Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Veeseadus (1)

3 HALB
Punktid
Veeseadus
Koostaja:
§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude
ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise
tasakaalu tagamine.
(2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset,
maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.
(3) Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse
sätted ka majandusvööndile.
§ 3. Vee kasutamise korraldamine
(1) Vee kasutamist ja kaitset korraldab riiklikul tasandil
Vabariigi Valitsus.
(2) Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas:
1) annab nõusoleku vee erikasutuseks;
2) korraldab kohalikule omavalitsusele kuuluvate
veekogude haldamist;
3) korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede
likvideerimist.
(3) Vabariigi piiriveekogude kasutamist ja kaitset
reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega.
Härra Vesipapp elab Emajõe ääres.
Ühel päeval otsustab ta jõele tammi
ehitada ja hakata ise endale elektrit
tootma. Selle tulemusena jäävad
naabrite maad ja kaevud vee alla.
Ettevõtliku inimesena otsustab
härra Vesipapp nüüd ka vett müüma
hakata, kuid vee võtab ta
puhastamata otse jõest. Et oma
eraomandust kaitsta ehitab ta
võrkaia kuni poole jõeni mõlemale
poole tammi.
1. Milliseid veeseaduse punkte
härra Vesipapp rikub?
§ 8. Vee erikasutus
§ 9. Vee erikasutusluba ja ajutine vee erikasutusluba
§ 13. Vee kasutamine olmes
§ 16. Vee-energia saamine
§ 17. Vooluvee tõkestamine
§1. Vooluveekogu tõkestamine
Vooluveekogu tõkestamiseks loetakse:
1) jõe, oja, kraavi või kanali voolusängi tõkestamist
rajatisega, millega tõstetakse tehislikult looduslikku veetaset
rohkem kui 0,3 meetrit;
§3. Maaomaniku nõusolek vooluveekogu tõkestamiseks
1)Tõkestamist kavandav isik peab saama vooluveekogu
tõkestamiseks nõusoleku maaomanikult, kellele kuuluvale
maale tõkestusrajatis ehitatakse või kelle maa niiskusreziimi
see mõjutab.
§ 18. Veeliiklus
§ 34. Kohustused vee kahjuliku toime vältimiseks
2. Milline karistus teda selle eest
ootab?
§ 383. Üleujutuse või veekogu veehulga lubamatu
vähenemise põhjustamine
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 384. Vee kasutamise nõuete rikkumine
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 388.Joogivee müümine vastava loata
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.
§ 387. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete rikkumine
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni
§ 391. Veeseaduse rikkumisel tekitatud kahju
hüvitamine
3. Kuidas peaks härra Vesipapp
käituma, et tema tegevus oleks
kooskõlas veeseadusega?
Peab taotlema tegevusele vee erikasutus loa.
§ 131. Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümise
luba
§4. Vooluveekogu tõkestusrajatise tekitatav minimaalne ja maksimaalne veetase
Peab täitma kõiki vooluveekogu tõkestamisele esitatavad nõuded
Veeseaduse rikkumisi
HARJUMAAL karistati veeseadust rikkunud osaühingut 5000 krooni suuruse trahviga.
Osaühing juhtis heitvett Loksa linna kanalisatsioonitrasside avariilaskmete kaudu
Valgejõkke, omamata selleks veeseaduses nõutavat vee-erikasutusluba.
PÕLVAMAAL vedas osaühing Valgjärve vallas asuvast sigalast vedelsõnnikut Leevi
jõest 40 m kaugusel asuvale maa-alale. Aunast on sõnnik ligi 250 m2 suurusele alale
välja valgunud, kujutades endast ohtu veekogu reostumiseks. Veeseaduse kohaselt
peaks sõnnikuaun asuma veekogust kaugemal kui 100 meetrit. Osaühingut karistati
veeseaduse rikkumise eest 2400 krooni suuruse trahviga.
HARJUMAAL sai AS Tarim veeseaduse rikkumise eest 1500 krooni trahvi. Aktsiaselts
kasutab Saku vallas Jälgimäe betoonitehase töös puurkaevust vett keskmiselt 10 m3
ööpäevas, kuid ei oma nõutavat vee erikasutusluba.
Vasakule Paremale
Veeseadus #1 Veeseadus #2 Veeseadus #3 Veeseadus #4 Veeseadus #5 Veeseadus #6 Veeseadus #7 Veeseadus #8 Veeseadus #9 Veeseadus #10 Veeseadus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janno Ott Õppematerjali autor
Härra Vesipapp elab Emajõe ääres. Ühel päeval otsustab ta jõele tammi ehitada ja hakata ise endale elektrit tootma. Selle tulemusena jäävad naabrite maad ja kaevud vee alla. Ettevõtliku inimesena otsustab härra Vesipapp nüüd ka vett müüma hakata, kuid vee võtab ta puhastamata otse jõest. Et oma eraomandust kaitsta ehitab ta võrkaia kuni poole jõeni mõlemale poole tammi.

Sarnased õppematerjalid

Põllumajandusega seotud seadused
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu

Põllumajandus
äriõigus konspekt
57
doc

äriõigus konspekt

ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus

Äriõigus
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
125
docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus




Meedia

Kommentaarid (1)

its2cold profiilipilt
its2cold: Kasutu suhteliselt.
17:08 27-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun