Mere maavarade kasutamine (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

52

pptx

Merepõhja maavarad

Merepõhja maavarad  Mererannikust kuni maailmamere suurte sügavusteni leidub paljudes piirkondades palju mitmesuguseid maavarasid, nagu näiteks ehitusmaterjalid liiv, kruus ja savi ning ravimuda ja raua-mangaani konkretsioonid, nafta ja maagaas  Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva.

Geograafia

28

docx

Riikide kokkuvõte

kartulit, rapsi, viinamarju ja humalat. Teenindavas majanduses on tähtsaimad kaubandus (sh. isikuteenuste osutamine) ja transport ning side. Töötuse määr oli 2009.a. 6,7%. 2005.a. oli kaupade ekspordi koguväärtus 63% ja impordi koguväärtus 58,9% SKT-st. SKP oli 2008.a. 20 200 PPS-i. SKT-st põllumajandus 3,4%, tööstus 39,3% ja teenindus 57,3% (2004). Türgi Türgi vabariik asub Ees-Aasias ja Kagu-Euroopas Musta mere ja Vahemere vahel. Omab piiri Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani, Iraani, Iraagi, Süüria, Kreeka ja Bulgaariaga. Pindala on 779 452 km2, elanikke 71 517 100 (2009.a.) Pealinn on 3,6 miljoni elanikuga Ankara. Riigikeeleks türgi keel ja rahaühikuks türgi liir. On jaotatud 81. provintsiks. Türgi on ühtne parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on parlamendi poolt 7 aastaks valitav president, keda ei saa tagasi valida. Seadusandlik organ on ühekojaline Türgi Suur

Maailma majandus ja poliitiline geograafia

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4

Euroopa

41

docx

Maa kui süsteem

(2g/cm^3) alla ja sulab kuumuse tõttu taas magmaks. Subduktsioonipiirkondadesse tekivad süvikud. o Ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. o Laamade lahknemine võib toimuda ka mandriliste laamade puhul. Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega. Mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas. o Aafrika ja Somaalia laamade vahelist piiri kutsutakse Ida-Aafrika riftioruks. Antud olukorras liiguvad kaks litosfääri laama üksteisest eemale ning kui kaks kontinentaalset laama lahknevad, tekivad riftiorud. Kontinentaalsete riftide all

Geograafia

125

pdf

Rakendusenergeetika

http://www.energiatalgud.ee Varud maailmas: 689Gt , millest saaks 4,8 triljonit barrelit õli, sellest 3,7 triljonit barrelit saaks USA põlevkivist. Veel on suuri varusid Hiinas, Kongos, Venemaal, Itaalias ja Brasiilias. http://polevkivi.blogspot.com  Kes saab kütuse ressursside kasutamisest kasu? Paljud riigid on loonud rahvuslikud fondid nafta ja gaasi pumpamisest (ka muude maavarade kaevandamisest) saadud rahaga ringi käimiseks. Riik Toodang, Osakaal Fondi kogutud Rahvaarv, bbl/päevas maailma raha hulk, mln toodangust, % Miljardid $ Araabi Ühendemiraadid 3087000 3,32 1079 9,3 Norra 1998000 2,79 893 5,1

Füüsika

37

doc

Geograafia riigieksami materjal

Kuum vesi on käsutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks. 11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi; Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13

Geograafia

17

docx

Keskkonnageoloogia

Seismogrammilt loetakse maavärina poolt tekitatud võnke tugevus, selle järgi leitakse maavärina toimumiskoht ja sügavus ning hinnatakse vabanenud energiahulka magnituudides. 200. Maavärinaga kaasnevad katastroofilised nähtused ­ tsunaamid, maalihked, Maavärinad põhjustavad veepinna lainetust, maalihkeid, gaasitrasside purunemist ja tulekahjusid. 23. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismika tugineb seismiliste lainete levikule Maa sisemuses, nende käitumise ja levimiskiiruse mõõtmisele. Eristatakse ruumi (keha)laineid ja pinnalaineid. Pinnalained ei levi maa sisemusse, seda teevad ruumilained. Ruumilainetest eristatakse P(piki) ja S(risti) laineid, esimese puhul võnguvad kivimiosakesed samas suunas laine levimise suunaga, S lainete puhul on laine levimise suund risti kivimiosakeste võnkumise suunaga. Ruumilainete levik

Geoloogia

52

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

on tavaliselt 4-7°, paiguti kuni 45°  mandrijalam – mandrinõlva ääristav maailmamere põhja osa. Ta on valdavalt lainjas, pisut kaldu kuhjetasandik. Mandrijalam asub harilikult sügavusel 2000-4000 m  abüssaalne tasandik e. abüssaalitasandik – tasane ala ookeani põhjas. Abüssaalset tasandikku defineeritakse tavaliselt kui ookeanipõhja, mille nõlva kalle on väiksem kui 1:1000  bentaal – veekogu (ookeani, mere, järve, jõe) põhi organismide elukeskkonnana. See hõlmab veekogu põhjapinna, põhjasetete ülakihid ja põhjalähedase vee  litoraal – ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, kitsamalt hõlmab rannikupiirkonna (kaldapiirkonna), kus kasvab fütobentos e. põhjataimestik. Litoraaline käsitletakse ka merepõhja šelfil  sublitoraal – maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd. Sublitoraal algab

Maateadus

Kommentaarid (0)