Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vask - selle kasutusalad, leidumine looduses jne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vask
Vask
Vask- ladina keeles cuprum,tähis Cu.Keemiline element,mille järjenumbriks on 29.
Kahe isotoobiga metall,mille massiarvud on 63 ja 65.
Aatommass on vasel 63 ja 54.Vask on oma omadustelt metall.Vase tihedus on 8,9
g/cm3.
Vask asub perioodilisuse tabelis IB rühmas ning 4. perioodis.Vase elektronskeem: 2) 8)
18) 1).
Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase värvus võib ulatuda
punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.
Ajalugu
Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle, mis sulameina (koos tinaga
pronksidena) on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat.
Täna-päeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast
tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu
alumiinium ja plastid.
Leidumine looduses
Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise
malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3
ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid
metalle.
Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Põhiliselt
toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis,
sh maailma suurim lahtine vasekaevandus ­ Chuquicamata karjäär.
Kastusalad
Kasutatakse palju elektroonikatööstuses.
Näiteks: Arvutid, Autoelektroonika ja Helithnika
kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide,
elektrigeneraatorite, telefoni- ning
telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks,
näiteks trükimontaazis.
Eelistatud on vask just oma väikese eritakistuse
pärast 0,017 ·m.
Võrdlus hõbedaga mis on mitmeid kordi kallim
0,016 ·m
Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri
valmistamiseks.
Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude
valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.
Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld
oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall
ja ei talu mehaanilist töötlemist.
Füüsikalised omadused
Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea
soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega
vask(II)oksiidi kihiga.
Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul
korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas
paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.
Mürgisus
Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase
sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti
miinus.
Üks düstroofia liik kaasneb vase kuhjumisega organismis. Vask jõuab maost sappi.
Selle haigusega kaasnevad aju- ja maokahjustused. Pole teada, kas kõrge
vasesisaldus organismis põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on
organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase
kuhjumine organismis.
Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse".
Vasesulamid
Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium
Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt.
Messing = Vask + Tsink
Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid
plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks.
Vaseniklisulamid = Vask + Nikkel
Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja
heade elektri¬liste omadustega.
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Vask
http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm
Pildid:
http://max8888.orconhosting.net.nz/images/audio/PCB/IMG_48821.jpg
Vasakule Paremale
Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #1 Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #2 Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #3 Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #4 Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #5 Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #6 Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #7 Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #8 Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #9 Vask - selle kasutusalad-leidumine looduses jne #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evelin Kaine Õppematerjali autor
Slideshow vase kohta

Sarnased õppematerjalid

Vask - referaat
5
doc

Vask - referaat

Vase elektronskeem: 2) 8) 18) 1).Selle metalli sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi.Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m.Vase värvus võib ulatuda punasest kuldkollaseni.Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Ajalugu Kerge saadavus ­ maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit ­ pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Vaske leidub looduses ka ehedalt.Vask on üks vanemaid metalle. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad

Keemia
Vask
5
doc

Vask

Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine

Keemia
Vask - Cu
7
doc

Vask - Cu

Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv

Keemia
VASK
2
doc

VASK

Vask. Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina

Keemia
Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine
11
docx

Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine

avastamist ja 2000 aastat ennem,kui ,,naturaalne pronks" kasutust leidis. Pronksist esemeid on leitud Sumerite linnadest ja Egiptusest umbes 3000 eKr. Pronksiaeg Lõuna-Euroopas algas umbes 3700-3300 eKr. ja Põhja-Euroopas 2500 eKr. Pronksiaeg lõppes rauaaja algusega umbes 2000 eKr. 1.4 Antiik-ja keskaeg Vase kultuuriline roll on olnud väga tähtis käibevahendites. 6st kuni 3nda sajandini eKr. kasutasid roomlased vasetükke rahana. Alguses oli vask ise hinnatud kuid ajapikku muutusid ka selle kuju ja välimus oluliseks. Julius Caesaril oli oma messingust raha. Sel ajal ulatus vasekaevandamine sama suureks,nagu see oli tööstusrevolutsiooni ajal. 1.5 Tänapäev Suur Vasemägi (Stora Kopparberg) oli kaevandus, mis eksisteeris alates kümnendast sajandist kuni 1992 aastani Rootsis. See tootis kogu Euroopa vajadusest. Vase kasutamine ei piirdunud ainult maksevahendina. Seda kasutati ka esimeste kaamerate

Tehnomaterjalid
Vask
1
doc

Vask

VASK ELEKTRONSKEEM . LEIDUVUS . Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest . Peamiselt leidub vaske ühenditena , näiteks sulfiidina ( Cu2S ) või rohelise malahhiidina . Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. KASUTAMINE . Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ) . Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.

Keemia
Keemiline element - Vask
2
doc

Keemiline element - Vask

Sissejuhatus Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemilne element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm 3. Vasest Kerge saadavus ­ maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit ­ pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks,

Keemia
Oksiidide leidumine looduses ja nende kasutamine
4
rtf

Oksiidide leidumine looduses ja nende kasutamine

g/cm3 ja sulamistemperatuur on 98 Celsiust. Ta on keemiliselt väga aktiivne, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. vask :Omadustelt on metall. Värvus varieerub punasest kuldkollaseni .Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun