarktises ja see on 700 kilomeetrit pikk. Milline järv asub kõige kõrgemal? Tavaliselt on kõrgel asuvad järved väikesed. Kuid see ei kehti Lõuna-Ameerika suurima järve kohta
lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima
keskkonda ja rahastada teedeehitust. Biodiisli puhul säästetakse loodust maksimaalselt, seega pole vähemalt osaliselt aktsiis põhjendatud ning tarbimise kasvu eesmärgil on põhjendatud aktsiisi täielik kaotamine. Enamustes riikides pole biodiislil tähtajaliselt aktsiisi. 2/ Nafta hind jääb prognoositavalt kõrgeks, üle 30 dollari barrelist (põhjustel: Aasia kasvavad majandused, terrorioht LähisIdas, kartellipoliitika, piiratud maardlad ja tootmismahud). Diisli hind Eestis jääb üle 10 krooni. 3/ Väliskaubandus. 2003 aastal eksportis Eesti mineraalseid kütuseid, mineraalõlisid ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest. Seega 3,4 miljardit krooni jooksevkontosse. 2003 aastal oli jooksevkonto 15,9 miljardi krooniga ja 12,6% SKPst miinuses. KÜTUSE TARBIMINE* Kütus ning Aasta.
madalamatest organismidest pärinevat (akvageenset) vesinikurikast orgaanilist ainet gerogeeni. Termiliselt lagunedes annab kerogeen suure õlisaagise (hrl. üle 20%), kergetes orgaanilistes lahustites lahustub ta vähe (hrl. alla 20%). Peale orgaanilise aine sisaldab põlevkivi mineraal aineid (40-80%) ja vett(10-30%); kütteväärtus 5.20 MJ/kg ehk 1200-4800 kcal/kg. Põlevkivi muundumisaste ei ületa hrl. nn. pika leegiga kivisöe muundumisastet. vanimad põlevkivi maardlad moodustasid 450-500 mln. Aastat tagasi (Eesti-Siberi kirdeosa p-d), on ka uusaegkonna lademeid (nt. USA Greeni Riveri p.). Erinevalt naftast on põlevkivi maailmas jaotunud suhteliselt ühtlaselt, teda on leitud ligi 100 riigi maaalalt. Suurimad varud on USA-s, Brasiilias, endistel NSV liidu aladel, Hiinas ja Austraalias. Piirkonniti on põlevkivi omadused väga erinevad. Eestis ning Leningradi , Pihkva ja Novgorodi oblastis leiduv
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........ 3 Loodusgeograafiline ............................ ...............................
esineb kaevandamisväärselt vaid lubjakivi, mis asub Lasnamäe lademes. Lubjakivi ainuke tootmisväärne kiht asub Paldiskist Narvani. Lasnamäe lubjakivi 8- 10 m paksune kiht on lubjarikas, mis tuleneb fossiilide lubikodade ja nende kildude rohkusest. Kihist kaevandatud materjal sobib ehituskiviks, killustikuks ning ka tsemenditoormeks. Pae kui ehituskivi vajadusi rahuldavad Aseri, Saka, Kohtla- Järve, Sillamäe ja Narva piirkonnas arvele võetud Lasnamäe lademe lubjakivivarud. Maardlad on arvel paikades, kus kattekihid on õhukesed või puuduvad, pole häid põllumaid ega asustust. Olemasolevaid võimalusi kasutatakse praegu veel vähe. Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel järele jääv paas on oma ehituskivi omadustelt kehv ning sobib täitematerjaliks, nagu näiteks teede muldkehadeks. Lubjakivi ehk travertiin on tekkinud miljonite aastate käigus merikarpide ja mereloomade skelettide settimise tulemusena ookeanipõhjas (siit ka
150 aastas Toodang ja kasutamine Biotoime 6 ELAVHÕBE Levimus ja ajalooline aspekt Vaatamata sellele, et elavhõbe sisaldus maakoores on väike, ainult 0,07 ppm (g/t), ei ole tema tehnoloogia väga kulukas ning ta leiab laialdast rakendust. Elavhõbe moodustab üle 30 mineraali, kuid ainsaks tööstuslikult kasutatavaks maagiks on kinaver HgS (veripunane mineraal). Viimase kuulsaimad ja rikkalikumad leiukohad asuvad Almadenis Hispaanias, mille maardlad sisaldavad 6-7% Hg. Kinaveri leidub ka Itaalias, USA-s, Kanadas jm. Hg nimetused eri keeltes on seotud tema vedela olekuga ja hõbedase läikega. Näiteks, inglise keeles mercury, seos kiiresti tiirleva Merkuuriga, vilgas jumalate käskjalg ja kaubandusjumal Mercurius või quicksilver. Hg ühendeid tuntakse juba muinasajast, samuti ehedat Hg. Temaga oli seotud mitmed maagilised riitused, eriti alkeemias, eriti kinaverikultus Hiina taoistlikus alkeemias.
Võrreldes eelnenud kambriumi geoloogilist aega, on taustaks suurele osale *Füüsikalised omadused – poorsus, magnetiline ajastuga, oli elustik ordoviitsiumis juba väga -Fosforiit, keemiatööstuses, väetisena. geoloogiateadusest. Tegeleb kivimite vastuvõtlikkus rikkalik ja vormirohke, kuigi piirdus ainult Suuremad maardlad on Tsitre, Rakvere. Ainult liigestamisega nende absoluutse või suhtelise *Karrotaaž (puuraukudes), gamma jt selgrootutega. Leidus koralle, sammalloomi, Rakvere on väärt mainimist tegelt, muud on vanuse (tekkimise aja) järgi. Kasutab teiste *Mikropaleontoloogia molluskeid, käsijalgseid, okasnahkseid, ainult kuni 2 m sügavad kihid
Veestik Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust.Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud.Vähesel määral leidub ka uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle nagu kuld,vask,kroom,plii,tsink. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised
kütkeis ja sundinud vajadusel tegudele. Neid kasutatakse talismanideks, eheteks kui ka ravimise eesmärgil. Vääriskive hinnatakse nende kauniduse, kestvuse ja harulduse järgi. Vääriskive on väga palju, valisin välja aga need, mis mulle kõige rohkem meeldisid. 3 Akvamariin Akvamariin on mereveeroheline või sinine berüll. Sinine toon tuleneb rauasisaldusest kivis. Maailma suurimad maardlad asuvad Brasiilias ja Lõuna-Aafrikas. Veel võib teda leida Ameerika Ühendriikides, Madagaskaril, Austraalias, Birmas, Sri Lankal ja Indias. Kahjuks on kuulsad Uraali leiukohad ammendunud. Mõjub hästi hambavalu korral. Ravib lõua-, kaela- ja kuklapiirkonda ning närvivalu, tugevdab südant. Akvamariini kasutati kroonijuveelides ning sobivalt lihvituna monstrantsides. Ta hoiab tagasi hasartseid mängureid, kaitseb neid kaotuse eest, jahutab kirgi, rahustab närve. Aleksandriit
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
Värvus :hõbevalge, sageli matt ja must Läbipaistvus: läbipaistmatu Läige:metalliline Tihedus: 9.212.0 Ladinakeelne nimetus argentum tähendav valget. Ajalugu: hõbe on üks vane m ai d inime s e kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõb e on olnud mak s e v a h e n dik s. Tänap ä e v al kasutataks e hõb e d at mo o d s a s tehnoloo gi a s . Ilusaid h õb e e s e m on tuntud juba keldi templite hauak o htad e st. egiptus e hauak a m b rite s leidub h õb e e s e m e i d harva. H oli populaarn e Pärsia s, vanad hõb e k a e v a n d u s e d olid Kre ek a s ja Hispaania s. Hõb e d at kaevand a sid foniiklas e d , kartaag ola s e d ja hilje m vanad roo mla s e d . Kaevand u s e d olid ka Kesk Euroop a s ja L õun Am e e rika s. Hõb e d al e omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (h õb e v e si ). On kindlaks tehtud, et hõb e d at sisaldav ve si on ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ........................................................................................ 5 Keemilised omadused ........................................................................................... 6 Keemilised omadused ........................................................................................... 7 Ühendid ................................................................................................................... 8...
