Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Keemiline element - Vask (0)

1 Hindamata
Punktid
Keemiline element - Vask #1 Keemiline element - Vask #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Allar V Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
odp

Keemia iseseisev töö - vask

Keemia iseseisev töö VASK Vask e. cuprum; tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Sulamistemperatuur on 1083 °C Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Omadused Punakas-kollaka värvusega metall. Tihedus 8920 kg/m3. Hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks

Keemia
thumbnail
3
docx

Keemiline element "Alumiinium"

mineraalide koostises. Lisaks leidub alumiiniumi berüllis ,krüoliidis ,granaadis ja türkiisis. Kuigi alumiinium on väga tavaline ja laialtlevinud element, ei ole tavalised alumiiniumi mineraalid eriti otstarbekad allikad. Alumiiniumi kasutamine: Alumiiniumit kasutatakse peaaegu alati sulamina, kuna see tõstab tunduvalt mehaanilisi omadusi. Näiteks enamus fooliumid ja alumiinium taara on toodetud sulamist kus alumiiniumi on 92­99%. Põhilised sulami materjalid on vask, tsink, magneesium, mangaan, ja räni. Ehedalt ja kergsulamitena konstruktsioonimaterjalina, elektrijuhtmetena, valgust ja soojuskiirgust peegeldavate katetena. Võimaliku ebasoovitava biotoime ja alumiiniumi pinna halva puhastavuse tõttu on vähenenud alumiiniumi kasutamine köögitarvete valmistamiseks. Transport (autod, lennukid, veoautod, rongivagunid, laevad, jalgrattad jne.), Alumiinium foolium Pakendus (taara, foolium, purgid jne) Ehitus (aknad, uksed, kergkonstruktsioonid)

Keemia
thumbnail
7
doc

Väärismetallide sulamid

palju. Eestis ja Soomes eelistatakse punakamat kollast kulda kui Lõuna-Euroopas. Kulla värvitoone käsitleb põhjalikumalt rahvusvaheline standard ISO 8654. Valget kulda saadakse puhtale kullale spetsiaalse vaske, hõbedat ja pallaadiumi või niklit sisaldava sulami lisamisel. Niklit sisaldava valge kulla kasutamine on siiski kadumas nikli tugeva allergilise mõju tõttu. Hõbedasulamites on lisandiks vask. Ehteid valmistatakse peamiselt 925-hõbedast. Seda sulamit nimetatakse ka sterlinghõbedaks. Lauahõbe ja anumad valmistatakse tavaliselt 830- hõbedast. Valget värvi vasesulamid on ka uushõbe (vana nimetus alpaka, mõnel maal neusilber) ja melhior. Neist viimane ei sisalda tsinki. Uushõbedast rääkides mõeldakse nikli, tsingi ja vase sulamit. Uushõbe ei ole väärismetall, kuigi sellest valmistatud esemed sarnanevad hõbeesemetega, seda enam, et need on tavaliselt hõbetatud.

Keemia
thumbnail
3
doc

Keemia: leelismetallid, leelismuldmetallid,Alumii nium(Al), Raud(Fe), Vask (Cu), oküdeerija, redutseerija

metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes. Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Keemia
thumbnail
12
doc

Referaat metallid

keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekas­siniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat ­ vesi (1/5), mida

Keemia
thumbnail
3
doc

Keemia 1B alarühm - Vask, hõbe, kuld

Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus ­ Chuquicamata karjäär.

Keemia
thumbnail
6
docx

10. klass METALLID. Kokkuvõte.

METALLID Aktiivsed metallid(IjaII A rühm) reageerivad VIIA rühma metallidega(halogeenidega), hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega alles kuumutamisel. Väärismetallid on oksüdeerumise suhtes vastupidavad. Ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. (kuld ja plaatina) Õhu käes seismisel tekib metalli pinnale õhuke oksiidkiht, mistõttu metall muutub tuhmiks. METALLI aatomid loovutavad elektrone, muutudes metalli katioonideks. ON REDUTSEERIJAD. oksüdeerumine. MITTEMETALLI aatomid liidavad elektrone, muutudes anioonideks. ON OKSÜDEERIJAD. Metallide reageerimine teiste ühenditega on alati redoksreaktsioon, kus üks element liidab ja teine loovutab elektrone. Fe + O2 -> Fe3O4 ­ rauatagi FeO . Fe2O3 ­ kuumutades Fe + Cl2 -> FeCl3 ­ sest on tugev oksüdeerija Metallide reageerimine hapetega Metallid reageerivad aktiivselt hapetega, tõrj

Keemia
thumbnail
5
doc

Vask - referaat

vanimad esemed on enam kui 10 000 aastat vanad. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest.Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus ­ Chuquicamata karjäär. Füüsikalised omadused Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kui vaske kuumutada,siis kattub ta musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekas­siniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O

Keemia



Lisainfo

Vasest

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun