Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hõbe (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Värvus :hõbevalge, sageli matt ja must
Läbipaistvus: läbipaistmatu
Läige:metalliline
Tihedus: 9.2-12.0
Ladinakeelne nimetus argentum tähendav valget.
Ajalugu: hõbe on üks vanemaid inimese kasutatavaid metalle, tal oli ja on suur tähtsus. Hõbe on olnud maksevahendiks. Tänapäeval kasutatakse hõbedat moodsas tehnoloogias. Ilusaid hõbeesemeid on tuntud juba keldi templite hauakohtadest. egiptuse hauakambrites leidub hõbeesemeid harva. Hõbe oli populaarne Pärsias, vanad hõbekaevandused olid Kreekas ja Hispaanias. Hõbedat kaevandasid ka foniiklased, kartaagolased ja hiljem vanad roomlased. Kaevandused olid ka Kesk-Euroopas ja Lõuna-Ameerikas. Hõbedale omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (hõbevesi). On kindlaks tehtud, et hõbedat sisaldav vesi on antibakteriaalne.
Mõju organismile: takistab enneaegset vananemist, vähendab erutust ja leevendab muret.
Leiukohad : mitmel pool USA-s, Arizonast on leitud hõbedatükke, mis kaaluvad 1350 kg. Hõbedaleiukohti esineb ka Nevadas, Michiganis ja Alaskal ning Kanadas Ontario ja Loodeterritooriumi (Suure Karujärve ümbruses) provintsis. Tuntud leiukohad asuvad Mehhikos, kust hõbedat veeti Euroopasse juba XVI sajandil. Tuntumad neist on Guanajuato, El Oro ja Batopilase maardlad. Hõbedat kaevandatakse ka Boliivias , Peruus ja Tšiilis. Cerro de Pasco hõbedakaevandus on kasutusel juba XVII sajandist. Olulised hõbedakaevandused asuvad veel Austraalias, Jaapanis, Venemaal ja Kasahstanis. Hõbedat leidub Saksamaal, Böömimaal, Slovakkias, ja Norras. Hõbedat on kaevadatud ka Rootsis ja Prantsusmaal.
Töötlemine: hõbesepised, iluasjad, väikesed tarbeesemed, hõbetamine. Varasemal ajal oli hõbeda kaaluühikuks lood. Enamasti legeeritakse hõbedat vasega, aga seda kasutatakse ka kullasulamites. Ajaloos oli hõbe tähtsaks maksevahendiks (osaliselt on ta seda ka tänapäeval).
 Hõbe on keemiline element, sümbol Ag (ladina keeles argentum). Hõbe on pehme läikiv suurima peegeldusvõime ning elektri- ja soojusjuhtivusega erakordselt plastne ja hästi sepistatav metall . Ta kuulub väärismetallide hulka. Keemiliselt on hõbe väga püsiv, kuid reageerib õhus sisalduva vee ja hapniku manulusel vesiniksulfiidiga; selle tagajärjel tekib hõbeesemetele tume Ag2S kiht. Peale hõbedaühendite leidub looduses ka ehedat hõbedat. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja –nõud pärinevad IV-III aastatuhandest e.m.a. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Hajusa leidumuse tõttu saadakse hõbedat peamiselt teiste metallide tootmise kõrvalsaadusena. Hõbedat kasutatakse põhiliselt koos mõne teise metalliga. Hõbedasulameist vermitakse münte ja medaleid, valmistatakse ehteid, laboratooriumiseadmeid ja –nõusid. Eriti palju kulub hõbedat elektrotehnikas, sest hõbedasulameist tehakse kontakte ja hõbetsinkakumulaatoreid, sellega kaetakse raadiodetaile ning joodetakse detaile kokku (näiteks ainuüksi USA-s kulutatakse joodisteks aastas ligemale 1000 t hõbedat). Hõbedaioonid hävitavad baktereid, näiteks vee steriliseerimiseks piisab üliväikesest ioonkontsentratsioonist. Hõbedaühendeid tarvitatakse fotomaterjalide (fotopaberi ja filmi) ning ravimite tootmisel. Et hõbedat on alati toodetud vähe, hakati juba 19.sajandil otsima sulamit, mis asendaks lauahõbedat. Selle tulemusena leiutati uushõbe, melhior jm. Sulameid. Alates 1960. aastaist on hõbeda tööstuslik kasutamine ületanud tema aastatoodangu. See on põhjustanud hõbedauputuse.
Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja –nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid.
Hõbe. Argentum. Ag
Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I.
LEIDUMINE: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis.
OMADUSED: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus - ja elektrijuht . Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav.
Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega:
3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O
ja kontsentreeritud väävelhappega
2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O
Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks.
Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbe sulfiidiga Ag2S  :
4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S ↓+ H2O
Argielus täheldame, et hõbelusikad tumenevad eriti kiiresti värske sibula , tomatimahla või munade mõjul, tingituna neis toiduainetes esinevates väävliühenditest, mille mõjul tekib hõbesulfiid.
Tähtsaim hõbedasool on HÕBENITRAAT AgNO3 , mida meditsiinis rakendatakse söövitava vahendina (põrgukivi). Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb kohe hõbeoksiidiks:
AgNO3 + NaOH = AgOH + NaNO3
AgOH on ebapüsiv ühend, mis laguneb koheselt: 2AgOH = Ag2O ↓ + H2O
Viimane reageerib aldehüüdide või glükoosiga ja redutseerub seejuures metalseks hõbedaks, aldehüüd oksüdeerub aga vastavaks karboksüülhappeks. Nimetatud reaktsioon on tuntud HÕBEPEEGLI REAKTSIOONI nime all:
Ag2O + HCHO = HCOOH + 2Ag↓
Hõbenitraati rakendatakse KLORIIDIOONI tõestamiseks. Tekkiv valge värvusega hõbekloriid ei lahustu vees ega hapetes:
AgNO3 +NaCl = AgCl↓ + NaNO3
AgNO3 + Cl- = AgCl↓+ NO3 –
Hõbekloriid reageerib aga ammoniaakhüdraadiga, andes lahustuva kompleksühendi:
AgCl + 4NH3 . H2O = Ag(NH3)4Cl + 4 H2O
Valguse toimel hõbekloriid laguneb, seejuures eraldub metalliline hõbe lihtainena:
2AgCl = 2Ag↓ + Cl2
Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit. Ilmuti redutseerib hõbedaühendeist metalse hõbeda. Mustvalge fotokujutis koosneb metalsest hõbedast.
Hõbenitraadiga saab tuvastada bromiidioone Br- ja jodiidioone I- , mitte fluoriidioone F- ., sest AgF on vees lahustuv.
Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetall. Nüüdisajal on lisandunud suure mahtuvusega hõbetsinkakude ja elektroonikaesemete valmistamine. Eesti Vabariigi 10-, 100- ja 300-kroonised mälestusmündid on vermitud sulamist hõbedaprooviga 925. Hõbedaproov näitab hõbeda massiosade arvu tuhande massiosa hõbedasulami kohta (proov 925 tähendab, et 1000grammis sulamis on 925 grammi hõbedat ja 75 grammi vaske).
Hõbedat rakendatakse katalüsaatorina orgaaniliste ühendite oksüdeerimisel.
Hõbeda järgi on saanud paljud loomad , linnud , putukad, lilled, puud, põõsad ja paljud muud asjad oma nime. Nt. hõbekala, hõbepuu, hõberebane ja paljud teised.  
Kõige rohkem toodab hõbedat Mehhiko. Aastate jooksul on seda kokku 8428 tonni. Teisel kohal on Peruu 8031 tonniga. Ja kolmandal kohal on Kanada 7664 tonniga. Kõige vähem on tootnud Argentina 475 tonni
Hõbe #1 Hõbe #2 Hõbe #3 Hõbe #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annzuu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Anorgaaniline keemia I
11
doc

Anorgaaniline keemia I

1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H ­ prootium ("taval." vesinik) ­ see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D ­ deuteerium ("raske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. ­ looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T ­ triitium ("üliraske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti

Anorgaaniline keemia
Keemia referaat fosforist
14
doc

Keemia referaat fosforist

Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ........................................................................................ 5 Keemilised omadused ........................................................................................... 6 Keemilised omadused ........................................................................................... 7 Ühendid ................................................................................................................... 8 Allotroobid .................................

Keemia
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat
6
doc

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi referaat

Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald ­ 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er

Muusika
Majandusharudest ja transpordist
6
rtf

Majandusharudest ja transpordist

Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e

Geograafia
Araabia
4
doc

Araabia

1. Iseloomusta araablaste ühiskonda enne islamiusu teket. Araablast e usk oli polüteistlik. Arvukatele jumalatel e püstitati austus o bj e ktiden a kujusid, austati ka paljusid loodu s o bj e kt e, sh kive. Neist tähtsaim mu st m et e oriit asu b Meka s, m üürituna Kaaba templi seina selle juurde korraldati ps eri piirkonda d e st iga aastas eid suuri palver änn akuid. Meka muutus araabla st e tähtsaim ak s usuk e s ku s e k s , palver änn aku d tõid kaup m e e s t el e suurt tulu. 2. Islamiusu 5 põhitõde. Prohvet Muhamed ja tema õpetus · Usutunnistus seisn e b kuulutus e s , et pole teisi jumalaid Allahi kõrval ja Muham e d on Allahi prohv et · Palvus tuleb sooritada, nägu Meka suuna s, 5 korda päev a s , e eln e v alt pe sta nägu

Ajalugu
Hüdrobioloogia spikker
13
doc

Hüdrobioloogia spikker

Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsiiniline h. uurib veekogudes elava

Hüdrobioloogia
Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted
5
doc

Demokraatlik valitsemine ja selle mõisted.

Dem okra atlik valitse min e ja selle m õisted. 1. Laiem alt táhen d a b demokraatia elustiili või váhe m alt kindlaid váártusi ja suhtle mi s p õ hi m õtteid. S e e táhen d a b, et inime st e huve arve stataks e ja kõigil on võimalu s osal e d a asjad e korralda mi s e s .K o nkr e et s e m a lt m õistetaks e de m o kr a atia all teatud kindlat valitse mi sk orraldu st.S e e g a se e táhen d a b rahvav õimu ,rahvavalitsu st ehk riiki kus võimul on rahvas! S e e sõn a tuleb kre ek a ke el e st , kus de m o s táhen d a b rahvast, kratos aga võimu! 2. Otsenedemokraatia riigikorraldu s,ku s rahva s ots e s e lt osal e b otsu sta mi s el. Esindusdemokraatiariigikorraldu s,ku s otsu stajatek s on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Tánapá e v a de m o kra atlikud riigid on sellis e d. 3. Absoluu

Ühiskonnaõpetus
Keevitamine
4
rtf

Keevitamine

Keevitamine Kaitsegaasidena kasutatakse nii puhtaid süsihappegaasi,argooni,heeliumi ja lämmastikku,kuid tihti ka nende gaaside segusid.Kaitsegaasid on jagatud 7-sse rühma,mis tähistatakse tähtedega R,I,M1,M2,M3,C ja F.Rühma gaasid võivad jaguneda alarühmadeks.Nii tähistatakse TIG keevitamisel kasutatav puhas argoon I1,heelium I2.MAG keevitamisel on parimaks gaasisegu AGAMX- 20.Kasutades puhast CO2,tekivad pritsmed,mis keevituvad põhimetalli külge.Segugaasi puhul väheneb oluliselt kadu pritsmetele ja kasvab keevituskiirus.Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid ballo

Keevitamine




Kommentaarid (3)

kiivis profiilipilt
kiivis: Väga hea , sain tänu sellele teha ka enda referaadi , abi oli palju .
12:08 16-11-2010
K3v1n profiilipilt
K3v1n: Materjalist oli väga palju abi referaadi koostamisel. Aitäh!
18:31 03-03-2010
nnetukas profiilipilt
nnetukas: aitas mind
18:49 17-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun