George Brownie Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass PÄRITOLU George von Brownie-Camas 1689-1792 Sündis Iirimaal, kuid tegutses Liivimaal, suri Riias Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane Oli kindralkuberner Eestis ja Liivimaal Omas palju mõisasid ja oli üks rikkamaid maaomanike Liivimaal ELULUGU Sündis aadliperekonda Mahoni lossis 1725. aastal astus sõjaväkke, esmalt Pfalzi siis Venemaa keisririigi omasse, kus liikus algul Izmalivo ja siis Narva polgusesse majorina Ta tegi Venemaa keisririigi teenistuses edukat sõjalist karjääri ja osales alates 1762. Aastani kõigis Venemaa keisririigi poolt peetud sõdades Sai Liivimaa kindralkuberneriks ja jäi sellesse ametisse kuni surmani Tegevus Liivimaa kubernerina 23.aprill 1765
Keskajal võisid põlluharijad ja maarahvas vabalt maad harida nii riigimaadel kui eravaldustes. Mõlemal juhul tasusid nad maamaksu vastavalt kas valitsusele või maaomanikule. Ühiskondliku klassina asetsesid põlluharijad ja maarahvas sõdalaste ja aristokraatide ning madalamat sorti maaharijate klasside vahepeal. Põlluharijate ja maarahva elutingimused ja ühiskondlikud õigused erinesid sõltuvalt nende poolt haritavast maatükist või valdusest ning nende suhete kvaliteedist maaomanike või nende esindajatega. Keskajal oli tavapärane, et põlluharijad harisid oma samuraist isanda maad ja maksid talle selle eest renti, mis kujutas endast teatud protsenti nende aastasest saagist. Mõnedes Jaapani piirkondades nagu näiteks Kyotos oli põlluharijaile antud mõnikord vähemalt mingisugusel määral autonoomsust. Seda eriti sel juhul, kui maarahva poolt toodetud põllumajandussaadused ja käsitöötooted hakkasid muutuma Jaapani majanduses järjest tähtsamaks
Suurm osa Eesti elanikest elas pronksiajal ilmselt avaasulates Matmiseks rajati erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmed Need kujutasid endast 5-8-meetrise läbimõõduga ringi ja selle keskele laotatud kirstu Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad Olid ka laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laeva kujuliselt Nende keskel olevatesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused Ning veel olid maahauad Maahaudadesse maeti maaomanike pered Iga sugupõlv rajas oma kivikirstkalme Kalmel täideti ka teatud rituaale Asustus, majandus ja ühiskod Nooremal pronkisajal oli eesti jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks Rannikualat on teada rohkesti kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid aga vähe Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Kasvatati esmajoones lambaid, kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid
* Töölised * Kapitalistid Ta laiendas vaba konkurentsi põhimõtet tööandjate ja töövõtjate suhetele. See läheneb määratlusele tööjõud kui kaup. Füsiokraatide koolkonda iseloomustab: Nad... ... pooldasid moderniseeritud monarhiat (kuningas on orkestri juht, kes dirigeerib teiste kujundatud muusikat). ... kandsid majandusteaduse uurimisobjekti üle ringlussfäärist tootmissfääri ehkki piirates seda vaid põllumajandusega. ... lõid õpetuse puhasproduktist. ... nõudsid maaomanike ehk feodaalide maksustamist. ... nõudsid tööstuse ja kaubanduse toetamist, et põllumajanduse ülalpidamine oleks odavam. ... olid põhimõtteliselt igasuguse töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad, soodustades sellega igati ettevõtlust. Selles seisneski nende progressiivsus.
) [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:9]. Samaaegselt koostati samalaadset planeeringut ka Harjumaal ning Raplamaal [Maanteeameti kodulehekülg]. 5 2. Koostöö analüüs 2.1 Maavalitsus ja kohalikud omavalitsused Pärnu maavalitsus oli planeeringu algataja. Kohalikke omavalitsusi teavitati planeeringu algatamisest vastavalt seadusele. Vallad aitasid maavalitsust kui planeeringu korraldajat info otsimisega maaomanike kohta, sest maavalitsusel puudus info maaomanike aadresside kohta [Jürisson 2011a]. Kuigi planeerimisseadusest sellist kohustust valdadele ei leia, olid vallad järelikult vabatahtlikult maavalitsust abistavas rollis. Kohalikud omavalitsused olid ka kohalike elanike ja maavalitsuse suhtlemisel vahendaja rollis. Näiteks Paikuse vald korraldas elanike protesti tõttu ise avaliku arutelu, kus maavalitsus andis aru planeeringulahendusest [Jürisson 2011b].
docstxt/.txt
3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2
1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud? Millega on nad ajalukku läinud? a) Konstantin Päts- eesti vabariigi esimene president b) Julius Kuperjanov Eesti sõjaväelaste juht, esindas meie riiki edukalt sõdades c) Eduard Viiralt d) Paul Keres- Esti esimene maletaja , tõi palju võite 4. Millal toimus Vabadussõda? Miks see sõda puhkes ? 28 nov
Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue põhiseaduse 1937.aastal. Loodi presidenti koht. Konstantin Päts 1874-1956 Ta armastas kiitust ja lasi enda auks püstita ausamba. Rahvas armastas teda. Välispoliitika Püüti luua Balti liitu (Soome, Läti, Leedu, Poola) kui see takerdas Balti liidu riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu taga. Majanduse areng Maareform- tekkis 35 000 uut telu. Mõisad asendati taludega ja maaomanike ja maatööliste vastuolud kadusid. Põllumajandus- Peamiselt loomakasvatus, muudi saadusi Euroopa turul. Kui tehnika ja tõuloomade ja sordiseemnete vähesus takistas edu. Tööstus- Hiigeltehased asendusid uute ettevõtetega. Kasutati Eestis leiduvaid tooraineid. Kultuurielu Pandi rõhku haridusele, eriti eesti keelsele kõrgharidusele. Kultuur kasvas. Eestlasi tunti ka välismaal. Vabadussõda 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese Maailmasõja. 29
riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmisemoderniseerimiseks riik reguleeris maksu, hinna ja laenupoliitikat Põllumajandus 19341940 Olulisemaks ümberkorralduseks oli maareform. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. Põllumajanduses tõusis juhtkohale omakorda loomakasvatus, mille saadusi (või, liha, munad) müüdi edukalt Euroopa turul. Põllumajanduse edendamist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. Tööstus 19341940
1923.aastal sõlmiti Eesti-Läti leping, kuid seda oli Venemaa vastu jätkunud.1930.aastate algul teravnes ravusvaheline olukord.Venemaa ja Saksamaa muutusid tugevateks,Rahvasteliit ei suutnud enda ülesannetega hakkama saada.IIMS puhkudes muutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks. Majanduse areng Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused ja jagati see soovijatele.Maareformi tulemusena asendati suurmaapidamine(mõisad) väikemaapidamisega(talud),maaomanike ja maatööliste suhted paranesid.Eesti tähtsamaks majandusharuks jäi põllumajandus,mille arendamisel aitas riik kaasa.Juhtkohale tõusis loomakasvatus.Põllumajanduse edenemist raskendas moodsa tehnika,tõuloomade,sordiseemnete vähesus ja väiketalude suur arv.Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete ja tööstusharudega.Eesti peamiseks väilskaubanduspartneriks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa.Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused. Kultuurielu
-ruumiga laev liha üle ookeani (New-Yorgist Inglismaale) Roheline revolutsioon 3 komponenti: 1) Uued kõrge saagikusega sordid 2) Kunstliku niisutamise laiendamine 3) Tehnika, väetiste, pestitsiidide laialdane kasutamine Indias 1960a. projekt, kus saadi 5t riisi ha-lt (enne 1,5t) sotsiaalne kihistumine +keskkonnakahjud Kellel kuulub põllumaa? Ladina Ameerikas 2/3 põllumaast 1,5% maaomanike käes Aafrikas ¾ põllumajandusega tegelevatele inimestele kuulub 4% maast. Maareformid, mis jagavad riigi / suuromanike maa talupoegadele, tihti Lõuna riigis edutud. Põllumajanduspoliitika 1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et tagada siseturg oma põllumeestele EL ja põllumajandus
karistada,ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitteisiklikes vaid riiklike huvedest. Roomariik oli õigusriik.suurt tähelepanu pöörati protsessi korekts ,juurdlusepõhimõte oli et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetundejärgi,rangelt järgima seadusesätteid,roomlased vältisid karme karistusi,sel ajal tekkisid ka esile seadusetundjad-juristid. Enamik roomariigi elanikest olid talupojad,nende seas oli rentnike kui ka maaomanike. Ülemkohi rikkus põhines suurtel maavaldustel-latinfundiumid. Need olid üha enam isemajandavad suurmõisad,kõike toodeti jatarbiti ise. Olid ka kõrgelt arenenud linnad. Linnad olid rooma impeeriumis nii majandus,kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad kui ka suuromanikud elasid linnas. Rooma oli orjanduslik ühiskond,orjatähtsus oli veel suurem kui kreekas,orjad olid erirahvustest,orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades,sageli lasti neid ka vabaks. Tradits rooma perekond oli
põhiplaaniga palkelamud. Suurem osa elas arvatavasti siiski avaasaulates. Kivikirstkalmed kividest laotud ring, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, arvatavasti perekonnapea, sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest kuüngas. Esineb kalmeid, kus surnuid on maetud kivikirstu ja ringi vahele. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nii laiba- kui ka põletusmatused. Kalmetel täideti ilmselt teatud rituaale ja tehti kultuslikke toiminguid. Saha-Loo vanimad põllud kivikoristuse käigus kuhjatud ümmagused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad, mis piiravad osaliselt või täielikult paarikümne meetri laiuse ja pikkusega põllulappe. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina
KODUNE TÖÖ 1 1.Kes on pildil? Kuidas on ta seotud 18.-19.saj. Baltimaade ajalooga?(2p) Pildil on Garlieb (Helwig) Merkel. 1796. aastal kirjutas Merkel raamatu, mis kirjeldas talupoegade rasket elu ning halvustas baltisaksa maaomanikke ja kutsus Vene valitsust sekkuma ning Liivimaa elanike olukorda parandama. Raamat põhjustas maaomanike seas viha. Raamatu õhtusel tõusid järgnevatel aastatel päevakorrale talupoegade olukorra parandamise küsimus ja inimõigused. 2.Leidke vähemalt 3 põhjust, miks talupoegade olukorda oli vaja 19.sajandi algul parandada.(3p) Majanduslik olukord talupoegadel ei paranenud. Talude rendilepingud olid piiranguteta. Taluperemeestel puudus kindlus ja tahe talu arendada, sest mõisnik võis talupojaga lepingut mitte pikendada ja iga kell talust välja tõsta.
Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks nin oli kergeks saagiks totalitaarriikidele. EV majandus: Diktatuuri ajal oli olulisemaks ümberkorralduseks majanduses maareform, mille käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamistega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. *Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi Euroopa turul. Põllumajanduse edenemist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. * Tööstuses asendati Venemaa huvides
Veeseadus Koostajad: Seaduse ülesanne Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. Vee ja veekogu kasutamine Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega.
Veeseadus Koostaja: § 1. Seaduse ülesanne (1) Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. (2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. (3) Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile. § 3. Vee kasutamise korraldamine (1) Vee kasutamist ja kaitset korraldab riiklikul tasandil Vabariigi Valitsus. (2) Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas: 1) annab nõusoleku vee erikasutuseks; 2) korraldab kohalikule omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist; 3) korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist.
Päts Välispoliitika : 1920 taheti luua Balti liitu , st sõlmida Soome, Eesti , Läti , Leedu ja Poola vahel leping , aidata üksteist sõja korral Kukkus läbi 1921 astus Eesti Rahvasteliitu Sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu lepingu ( 1923 a. ) 1930 aastail Eesti rahvusvaheliselt isoleeritud üldine sõja oht Majandus : Maareform 10.okt.1919 Mõisnike valdused riigistati ja jagati soovijatele ( asundustalud) Suurmaapidamine asendus väikemaapidamisega Kadus vastuolu maaomanike ja maatööliste vahel Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus Või, Liha , Mune müüdi Euroopa turul Masinaid esialgu vähe , väiketalud ebaefektiivsed , tõu ja sordiaretus vähene Orienteeritus Eesti ja Lääne-Euroopa turule ( Suurbritannia, Saksamaa) (enne oli Venemaa)
viisid valitsuskriisideni ja vahetumiseni. Presidendi ametikoha puudumine tekkis oht, et Riigikogu hakkab domineerima valitsuse üle; kuna riigivanem seisis valitsuse ees, siis võis juhtuda, et koos valitsusega pidi ka riigivanem tagasi astuma; puudus tasakaalustav roll täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. 2. Maareform eesmärk ja tulemus (1919. a) Mõisate maid hakati jagama talupoegadele. Riigistati kõik, mis oli mõisa valduses. Tekkis väike maaomanike kiht, mõisamajandus asendus põllumajandusega, loodi 35 000 asendustalu. 3. 1920. a majandustõusu põhjused ja milles seisnes PÕHJUSED: Vene tellimused elustasid majandust. Maareformi täideviimine. Siseneti Euroopa turule. MILLES SEISNES? Tööstusarengus, tööliste arvu kasvus, kaubanduse kiires arengus. 4. 1923. a põhjused ja tagajärjed PÕHJUSED: Rahandusprobleemid, pangad olid jaganud hiilgaslikke laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta. Venemaa kärpis majandussidemeid
1930. Aastatel tihenesid kontaktid Sakasamaaga. 1939. Aastal sõlmiti Eesti- Saksa mittekallaletungileping, mida käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele. Eesti ei tahtnud liituda ei Venemaa ega Saksamaaga ja kuulutas end 1938. Aastal neutraalseks. 3.Majandus Olulisem ümberkorraldus oli MAAREFORM, mis võeti vastu AK poolt oktoobris 1919. Tekkis 35000 uut asundustalu.Maareformi tulemusena asendus suurmaapidamine väikemaapidamisega, kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. Majanduse tähtsaim haru oli põllumajandus.Juhtkohal loomakasvatus. Tööstuses kütuse- ja keemiatööstus. (põlevkivi), paberitööstus (mets), toiduainetetööstus (põllumajandussaadused).Masinatööstus ja tekstiilitööstus korraldati ümber vastavalt riigi vajadustele. 1.Jaanuarist 1928.a. hakkas kehtima Eesti kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara.
