Nikola Tesla (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Sisukord

1.Sissejuhatus 2
2.Biograafia 2
3.Karjääri alagus 2
4.Ameerika Ühendriikides 3
4.1 Tesla transformaator 4
4.2 Välgu maailmarekord 5
4.3 Veel ideid 6
4.4 Viimsed päevad 7
5.Kokkuvõtvalt: Nikola Tesla tähtsus 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Nikolai Tesla oli leiutaja, füüsik ning mehaanika- ja elektriinsener. Kõike paremini on tuntud tema tööd elektri ja magnetismi vallas.
Järgnev referaat räägibki Nikolai Teslast - tema biograafiast, elusloost ning tema suurematest saavutustest ja nendeni jõudmisest. On võetud ka kokku, milles seisneb Nikolai Tesla tähtsus.

Biograafia

Tesla oli tõeline visionäär, kes oli kaugel ees oma aja teaduse arendajatest. Paljudes USA osariikides peetakse tema sünnipäeval Nikola Tesla päeva.
Nikola Tesla on sündinud 10. juulil 1856 neljanda lapsena Smiljanis, praeguses Horvaatias. Tema isa, Milutin Tesla oli Serbias õigeusu preester ja tema ema, Djuka Mandic väga andekas käsitööriistade leiutaja ning ka meisterlik käsitööline.
Nikola õppis Realschule’is, Karlstadt’is, Polütehnilises Instituudis Grazis ning Austria ja Praha ülikoolis.
Alguses tahtis Nikolai spetsialiseeruda füüsikale ja matemaatikale, kuid hiljem hämmastas teda energeetika . (Dr. Ljubo Vujovic, 1998)

Karjääri alagus

Ta alustas oma karjääri elektriinsenerina Budapesti telegraafikompaniis American Telephone Company aastal 1881. Seal kohtas ta noort Austria leidurit Nebojša Petroviči, kellega koos töötas ta välja projekti, kus topeltturbiinidega tekitati alalisvoolu (vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Suunaks on valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund, vooluringis plussilt miinusele.) (Vikipeedia)
Teslast sai kompanii peaelektrik ja hiljem Ungari telefonisüsteemi peainsener. Ta leiutas tol ajal väidetavalt telefoni kordaja-võimendi ja esimese valjuhääldi. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998)
3.1 Esimesed avastused
Ühel päeval sõbraga pargis jalutades tuli talle idee pöörlevast magnetväljast, seal samas pargis seletas ta oma sõbrale pulgaga liivale joonistades asünkroonmootori põhimõttest – kuidas vahelduvaid elektromagnetvälju saaks uutlaadi elektrimootorites kasutada.
1882 töötas Tesla insenerina ka Continental Edison ’i firmas, Pariisis, kus ta kavandas dünamoid. Samal ajal projekteeris ta täiustusi elektriseadmetele. Ning mõtles välja ka induktsioonmootori ja alustas igasugu roteeruvaid magnetvälju kasutavate seadmete arendamist , millele patendi sai ta aastal 1888. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998)

Ameerika Ühendriikides

Aga, kuna Euroopas ei leidunud kedagi, kes huvituks tema avastustustest, otsustas Tesla minna tööle Thomas Edisoni juurde Now Yorki . USA’sse saabudes oli ta üpriski vaene ja äraelamiseks kaevas ta mõne aja koguni kraave.
Tesla elas New York ’is 59 aastat, kuni tal tekkis lahkarvamus Edisoniga vahetu elektrivoolul ja vahelduvelektrivoolul põhineva energeetika üle.
Tesla tõi tähelepanu sellele, kui ebatõhus oli Edisoni vahetuvoolu kasutavad elektrimajad, mis olid ehitatud mööda Atlandi ookeani rannikut.
Pärast võitu voolusõjas Edissoniga, oli ta USA’s laialdaselt tunnustatud suurima elektriinsenerina. Paljud ta tööd olid pioneeriks tänases elektrotehnikas ja paljud leiutised olid suure tähtsusega. 1947 tunnustas USA Ülemkohus teda kui raadio leiutajat. (Ov, 2006)

4.1 Tesla transformaator

1891. aastal tuli Teslal idee „Tesla transformaatorist,“ mida praegu kasutatakse laialdaselt pinge kordistamiseks, ka näiteks telerites.
Tesla trafo kujutab endast kõrgsageduslikku pooli, mis koosneb kahest mähisest. Primaarset mähist toidetakse läbi hariliku transformaatori tavalise vahelduvvooluga. Piisavalt kõrge pinge juures tekib õhupilus läbilöök ning kondensaator ja pooli primaarmähis osutuvad ühendatuks. Tekib kõrgsageduslik võnkumine, mille sagedus sõltub kondensaatori mahtuvusest ja pooli parameetritest. Primaarmähis Tesla trafos koosneb vaid paarist keerust ja selle sees asetseb sekundaarmähis, mis koosneb juba sadadest keerdudest. Selle alumine ots on maandatud ja ülemine ots asetseb kõrgel õhus.
Ka sekundaarmähis moodustab omapärase võnkeringi, milles kondensaatori osa mängib õhusammas maapinna ja mähise ülemise otsa vahel. Kui nüüd valida primaar- ja sekundaarmähiste parameetrid sellised, et indutseeritavad võnkumised vastaksid mõlemate võnkeringide resonantssagedustele, kasvab pinge sekundaarpoolis äärmiselt kõrgeks. Tesla ise mõõtis Colorado Springsis pingeid kuni 12 miljonit volti. Seega kujutab Tesla trafo endast otsekui kiike , mis, saades õigel ajal väikeseid tõukeid, on suuteline saavutama märkimisväärset hoogu. (Jüri Krustok )

4.2 Välgu maailmarekord

Tesla enda konstrueeritud trafo oli massiivsete mõõtmetega. Labori katusel oleva sekundaarmähise ülemine ots oli maapinnast umbes 60 meetri kõrgusel. Katsetuste ajal kuuldus Colorado Springsis Tesla laborist vägevat müra ning antenni ümbritses võimas helendus . Kohalikud elanikud olevat olnud pidevalt ärevuses, sest tänaval käies võisid nad jalgade ja maapinna vahel näha sädemeid.
Tesla peamine eksperiment oli seotud ideega kasutada Maad ennast võnkeringi osana . Ta avastas, et kui lasta kõrgsageduslik võnkumine otse maasse, siis jõuab ta mingi aja pärast teisele poole maakera ja peegeldub sealt tagasi. Tagasijõudnud laine on küll veidi nõrgenenud, aga kui sel momendil , mil laine läheb uuele ringile, anda talle uus, täiendav energiasüst, võiks võnkumiste amplituudi kasvatada teoreetiliselt kuitahes suureks.
Seda ideed Nikola Tesla oma laboris kontrolliski. Katsetuse ajal viibis ta labori kõrval väljas, kus jälgis labori torni, jalas olid tal peaaegu kümne sentimeetri paksused isoleerivad kummist jalanõud. Iga tagasijõudnud laine oleks pidanud indutseerima torni tipus olevas antennis välgu.
Nii see oligi, välk tekkis ning hakkas aina kasvama. Tekkinud mürin oli kuulda üle 30 kilomeetri kaugusele. Kui välk oli ligi 42 meetri pikkune , jäi kõik vaikseks. Tesla arvas, et kohalik elektrijaam lülitas elektri välja. Kuid selgus, et tänu tema eksperimendile oli kogu elektrijaam rivist välja langenud ning Tesla peale valmistasid pahameelt kogu juhtkond .
Sellega olid tema eksperimendid Colorado Springsis lõppenud, sest keegi polnud nõus talle ka raske raha eest enam elektrit andma. Eksperimentidest jäi järele välgu maailmarekord (42 meetrit), mis oli inimese poolt loodud ning teadmine, et põhimõtteliselt võib laine amplituudi veelgi tõsta. (Jüri Krustok, 1996)
Joonis 1. Tesla laboris

4.3 Veel ideid

1900. aastal avaldas Tesla ajakirjas „ Century Magazine“ arvamust, et on täiesti reaalne katta maakera ainult mõningate suurte elektrijaamadega, mis oleksid suunanud oma energia otse maasse ning mille töö olnuks sünkroniseeritud nii, et maakera sisemised võnkumised oleks saanud neilt kõigilt toidet.
See mõte aga rakendust ei leidnud, kuna keegi ei olnud nõus seda rahastama .
Temalt pärineb ka idee ülemaailmse kommunikatsioonivõrgu loomiseks, mida mööda oleksid ühenduses kõik kontorid üle ilma ja mida võiks kasutada ka dokumentide ja piltide traadita ülekandeks - sisuliselt juhtmeteta Internet. (Dr. Ljubo Vujovic, 1998)

4.4 Viimsed päevad

Võiks arvata, et patendid tõid Teslale majandusliku kindlustatuse elu lõpuni, kuid tegelikult suutis ta nende õiguste eest saadud rahaga asutada vaid oma firma „Tesla Electric Company,“ mis hiljem maha põles.
Nikola ei pööranud suurt tähelepanu finantsidele ja oma leiutiste praktilisele kasutusse viimisele, seetõttu suri ta vaesuses, 86-aasta vanuselt jaanuaris 1943. Oma viimased 10 aastat veetis ta odavas üürihotellis New Yorker. (Jüri Krustok, 1996)

Kokkuvõtvalt: Nikola Tesla tähtsus

Nikola Tesla propageeris oma juhtmeteta elektrienergia ülekande ideid kuni surmani, kuid rahalistel põhjustel jäidki need teostamata ning ka küllaldaselt läbi uurimata.
Tesla järgi on ka nimetatud SI-süsteemi magnetilise induktsiooni mõõtühik tesla, mille tähis on T. (Vikipeedia)
Nikola vormis kaasaja elektrimootori, vahelduvvoolu elektri ja mitmefaasilise elektri jagamissüsteemi, millede abil toimus teine industriaalne revolutsioon . Tesla demonstreeris juhtmeta kommunikatsiooni juba 1893. Veidi hiljem aga raadio teel juhitavat miniallveelaeva maketti. Paraku olles oma "õigest" ajast pool sajandit ees, ei mõistetud tihti ta leiutisi kohe rakendada.
Elektromagnetismi ja inseneriteaduse tööde kõrval on ta kaasa aidanud robotroonikas, ballistikas, arvutiteaduses, tuuma- ja teoreetilises füüsikas.
Viimastel eluaastatel suhtusis peavoolu teadlased Teslasse kui " hullu " teadlasse, kuna tol ajal ei olnud teadus valmis tema ideid aktsepteerima.
Tänased teadlased on aga arvamysel, et Tesla mõistis esimesena energia avaramat olemust: avastades nullpunktienergia ning täiendades mõnede puuduvate liikmetega füüsika võrrandeid. Tänapäeval peavad paljud Tesla imetlejad teda meheks, kes leiutas 20. sajandi. (Jüri Krustok, 1996)

Kasutatud kirjandus

Dr. Ljubo Vujovic
1998, http://www.teslasociety.com/biography.ht m
Jüri Krustok, 1996
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/luup/96/21/teadus2.ht m
Ov, 2006
http://vaher.blogspot.com/2006/08/nikola-tesla-suurim-leiutaja-ajaloos.html
Vikipeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Nikola_Tesla
http://et.wikipedia.org/wiki/Alalisvool

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liinamaimakson Õppematerjali autor

NIkola Tesla elulugu, töö, leiutised jne

nikola tesla nikola tesla vujovic sekundaarmähis

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

109

doc

Füüsikaline maailmapilt

F B= . Il Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda võib nimetada ka B-vektoriks. B- vektori suunaks on magnetvälja suund, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnet- nõela põhjapoolus (joonis 4.27). Magnetinduktsiooni SI-ühikuks on üks tesla. Üks tesla (1 T) on sellise välja magnetinduktsioon, milles välja suunaga ristuvale juhtmele pikkusega 1 m ja vooluga 1 A mõjub välja poolt jõud 1 N 1N 1T = . 1 A 1 m 3.2.3. Elektromagnetväli Ühtse elektromagnetvälja kirjeldamist alustame ühe nähtuse vaatlemisega, mis näitab elektri- ja magnetväljade seotust

Füüsikaline maailmapilt