Kui on vajalik kogus energiat ainetootmiseks koos, siis galaktilise immuniteedi mõju all toovad komeedid ( galaktilised immuniteedi tootmise vahendid) sinna sellise koguse kosmilist tolmu et tänu musta augu siseenergia olemasolule kosmiline tolm gaasilisest olekust, muutub aineks ( Tekkib uus planeet. ) ainevahetuse seadused näitavad meile, et gaasilisest ainest on võimalik surve jõudu kasutades muuta, gaasilist ainet vedelaks aineks ja isegi kivistunud aineks. Nafta maardlad toodavad gaasi. Gaasiline aine paljunemise ja kogunemise moel tekitab survet ja gaasiline ainekoostisosad muutuvad naftaks ja kui inimene ei ole avastanud õigel ajal nafta maardlat surve tõusu tagajärjel, muutub nafta põlevkiviks või söeks. Ainult mina ei saa aru sellest miks naftamaardla gaasi põletatakse tänapäeval. Kui oled tühjaks pumbanud maardla siis konserveeri see tulevaseks nafta allikaks. Teatud aja möödumisel saad sa uuesti pumbata naftat
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11 2.2 Rahvastiku paiknemine 12 3. MAJANDUS 13 3.1 Ettevõtlus ...
Kyto keraamik Chjiro Raku pani aluse raku-keraamika tekkele. Azuchi-Momoyama perioodi keraamika Azuchi-Momoyama perioodil (15731603) toodi sõjakäigult Koreasse Jaapanisse, Kysh saarele, palju keraamikuid, kes Saga ja Nagasaki prefektuuris panid aluse nõndanimetatud Karatsu kivinõukeraamikale, mida viljeleti eriti intensiivselt 17. sajandi lõpul. Edo perioodi keraamika 17. sajandil avastati Arita lähedal suured portselanisavi maardlad. Sellega pangi alus Arita portselani tekkele, mis jäljendas oma sini-valge glasuurialuse maaliga Hiina ja Korea portselani. Arita lähedal asus Imari sadam, kust toimus Arita portselani eksport Euroopasse. Selle sadamaga seoses tekkis ka üldnimetus Imari keraamika. 17. sajandil sai alguse ka Kakiemono portselani tootmine, mis sai nime Sakaida Kakemono järgi, kes oli ametilt portselanimaalija. Kakiemono portselanile on iseloomulik lillede ja lindude
Schelde tähtsaimad lisajõed on Leie ja Rupel. Meuse'il Sambre, Ourthe, Lesse ja Semois. Kõige viljakamad on marsimullad ja Kesk-Belgias lössist kujunenud mullad, geestide liivmullad on väheviljakad. Loodusliku taimkatet on säilinud peamiselt geestidel (rabad, niidud, nõmmed) ja Ardennides (tamme- ja pöögimets). Belgia alast hõlmad mets 22%, vahetult metsaga on kattunud 3% territooriumist. Tähtsaim maavara on kivisüsi, mille maardlad paiknevad maa kirdeosas ning Valloonias. Ardennide väikesed rauamaagi ja polümetalliliste maakide leiukohad on ammendatud. Kliima on mereline, valitseb läänetuul. Rannikul on keskmine temperatuur jaanuaris 3C, juulis 18-19 C, Ardennides vastavalt -1 ja 14. Sajab 600-800 mm/a, Ardennides 1100-1500 mm/a. Keskkonnateadlikkuse suurenemine ja rasketööstuse osatähtsuse vähenemine on keskkonna seisundit oluliselt parandanud.
1930ndatel sai näiteks iga panustatud energiaühiku vastu maapõuest kätte naftakoguse, mille energiasisaldus oli esialgsest panusest 30 korda suurem. See tähendas, et nafta energiasaagis oli 30:1; mõnes Louisiana puurkaevus aga koguni 100:1, kuna nafat ei pidanud isegi pumpama – see pressis end ise maapõuest välja. Praeguseks on nafta keskmine energiasaagis langenud tasemele 8:1 ja see langeb veelgi, kuna uued maardlad on üha keerukamates kohtades ja nende kasutuselevõtt nõuab palju energiat. Ometi on ka selline energiasaagis palju parem, kui mitmetel alternatiividel; lisaks ei tohi unustada, et taastuvenergia ammutamiseks vajalike seadmete tootmiseks ja käigus hoidmiseks on jätkuvalt naftat vaja. Millal muutub nafta puurimine energiaallikana mõttetuks? Kui energiasaagis on 1:1 või vähem Millistel energiaallikatel on tänapäeval suurimad energiasaagised
on suur fekaalne kadu. Selgroogsed - produktsiooni efektiivsus on kôigusoojastel 10% ja püsisoojastel 2% (sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kôigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE-d tunduvalt väiksemad. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed - veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Pôhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond - mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Pôhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog - liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär - 6,6*107 Fossiilne kütus - 8*106 Hüdrosfäär - 2,7*105 Biosfäär ja kôdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär - 4*103. Süsinikuringlus läbi biosfääri on keskmiselt 400 g/m2a (osa salvestub fossiilse kütusena). Lämmastikuringe (ühik: kg / m2): N2 (ôhus) - 7592: bakterid ja sinivetikad orgaaniline N.
(sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kõigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE (söödud toidu seedimine) on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE -d tunduvalt väiksemad ehk produktsiooniefektiivsus. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Põhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Põhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär 6,6*107 Fossiilne kütus 8*106 Hüdrosfäär 2,7*105 Biosfäär ja kõdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär 4*103. Süsinikuringlus läbi biosfääri on keskmiselt 400 g/m2a (osa salvestub fossiilse kütusena). Lämmastikuringe (ühik: kg / m2):
Madalal temp.keemiliset inertne, püsiv õhu, vee, O 2, HCl ja H2SO4 suhtes. Reag. aeglaselt leelistega. Ge o.a tavalisemalt 2 ja 4. GeO 2 on Ge tootmise vaheprodukt, eriklaaside produkt, emailides. Metalne Ge saadakse peamiselt kõrvalproduktina värviliste metallide tootmisel ja fossiilsete kütuste tuhast. Kasut peam pooljuhttehnikas. Tina(Sn) (inglistina)- lihtainena hõbevalge läikiv metall. Vana egipt tõid seda pronksi(ajaloo. vanim tehismet.) valmistamisex. Praegu suurimad maardlad: Malaisis, Indoneesia, Tai, Boliivia, Austr. Õhus ja vees tina püsiv. Raske läikiv metall, plastne L.ihtainena looduses ei esine, küllaltki haruldane, aga mitte hajutatud. Ühendites o.a peam 2 ja 4. Õhus ja vees toatempil püsiv- pinnal oksiidkiht. Kloriidid on tähtis hallogeenühend. SnO2-värvitu kristallaine,tekib tina kuumutamisel õhus, püsiv nii hapete kui leeliste lahustes, kasut kiledena, klaasitööstuses, emailide ja glasuuride samisel. Ühendid: SnO- mustad kristallid
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud plahvatus enam kuulda, tegi löökaine ümber Maa veel 4 tiiru. Krakatau...
mineraalveeallikaid. Üleminek sotsiaalselt turumajanduselt vabaturumajandusele algas kuuekümnendate lõpus ja lõppes üheksakümnendatel. Pärast suurte riigiettevõtete erastamist ja talude taastamist hakkas riiki tulema ka väliskapitali (peamiselt Saksamaa, Austriast, Sveitsist, Itaaliast ja USA-st. Eraettevõtlus annab rahvatulust 80%. Kolmveerand tarbitavast maagaasist ja naftast veetakse sisse, kuna Ungari maardlad on ammendumas. 36% elektrienergiast toodetakse tuumajaamades. Töötlevas tööstuses toodetakse musti metalle, keemiakaupu, ehitumaterjale, toiduaineid, mootorsõidukeid ja ravimeid. Umbes kolmandik tööstusest paikneb Budabesti piirkonnas. Eravalduses on 90% haritavast maast, enamik majapidamisi on väikesed. Põllumajandusmaa moodustab riigi maismaast 63% ja haritav maa u. 49%. Kasvatatakse nisu, maisi, päevalille, kartulit, suhkrupeeti, rapsi, tubakat ning köögi- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