a) Vale valitsemisviis palju parteisid b) kriis c) Vabadussõjalasd tahtsid saada võimule. 8. Mis on vaikiv ajastu? Mis seda iseloomustab? Vaikivat ajastuks nimetatakse ajasut peale riigipööret, kus demokraatlia asendus autoritaarseks riigikorraks. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ülikoolide, kirikute, oluliste asutuste üle. 9. Mis on maareform ja kultuurautonoomia? maareform reform, tänu millele riigistati mõisnike maavaldusi , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele kultuurautonoomia - seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal 10. Iseloomusta EV majandust 1920.-1930. aastail (mida toodeti, eksport jne) Tähtsaim ümberkorraldus oli maareform. Tänu sellele arenes kiiresti põllumajandus. Põllumajandus oli Eesti tähtsaim majandusharu. Põllumajanduses tõusis juhtkohale
Niisugune kord on üldjoontes kehtinud tänini mõnes riigis katkematult, siinmail pool sajandit kestnud sotsialismi põhjustatud pausiga. (Randveer 2004) Kui sotsialismiaeg üldse millekski hea oli, siis ilmselt jahiulukitele ja looduskaitsele. Eeskätt sellepärast, et ei olnud omandiprobleemi. (Randveer 2004) Eesti Vabariigi taastamisega tekkis korraks seadustes vaakum. Vanad seadused enam ei sobinud, uusi aga veel polnud. Nii juhtus ka jahinduses. Uute maaomanike taotlused neile kuuluvat maad jahinduslikult kasutada vajasid kiiresti õiguslikku alust. (Randveer 2004) 1994. aasta aprillis võeti vastu ,,Jahikorralduse seadus". Selle seaduse juures oli olulisim see, et seoses maaeraomanduse taaskehtestamisega sätestati võimalus omal maal jahipidamiseks ja erajahipiirkondade rajamiseks (Randveer 2004). Enamikus Euroopa riikides kuulub jahiõigus maaomanikule, kes võib soovi korral oma jahiõiguse edasi rentida temale sobivale jahirentnikule
Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri ja terrori. Zirondiinid( 1792-1793) poliitiline rühmitus,mille liikmed arvasid,et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Direktoorium(1795-1799)- Et kindlustada vabariiki, võttis Konvent 1795. aastal vastu uue konstitutsiooni. See kinnistas revolutsiooni saavutused võitluses feodaalkorra vastu. Samuti kindlustas see ka uute maaomanike õigused. Majanduse aluseks pidi olema kaubanduse, tööstuse ja muu tegevuse vabadus. Uus rahvaesindus oli Seadusandlik Korpus. See koosnes kahest kojast. Alamkojaks oli Viiesaja Nõukogu, ülemkojaks- Vanemate Nõukogu. Viimasesse sai valida mehi, kes olid vähemalt 40- aastased. Riigipea ülesanded anti viieliikmelisele Direktooriumile. Sellega taheti vältida isikuvõimu. Igal aastal pidi üks direktoritest asendatama uue mehega. Väljalangemine toimus liisutõmbamisega. Seega ei
Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele. Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Parlamendi aktiga suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridades. Kloostrimaade arvel muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Osa nendest maadest kinkis kuningas oma soosikuile. Soa müüdi kodanlastele ja talupoegadele. Nii tekkis uute maaomanike kiht. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, lõpetati säilmete kummardamine, vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks pidi olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Reformatsiooni läbi viimisel oli Henry VIII karm jaa halastamatu. Teisitimõtlejaid represseeriti. Henry VIII keelas piibli lugemise. Rekatoliseerimise katse Kui Henry VIII suri päris trooni tema poeg, kes oli veel laps
11. Diktaator (vabariigi ajal) valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks 12. Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser, suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13. Etruskid asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks 14. Foorum orus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats. 15. Gaius Gracchus vend Tiberius Gracchus. Eesmärk oli kehtestada maavaldusete suuruse ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 16. Gladiaatorid mõõgavõitlejad, traditsioon võeti üle etruskitelt. Surma peale võitlemine. Võitlused leidsid aset amfiteatrites. Nad võitlesid loomadega kui ka omavahel. Gladiaatorid olid enamasti orjad. Mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus. 17. imperaator Augustus kandis Provintside asevalitseja ja väepealikuna tiitlit imperaator. 18
Eesti Vabariigi esimeseks presidentiks sai Konstaatin Päts. Moodustatud uus riigikogu oli prasidendile ja valitsusele kuulekas. Kahekojaline riigikogu. Piirasti inimõigusi. 7. Milles seisnes maareform? Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asendustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. 8. Vabadussõda: toimumisaeg (aastaarvud), põhjused, osapooled, Landeswehri sõda (miks, kellega, kuidas lõppes, millal tähistatakse võidupüha), Tartu rahu - millal (kuupäevaliselt), miks, kellega, mida otsustati? Vabadussõda toimus 1918 1920. aastani. Põhjused : Nüüd (peale Esimest maailmasõda) hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama
3. Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ? Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad, mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük. 4. Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ? Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse. Eelrooma: maeti tarandkalmetesse koosnesid kiviridadest või-müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3m. Surnud pandi tarandimüüride vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult.
Selle mõju kultuurile oli kaudne, kuid sealt tulid eesti esimesed haritlased 1821-23 ja 1825 esimene nädala leht 1710-1800 u 220 eesti keelset raamatut 19. saj. I poolel ilmus neid veel umbes 700 Ärkamisaeg Suure prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskpaigas eestlastel rahvuslik ärkamine Majandusliku aluse eestlastele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond ehk koolmeistrid, köstrid ja vallakirjutajad ja keskkiht ehk taluperemehed Hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad Esimesed rahvuslikud liikumise keskused kujunesid Lõuna-Eestis, Viljandimaal( Holstre, Paistu, Tarvastu ) Viljandi oli majanduslikult kõige jõukam Haritlased õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised õigused 1875 a
aastal. Temast sai president, sest algselt oli ta riigivanem ning tema algata koos J. Laidoneriga sõjaväelise riigipöörde. 15)Millal ja millise tulemusega teostus Eestis maareform? Maareform teostus 1930ndatel aastatel. See oli olulisim ümberkorraldus majanduse alal. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine väikemaapidamisega, kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele.
suure majanduskriisi ajal Eesti kultuurikapital-riiklik fond, mille kaudu rahastati 6t kultuurivaldkonda(kirjandus, kujutav kunst, muusika, ajakirjandus, sport, teater, kino), raha laekus sinna 1.alkoholi- ja tubakaaktsiis 2.lõbustusmaks MUU Majanduse areng(30')-maareform-riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Suurmaapidamine(mõisad) asendus väikemaapidamisega(talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes kindel tugi Eesti oma riiklusele, Põllumajanduses-tähtsaim majandusharu, juhtkohale tõusis loomakasvatus, mille saadusi müüdi Euroopa turul. Selle edenemist raskendas tõuloomade, sordiseemne, tehnika jm vähesus, majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv Tööstuses-hiigeltehased asendati uute ettevõtete ja tööstusharudega. Kasutati Eestis leiduvat toorainet. Vene ajal loodud masinaehitus- ja
keisrilt maad saada. 1856. aastal võeti Eestimaal vastu uus agraarseadus; sellega lahutati mõisamaast lõplikult talurahvamaad, mida mõisnikul oli õigus kasutada vaid talupoegadele rendile andmiseks või müügiks. See seadus pani aluse talude päriseksostmise protsessile, mille käigus hakkas Eestis välja kujunema talupoegadest maaomanike kiht. 1860. a. Eesti Aleksandrikool 1860. aastal tekkis eesti haritlastel rajada ka kõrgem eestikeelne õppeasutus: Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Eesti Aleksandrikool, eragümnaasium, mille jaoks hakati peagi ka annetusi koguma. Aleksandrikooli ideest ja sellele toetuste kogumisest sai rahvusliku ärkamisaja üks kesksemaid üritusi, mis oma tipule jõudis 1870. aastatel, muutudes ilmselt kõige ulatuslikumaks eestlaste rahvuslikuks ürituseks üldse
skulptuurid. · Stalini ülistamine, tsiteerimine. · Püha, ilmeksimatu, saladuslik. · Lenini isikuga võrdsustamine. · Stalingrad, Stalini preemia 33. Miks loobus Stalin NEPi-poliitikast ja algatas industrialiseerimise ning kollektiviseerimise? Milliste meetoditega need läbi viidi ja mida saavutati? · Maa äravõtmine, vaba kaubanduse keelamine, kõrged põllumajandusmaksud. Kolhooside ja sovhooside loomine. jõukate maaomanike (kulakud) küüditamine; talurahva muutmine sunnismaiseks (passide puudumine) · 1932. a näljahäda Ukrainas, miljonite inimeste hukkumine. · Tulemus: põllumajanduse laostamine. Kaardisüsteem linnades. Must turg. 34. Mis oli GULAG, kelle vastu ja miks rakendati riiklikku vägivalda 1930. aa NSV Liidus? Sunnitöölaagrite süsteem. Stalini jaoks kujunes see oluliseks vahendiks nõukogudde rasketööstuse ülesehitamisel, vangilaagrite süsteem, rahvavaenlaste vastu, 35
viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seejärel käis järjepidev diktatuuride vahetus, mille käigus tapeti üle 40 000 inimese.
oma elatusallika, kuna tekkis tööjõu ülejääk. Osad talupoegadest olid sunnitud elatise hankimiseks kolima linnadesse asudes palgatöölisena manufaktuuridesse ja tehastesse. Kuigi skandinaavias võrreldes inglismaaga oli järk-järguline tarastamine, mis oli ühtlasi ka inimsõbralikum ning leebem. Skandinaavias oli protsess tasakaalukam, kuna see viidi ellu riigi palgal olevate ametnike poolt, mitte maaomanike. Tarastamist võib lugeda suurejooneliseks, kuna kiiresti hakkas arenema tööstus ning maad said endale kindlad omanikud. KASUTATUD KIRJANDUS: Majandusajaloo loengukonspekt. Tarastamise olemus http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=majandusajaloo%20loengukonspekt %20tarastamine&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0CB4QFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.hot.ee%2Fealb03%2Fmajandus%2FMajandusajaloo %2520loengukonspekt.doc&ei=uAi5VP2xOIHnasPTgtgK&usg=AFQjCNEXc-
IV Majandus 1920. aastatel Enne iseseisvumist oli Eesti majandus (ka mõisamajandus) suunatud idaturu vajadustele. Iseseisva Eesti tähtsaim ülesanne oli iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Selleks viidi vastavalt seadustele läbi maareform. 1. Maareform 1920.aastatel Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatrele asundustaludena Maareformiga rajati 56 000 uut talu, kadusid vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes tugi omariiklusele. 2. Pärast Vabadussõda uuendati sidemeid Venemaaga 3.Loodi tuhandeid tööstus- ja kaubandusettevõtteid 4. Eesti Pank andis kergekäeliselt suuri laene 5. Riik andis eraettevõtlusele vabad käed, ei sekkunud 1923 tekkis majanduskriis, raha väärtus langes,müüdi maha kullavarud, vaja oli ümberkorraldusi. Uus majanduspoliitika Riiklike kulutuste vähendamine Sisseveo piiramine Väljaveo suurendamine
Synikid asutasid kuningriigi Syniikias (tänapäeva Zangezury) Sevani järvest lõunapool (970-1166.a.) Samaaegselt tekkis mitmeid vürstiriike. Vaatamata arvukatele sõdadele toimusid just sel perioodil suur majanduse areng ja kultuuri õitseng. Kuid seejärel tungisid maale bütsantisid, kellele järgnesid türgi-seldzukid. Vahemere piirkonna kirdeosas asuvas Kilikiya orus, kuhu juba varem oli elama asunud palju armeenlasi, tekkis maaomanike nn ,,Pagenduse Armeenia". Esialgu oli see vürstiriik, aga hiljem (alates 1090.a.)- kuningriik (Kilikiya armeenia riik) , mille eesotsas olid Roubenite ja Lusignanide dünastiad. See riik eksisteeris kuni selle vallutasid egiptuse mamelukid aastal 1375. Tegelikult oli Armeenia territoorium osaliselt Gruusia võimu all, aga osaliselt mongolite võimu all (13.saj). 14. sajandil vallutasid ja rüüstasid Armeenia Tamerlani (Timur) hordid.
kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele. MAJANDUSE ARENG Olulisim ümberkorraldus majanduse alal oli maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. MAJANDUSE ARENG Eesti tähtsaimaks majandusharuks jää põllumajandus, mille arendamisel aitas riik igati kaasa. Põllumajanduses tõusis juhtkohale omakorda loomakasvatus, mille saadusi (või, liha munad) müüdi edukalt Euroopa turul. Põllumajanduse edendamist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. MAJANDUSE ARENG
Kommunistliku partei vahel koostöö, mille tagajärjel hakkasid José Maria Gil Robles ühinema nende parteide mõjualused organisatsioonid: ametiühingud ja noorsooliidud. 1933. aasta veebruaris moodustati Hispaania Autonoomsete Parempoolsete Rühmituste Liit (CEDA), mida juhtis katoliiklasest advokaat José Maria Gil Robles. Uue koalitsiooni alustalaks oli Acción Popular, partei, mida toetasid kirik ja maaomanike oligarhia. 1934. aasta sügisel sai CEDA valitsuses kolm üliolulist kohta: justiits-, põllumajandus-, ja tööministri portfellid, mis tõi kaasa üldstreigi, mida toetasid kõik vasakpoolesed organisatsioonid, mis pelgasid, et fasism hakkab Hispaanias uuesti pead tõstma. Streigid suruti armee abil maha, mis põhjustas tööliste seas valitsuse vastu pahameelt. Pärast vasakpoolsete seas Oktoobrirevolutsiooniks tituleeritud ülestõusu mahasurumist arreteeriti valdav enamik
mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu. Presidendi ametikoht jäi loomata vasakpoolsete parteide vastuseisu tõttu. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. Lisaks juba varasemale 75000 põlistalule loodi 56000 uut talu, kerkisid tuhanded elumajad, laudad, kõrvalhooned, rajati sadu külasid. Reformi tulemusena kadusid maal teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes omariiklusele kindel tugi. 1923. a tabas Eestit majanduskriis. Kriisist väljumiseks hakati ellu viima uut majanduspoliitikat (kärbiti riiklike kulutusi, piirati kaupade sissevedu, suurendati väljavedu, laenude saamine muudeti keerukamaks, teostati rahareform), peamiseks tööstusharuks kujunes põllumajandus. Uus majanduspoliitika osutus edukaks, Eesti majandus arenes tõusujoones, vabaneti majanduslikkusest sõltuvusest Venemaast
Artiklites ei esinenud parteipoliitilisi erinevusi planeerimisteemasse suhtumisel. 5 Kasutatud kirjandus Alas Askur, 2006, Maakri tänavale plaanitakse uut 80 meetri kõrgust pilvelõhkujat, Ärileht 26.01.2006. Hankewitz Gert D., 2006, Toome peatas iirlaste kõrghoone, Äripäev 05.05.2006. Oja Anne, 2006, Garaaziomanikest saamas miljonärid, Äripäev 12.06.2006 Seaver Urmas, 2006, Maaomanike protest peatas Maakri kvartali uue pilvelõhkuja projekti, Postimees 12.04.2006. Toomsalu Ülo, 2006, Arhitektide liit seisab vastu uuele planeeringule Maakri tänaval, Postimees 20.01.2006. 6 7
sajand) tugevnenud rahvusluse ilmingutega. Suure Prantsuse revolutsiooni, saksa rahvusluse ja romantismiideede mõjul algas 19. sajandi keskel eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes nii nagu teistelgi Ida-Euroopa väikerahvastel (tšehhidel, soomlastel, lätlastel jt), kel polnud ei oma riiki ega 5 iseseisva riikliku eksistentsi kogemust. Majandusliku aluse eestlaste etnilisele eneseteadvustamisele pani 1860. aastail alanud talude massiline päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine. Eesti rahvusluse kandjaks said tärkav maaharitlaskond (koolmeistrid, köstrid, vallakirjutajad) ja keskkiht (taluperemehed), hiljem ka linnaametnikud ja äriettevõtjad, kes kõik püüdlesid sotsiaalse tõusu poole. Rahvuslik liikumine sai alguse majanduslikult jõukamast Lõuna-Eestist, eeskätt Viljandimaalt, kus kujunesid esimesed rahvusliku liikumise keskused (Holstre, Paistu, Tarvastu jt). Haritlased tegid rahvuslikku selgitustööd,
– Enamik asulaid (linnu) toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste, mitte kaubandus- ja käsitöökeskustena, linnaelu langusega kaasnes ka kaubanduse allakäik. Domineerima hakkas naturaalmajandus. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. – Naturaalmajanduses tehakse kõik tööd ise ning kaubandus ei oma tähtsust. Feodaalkorras on maaomanikud (mõisnikud, kirikud, riigid) ning sõltuvad talupojad, kus talupojad teevad maaomanike heaks tööd. Pärisorjuses ei tohtinud talupojad maalt lahkuda ning talupojad tegid põhilise töö. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? – Tänu Gregorius Suurele, kes korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid- tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. Frangi riigi lagunemine ja Lääne-
elupaigatüübi taastamise ajakriitiliseks. Aastaks 2020 on eesmärgiks hooldada vähemalt 7770 ha loopealseid. Taastamisega on plaanis alustada planeeritava perioodi alguses, et vältida edasist liigirikkuse kadu. Selle eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas koostada taastamisprojekt (LIFE), mille käigus taastatakse olulised loopealsete esinemisalad, valmistatakse ette taastatud alade järjepidev hooldus ja tõstetakse ka maaomanike teadlikkust. Puisniit (6530*) 2013. aasta seisuga on püsivas hoolduses 650 ha puisniite. Puisniitude pindala Eestis on viimase saja aasta jooksul vähenenud tuhat korda. Puisniitude liigirikkuse säilimiseks taastatakse ning hooldatakse paremini säilinud väärtuslikke puisniitusid. Eesmärk on tõsta hoolduses olevate niitude pindala 2020. aastaks vähemalt 3300 hektarini. Selleks on otstarbekas koostada taastamisprojekt (LIFE). Lubjarikas aruniit (6210) 2013
parlament laiali Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts.Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. 7.MAJANDUSLIK ARENG- Ümberkorraldused PÕLLUMAJANDUSES-MAAREFORM.Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatle. Nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujuned kindel tugi Eesti omariiklusele.LOOMAKASVATUS-saadusi(või,liha,munad)müüdi edukalt Euroopa turul. TÖÖSTUSES asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega.Uued tööstusharud kohaliku toorainetega-põlevkivikeemia,puidutööstus jm. Vene ajal loodud masinaehitus-ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt iseseisva väikeriigi vajadustle ja võimalustele. 8
