Saksamaa Liitvabariik (0)

Saksamaa Liitvabariik Marsruut Reis õhutranspordiga 2 h Eestist Frankfurti 995 kr - 7395 kr ­ üheotsapilet, Estonian Air hinnakiri seisuga 28.02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga : Eesti ­ Läti ­ Leedu ­ Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~ 1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola Austria Prantsusmaa Holland Tsehhi Sveits Taani Luksemburg Rahvastik ~83 miljonit inimest, millest ~ 76 miljonit sakslast ~ 7 miljonit välismaalast Rahvastiku tihedus 230 inimest/km² Negatiivne iive -0,02% Keskmine eluiga on 79a. sellest: Meestel 74a. Naistel 81a. Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis aastal 2006 Prognoositav rahvastiku soolis- vanuseline koosseis aastaks 2025 Majandus Energiamajandus : ­ 2004 a. oli maailma tarbijatelt viies ­ Energia tootmine: 61% soojusenergia (kivisüsi) 28% tuumaenergia 7% taastuvenergia ­ Nafta import : 34% Venemaalt 16% Norrast 12% Suurbritanniast 12% Liibüast Põllumajandus: ­ Haritavat maad 52% ­ Maakasutus: 52% põllumaa 32% metsamaa 4% rohumaa 12% muu ­ Sobiv parasvöötme kliima taimekasvatuseks ­ Tasane pinnamood põhja ja keskosas soodustab põllumajanduse arengut ­ Saksamaa on põllumajandus toodangu poolest euroopa liidus kolmandal kohal Metsamajandus : ­ 32% kaetud metsaga ­ Peamised puuliigid : kuusk mänd lehis ­ Hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest Hooldusraie Istutamine Maaparandus Transport ­ Infrastruktuur: ~625 tuhat km maanteid ~30 tuhat km raudteid ~15 tuhat km elektrifitseerituid raudteid ~8 tuhat km siseveeteid ­ Veetransport: 31 suuremat sadamat 5051 siseveelaeva 844 suuremat laeva ­ Õhutransport: 541 mitterahvusvahelist lennujaama 13 rahvusvahelist lennujaama Loodus Asub parasvöötme merelises kliimas Paikneb lehtmetsa vööndis Niiske kliima tõttu suured veevarud Kolmandik riigi pindalast on tasane Vähe järvi ja palju jõgesid Suurim ja tähtsaim jõgi on Doonau Suurim järv Bodeni järv Sademeid 500mm aastas Vegetatsiooni periood kestab 10 kuud Vaatamisväärsused Brandenburgi väravad Pergamoni muuseum Museum Island Filmmuseum Berlin New National Gallery Kölni katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. 1560 a. Lõpetati kõik ehitustööd Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile