Joonisel on illumineeritud maaüksuste piirid punasega, maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise joonega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning arvutused nende andmete alusel on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Maakasutuse konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuse skeem. Töötulemus: Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 4. Üsna sarnased tulemuse said katastriüksused nr 1 ja 5. Sellele järgnes katastriüksus nr 3. Kõige kehvema tulemuse sai katastriüksus nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis ka selle näitaja alusel on katastriüksus nr 5 saanud kõige parema tulemuse ning siin on kõige kehvema tulemuse saanud maaüksus nr 2. Kõverjoonelisuse koefitsiendi alusel on kõige parem tulemus samuti katastriüksusel nr 2,
punasega, maaüksuste pikkused on tähistatud joonisel sinise noolega. Joonisel on välja toodud andmed maaüksuste pindala (S), maaüksuse pikkuse (l) ja piiri tegeliku pikkuse (Pt) kohta. Andmed maaüksuste kohta ning arvutuse nende andmete alusel on koondatud tabelisse 1. Joonis 1. Konfiguratsiooni uurimisel kasutatud maaüksuste skeem Töö tulemused: Töö tulemused on kantud tabelisse nr 1. Kompaktsuse koefitsiendi alusel on kõige kompaktsema kujuga katastriüksus nr 5. Väga sarnase kompaktsusega oli ka kataster nr 1. Neile järgnesid number 3 ja 4. Kõige kehvema tulemuse sai kataster nr 2. Kui vaadata lisaks ka väljavenitatuse koefitsienti, siis selle järgi saavutas kõige parema koha katastriüksus number 5. Sellele väga sarnase tulemusega järgnes kataster nr 1. Natukene kehvemate näitajatega olid nr 3, 4 ja 2. Kuna antud maaüksused olid üsna lihtsate kujudega, oli kerge peale vaadates eristada teistest
1. Mis on katastriüksus? Katastris iseseisva üksusena registreertud maatükk 2. Mis kantakse kinnistusraamatusse? Kinnisasi(maatükk) Hoonestusõigus Korteriomand Korterihoonestusõigus 3. Kuidas muudetakse maatükile määratud sihtotstarvet? Detailplaneeringuga 4. Kes kinnitab detailplaneeringu? KOV 5. Mis esitatakse ehitusprojektis? Hoone asend (asendiplaan) Hoone mahulised näitajad (pindala, ruumala) Kasutatavad materjalid Arhitektuurilised parameetrid(korruste arv, kõrgus, katus) Ruumijaotus Kütte- ja elektrisüsteem Energiaklass Muud vajalikud parameetrid 6. Kes kooskõlastavad ehitusprojekti? Omanik/tellija KOV Arhitekt Päästeamet Tervisekaitsetalitus Eriprojektides vastutav asutus(elekter, gaas,lift) 7. Mis dokumendid esitatakse ehitusloa taotlemisel? Ehitusloa taotlus Ehitusprojekt Andmed riigilõivu tasumise kohta 8. Kes väljastab ehitusloa? KOV ametnik- ehitusnõunik 9. Kus registreeritakse ehitusluba? Ehitusregistris 10. Mis märgitakse...
9) vajaduse korral uute katastriüksuste kavandamine; 10) vajaduse korral ettepanekute tegemine kohaliku kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, samuti vajaduse korral maa-alade või üksikobjektide, sealhulgas mälestiste kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine; 13. Selgita mõisteid: krunt, krundi ehitusõigus, maakasutuse sihtotstarve, kuja, servituut? (Aga mis on katastriüksus, kinnistu, ehitis, hoone, rajatis (vt ka Ehitusseadus, Maakorraldusseadus, Asjaõigusseadus ja Kinnisturaamatuseadus)?) Krunt- ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Krundi ehitusõigus- on vastavalt planeerimisseadusele määratletud: · krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; · hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; · hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; · hoonete suurim lubatud kõrgus
kitsenduste kaart (§ 12) ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart (§ 14); 4) katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire; 5) asum - katastri pidamisel kasutatav katastripiirkonna osa, mille määramisel arvestatakse olemasoleva asustuse väljakujunenud piire; 6) katastritunnus - numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega; 7) katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk; 8) maatükk (maaüksus) - maa või veeala piiritletud osa; 9) katastriüksuse sihtotstarve - õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed; 91) piiripunkt - maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata;
8. Omandi mõiste, 9. Ühisomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 10. Kaasomand (olemus, tekkimine, kasutamine/valdamine/käsutamine) 11. Omandi kaitse (vindikatsiooni- ja negatoorhagid) 12. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) 13. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) 14. Heauskne omandamine kinnisasjaõiguses 15. Kirjeldada mõisteid – maakataster, maaregister, katastripiirkond. 16. Kirjeldada mõisteid – katastriüksus, selle sihtotstarve, piiripunk, piirimärk. 17. Kinnisomandi mõiste 18. Kinnisasja seadusjärgse omandamise viisid (olemus) 19. Kinnisomandi kitsendused (seadusjärgsed ja tehingulised) 20. .Korteriomandi mõiste (kaasomandiosa ja reaalosa olemused) 21. Korteriomandi tekkimine ja lõppemine . 22. Korteriomandi kasutamine, valdamine ja käsutamine 23. Kinnistusraamatu mõiste Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.