20. veebruaril valiti välja võistluse võitja kelleks osutus arhitektuuribüroo Kadarik Tüür arhitektid OÜ võistlustöö “Kesk-küla”, joonis 3. See töö pidavat arvestama sellega, et kalarand võib toimida äritänavana. Hinnati nii katuseaedu ja rõdude lahendusi. Peale arhitektuurivõistlust toimub alles ehitustegevus. Kogu planeerimissaaga käigus on välja kerkinud üles ka linnavalitsuse nõrk koht mereäärse ala aktiveerimisel, avaliku huvi esindamisel ja maaomanike eesmärkide ja plaanide suunamisel. (Kalaranna arhitektuurivõistluse… 2017). 7 Joonis 3. Kesk-Küla arhitektuuri lahendus. Allikas: Telliskivi Selts koduleht. 8 Kokkuvõte Kalasadama detailplaneeringu menetlus on kestnud pikka aega, aga lõpuks on jõutud detailplaneeringu kehtestamiseni. 12 aastat kestnud vaidlus ja üksteise maha tegemine jõudis
Sumeri linnadest põhja pool asus Babülon. 1700 eKr Hammurapi vallutas kõik Mesopotaamia riigid- Babüloonia suurriik. Suur seaduste kogu. Seadused raiuti suurtesse kivitulpadessse ja seati avalikesse kohtadesse. Määrati kindlaks karistused erinevate kuritegude eest.Sageli ootas üleastujat surmanuhtlus. Kuriteo eest tuleb tasuda sama määraga. Kes silma välja lõi, sel silm peast välja. Kõige karmimad karistused vabade maaomanike vastu sooritatud kuritegude puhul. Orja puhul tuli omanikule tasu maksta. Mees naise isand ja käskija. Otsustas, kellega lapsed abielluvad. Seadused hoolitsesid ka vaeste, lesknaiste ja orbude õiguste eest. Babüloonia hiilgus ei püsinud kaua. Võõramaised sissetungijad alistasid ta oma võimule. 900 eKr kõige tugevam Assüüria riik.Maad sai harida ka ilma kunstliku niisutuseta. Erakordselt sõjakad kuningad. Ratsaväelased. Vallutusretkede tagajärjel Asüüria piirid üha laienesid.
Vanem pronksiaeg:Metall esemeid jõudis Eesti alale vähe ja need olid rohkem uhkustamiseks. Kasutati edasi veel neid kivist, luust ja sarvest materjale. Noorem Pronksiaeg: Ehitati Kindlustatud asulaid.-inimtekkeliste või looduslike takistuste tõttu raskendatud juurdepääs. Kuid elati ka ava asulates. Iru- kindlustatud asula- küngas, Asva ,,Linnamäe põld"Matmiskombed: rajati maapealseid kalmeehitisi- kivikirstkalmeid- ringikujulised, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.- maaomanike perede matmispaik. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks- Rannikuppirkond ja sisemaa. Peamised elatusalad: karjakasvatus ja maaviljelus. Pronksitooret toodi Skandinaaviast.Jahve kivi- vilja jahuks muutmine. Üksiktaluline asustus ja varanduslik ebavõrdsus hakkas kujunema. Rauaaeg: Eelrooma rauaaeg:Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed. Kivikirst kalmed. Lohukivid. Uued põllud korrapärasemad
selle keskelel laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Laevkalme-äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nnde keskele rajatud väikestesse kivikirstudesse puistati põletatud surnute jäänused. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaikadeks. Iga sugupõlv rajas seejuures oma kivikirstkalme. 12. Millised olid inimeste tegevusalad varasel rauaajal? Vastus. kalastus, põlluhairmine,korilus, rauasulatamine. 13. Miks nimetatakse vanemat rauaaega ka rooma rauaajaks ja tõususajanditeks? Vastus. Rooma rauaajaks, sest siis avaldas mõju hiigelsuur Rooma impeerium kogu Põhja- Euroopale ja ühtlasi Eestile. Tõususajanditeks, sest siis arenes eriti hoogsalt põlluharimine koos karjavaksvatusega, käsitöö, kaubandus
Statio-külvatakse võõralew pinnale. Seem ejääb maaomanikule iii. Plamtatio-võõrale maatükile istutatakse puid/taimi.kui need on juurdunud jäävad need maatüki omanikule. c. Kinnisasi liitub kinnisasjaga. i. Alveus mutatus, alveus derelictus- jõgi muudab sängi. Vabaneb jõe põhi- kellele kuulub? Algul ei kuulunud kellelegi, hiljem jagati kaldaäärsete maaomanike vahel pooleks. ii. Insula in flumine nata – jões tekib saar. Saar jaotatakse kaldaäärsete maaomanike vahel iii. Alluvio- uhe. Jõe vool kannab pidemalt ja märkamatult maad ühe kalda külge. Juurdekasvav maa kuulub kaldaäärse maa omanikule. iv. Avulsio- irduhe.Ühe maatüki küljest viib vool tüki ära ja kannab teise maatüki külge
annaabi.ee 