· Kütte liik tahke. 3.5. Rajatised Aias asuvad järgmised rajatised; kaev, statsionaarne kiik, kamin. Lisahoonetest on veel klaaskasvuhoone ja puukuur. 4. Kinnistusraamatu andmed 8 4.1. Kinnistusregistri pealkiri Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Tartu maakonna jaoskond, registriosa number 4.2. Kinnistu koosseis Katastritunnus, sihtotstarbena on märgitud 100% elamumaa. Asukohaks Tartumaa, .... linn, .... tn 3. Katastriüksus on moodustatud plaani ja kaardimaterjali alusel. Pindala on 1494 m². Lisatud on asendiplaan (Lisa 2). 4.3. Omanik Kinnistu ainuomanik on. 4.4. Koormatised ja kitsendused Koormatised ja kitsendused puuduvad. 4.5. Hüpoteegid Hüpoteek summas ....krooni Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701, Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist. maatükk maa- või veeala piiritletud osa, mis tuleb registerida maakatastris sõltumata omandivormist, nagu määrab maakatastriseadus katastriüksus katastris iseseisva üksusena registeeritud maatükk. Minimaalsuuruseks on 30 m2. Katastri vastutav töötleja on kekskkonna ministeerium ja volitatud töötleja maa-amet. Katastritunnus- numbrite kood katastriüksuse identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega. 79514:023:0004 See on 12kohaline kood. Esimest kolm kohta näitavad kohalikku omavalitsust, seejärel linnosa nr, kvartali nr,viimaseks mitmes registeeritud üksus selles kvartalis
eraldi number (kinnistu number). Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut seatakse kinnisasja huvides ja ei ole oluline kes on kinnisasja omanik. Reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Mis on katastriüksus? Katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk Mis on heauskne ja pahauskne omandamine? 1 Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsisks tulnud ehitusvead? Ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul.
4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta; 5) kinnistu number; 6) kinnistamise kuupäev; 7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber; 8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 37. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib oma määrusega teha sellest erandeid. 9 38. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Hüpoteegid: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) kannete muutused ja kustutamine 39
4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta; 5) kinnistu number; 6) kinnistamise kuupäev; 7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber; 8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 37. Mis on kinnistuspiirkond? Kinnistuspiirkond on vastava maa- või linnakohtu tööpiirkond. Justiitsminister võib oma määrusega teha sellest erandeid. 38. Mis kantakse kinnistusregistriosa 4. jakku? Hüpoteegid: 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) kannete muutused ja kustutamine 39. Missugune on hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord? § 353. Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord
- omavalitsusüksuse nimetus - katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta - kinnistu number - kinnistamise kuupäev - omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber - kasutamise kitsendused - sihtotstarve - üldpindala - pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes - piiripunktide andmed - maksustamishind - katastritunnus või tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud Hindamise läbiviimiseks moodustatakse tehingute andmebaaas, kus on tehingu liik (müük, vahetus jms), tehingu objekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand vm), katastritunnus(ed), omandiosa suurus, pindala ja kõlvikud, sihtotstarve, tehingu sooritamise kuupäev jms. Kui toimub ost-müük, peab notar andma 10 päeva jooksul teada Maa-ametile Planeeringute liigid jagunevad neljaks:
(2) Tuletõkestusriba rajatakse katkestusteta eelkõige suure tuleohtlikkusega ala ja teemaa piirile. Suure tuleohtlikkusega ala ümbritsetakse tuletõkestusribaga, kasutades metsa- ja piirisihte, liinitrasse, kokkuveoteid ja muid lagedamaid kohti, ning vajadusel jagatakse see väiksemateks osadeks. Kui eespool toodud viisil ei ole võimalik ala piiritleda, ümbritsetakse tuletõkestusribaga metsamassiivis asuv terve katastriüksus või metsakvartal. (3) Tuletõkestusvöönditega tuleb tekitada okaspuumetsa massiivides üksteisest isoleeritud katastriüksuste või metsakvartalite blokid nii, et vööndi keskel asetseb tõke, milleks võib olla tee, kraav, jõgi vms, nende puudumisel selleks rajatud 2,5 m laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba. Mõlemal pool tõket peab asetsema 5 m laiune lehtpuuenamusega (mitte vähem kui 7 osa koosseisust) vöönd.
majanduskastelli idapoolse tiiva), mis oli nõukogude ajal aiandus-mesindusseltsi kasutuses. Viimane tagas selle säilimise teataval määral ümberehitatud kujul. Hoone omanikuks on OÜ Sundstrand, koos selle juurde kuuluva ulatusliku krundiga, kus paljastub muinas- ja keskaegse Edise küla kultuurkiht. Majandushooned Majanduskastellist kirdes asub kunagise linnuse idaaküljel selgitamata funktsiooniga 19. sajandist pärinev majandushoone, mis seisab kasutamata ja laguneb. Katastriüksus on moodustamata. Mõisakompleksi lääneküljel asub OÜ PRO NORDLINK valduses olev selgitamata funkitsiooniga 19. sajandist pärinev majandushoone, millele on taasiseseisvumise järel lisatud pooleliolev teine korrus. Hoonel puudub hetkel kasutus. Uusehitised Mõisasüdame terviklikkus on rikutud aida ja peahoone vahele (endise auringi keskele) ehitatud uusehitisega, kus nõukogude ajal asus veterinaarteenistus. Hoone seisab pikemat
annaabi.ee 
