Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailma keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mitmekesisus, keeleline, nuhtlus, suuremaid, hilisemate, keeleliselt, mitmekesine, vaielda, kõnelda, divergentset, arendamiseks, hoiaks, võõrkeele, mitmekeelsus, edukuse, muutustega, erineval, üksikisikule, maailmavaadetVladislav Virtonen, 10. Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded saavad olla üksteisega sarnased, ja siis arusaadavus sarnaste murrete kõnelejate vahel sõltub territooriumi suurust. On tegelikult võimalik vaielda, kas suur keelte arv maailmas on hüve või nuhtlus, kuna igal inimesel on oma seisukoht.
SOTSIOLINGVISTIKA JA TEISE KEELE OMANDAMINE. Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele kõnelejate-kultuuri vastu, soov olla interaktsioonis selle keele kõnelejaskonnaga) ning instrumentaalne (keeleõppel on praktiline eesmärk, mille taustal on uue keele oskusest saadav praktiline kasu ja soodustused, st keeleoskus on vahend saavutada majanduslikku kasu või paremat sots.majanduslikku positsiooni, nt vene- eestlased). 12
– taanlane Rasmus Rask vanapõhja (old norse) ja vanainglise keelte grammatikas – sakslased Jakob Grimm (saksa keele grammatika), Franz Bopp ja Wilhelm von Humboldt Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste (häälikuseaduste) alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ta siiski ise, et häälikumuutust ei järgita alati. Grimmi seadusega hakkab täpne meetod. • Grimm kirjeldas ka ablaut’i, mis on oluline keeleline nähtus indoeuropeistikas. • Ablaut – vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt – sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, Gespräch ‘vestlus’, Spruch ‘ütlus’, Sprüchen – ingl sing, sang, sung, a song – sanskriti (kirjeldas juba Panini) 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. TERMIN: von Humboldt - saksa keeleteadlane, filosoof, riigimees ja diplomaat. Kujundas keele struktuuri ja
Avatud kultuurid saavad testida teisi muid uusi lahendusi, uute esilekerkivatele probleemidele, mida mujalt pakutakse. Suletud kultuure siiski väga vähe. Kultuurikooslus, kultuurkonnad: enamikel ikka suhtlus olemas oma naabritega. Sellest suhtlusest nende identiteet tugevneb, kõiki kultuurilised identiteedid, mis tekitavad ühisust teiste liikmetega eristavad meid teistest, kes ei kuulu meie kultuurilisse kogukonda. Üks aspekt on kindlasti: · keel, ühiskeel, keeleline mõtteviis. Tähenduste jagamine kulgeb lihtsamalt. Eesti keel on peamine defineeriv faktor eesti kultuuri jaoks olenemata religioonist või etnilisest päritolust. Keel ühendab ühtseks kultuuriliseks tervikuks laiema ala. Näiteks Saksamaa, Itaalia jõudsid poliitilise ühtsuseni suhteliselt hilja. Saksa keel on riigikeel mitmes riigis. Sellegi poolest saksakeele kultuuripärand on neile ühine.
& Swain, 1997) vt tabel 1. Eesti keele kümblusprogramm vene keelt kõnelevatele õpilastele sarnaneb oma eesmärkide poolest nii Kanada prantsuse keele kui ka teiste keelte kümblusprogrammidega (punkt 1 tabelis 1), mille sihiks on integreerida vähemuskeele rääkijad enamuskeelsesse ühiskonda (punkt 5). Tabel 1. Keelekümblusprogrammide üldeesmärgid 1. Ametlike rahvuskeelte oskuse arendamine (nt prantsuse keele-kümblus Kanadas). 2. Üldine hariduslik, keeleline ja kultuuriline rikastamine (nt prantsuse keelekümblus Ameerika Ühendriikides). 3. Kultuuripärandi ja kultuurkeelte säilitamine (nt baski keelekümblus Hispaanias; ladiini keelekümblus Itaalias). 4. Tähtsate piirkondlike keelte õppimine (nt saksa või prantsuse keel Euroopas). 5. Kultuurivähemuste lõimimine enamuskeelsesse ühiskonda (nt slovakkia keelekümblus seal elavatele ungarlastele). 6
sobiv kontakti intensiivsus ja pikkus – kontaktiolukord peaks kestma kindla aja jooksul ega tohiks olla pealiskaudne; madalad kultuuritõkked – kultuuritõkked ei tohiks olla tegeliku kohtumise algul kuigi kõrged, sest see muudaks suhtluse võimatuks; sotsiaalne ja institutsiooniline tugi – kohtumine on korraldatud lõimitud institutsioonilise raamistiku piires ning esineb vastastikune tugi; asjakohane ettevalmistus – enne kohtumist koolitatakse osalejaid piisavalt nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt. Mida me teame ja mida ei tea õpirände kohta? Erinevad rändeliigid: Nt riikidevaheline on turism, mis täidab rekreatsiooni eesmärke. Teine on tööränne, mille eesmärgiks on välismaal töötamine, et raha teenida. 1. Mis on õpiränne? Õpiränne on tõhus pedagoogiline meede ja teadlikult korraldatud tööjõu vaba liikumise edendamise vahend, mis kestab kindla ajaperioodi ja mille kaudu
Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad. Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt kogu riigi maa-alal. 1)rahvusvähemus. Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile. 2)Riigita etnos: Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiioni. Kurdidel pole oma riiki. Nende asuala hülmab väga plaju riike.
9 Samal ajal suhtlevad eri kihtide inimesed tegelikult pidevalt omavahel, kasvõi kauplustes vms kohtades. See põhjendab, miks klassimarkerid on statistilised kvantitatiivsed, mitte teravate piiridega, kvalitatiivsed. Sotsiaalseid piire võib võrrelda territoriaalsete piiridega. Ka siin on olemas erinevad variaablid, mille puhul saame piiridest kõnelda. Need variantide piirid on analoogilised territoriaalsete isoglossidega. Samuti saab näha, et eri variaablite antud piirid ei lange täpselt ühte ja et osa variaableid annab teravama piiri, osa aga sujuvama piiri. Variaablite ühendamisel peaks olema võimalik leida sotsiaalmurrete piire, kohti, kus eri variaablid enam kokku langevad. Neid piire pole siiski tõmmatud. Miks? - klassi mõiste on osutunud üsna uduseks. Ta on palju udusem kui territoriaalne paiknemine;
Religioonile on iseloomulik kultus. Filosoofia positsioonilt vaadates võib märgata, et erinevad usundid ja usulahud sisaldavad filosoofilises laadis arutlemist väga erineval määral. Leidub radikaalseid ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Teisalt sisaldub nt budismis rikkalik filosoofiline pärand, millel on palju sisulisi kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey ,,pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus" 32. Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + ,,tõde on valus kuulata") Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi ,,on tõene" roll keeles? 33. Mis on tõeteooria? Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. Teooria ... - Tõekandjatest (laused
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
Ühiskonnad laenavad teistelt kultuurielemente, mille tõttu kultuurid muutuvad. Henry Maine (1822-1888) Shoti jurist ja ajaloolane, kaasaegse õigussotsioloogia (ka õigusantropoloogia) rajaja Ancient Law (1861) - Demonstreeris, kuidas muutused seadusandluses peegeldavad laiemaid sotsiaalseid muutusi Perekonna evolutsioon Maine'i järgi - kõik muistsed ühiskonnad olid üles ehitatud kas reaalsete või fiktiivsete sugulussidemete alusel, mille põhjal moodustati väiksematest suuremaid poliitilisi üksusi. Riikluse tekkele viinud organisatoorne murrang toimus siis, kui immigratsioonist tuleneva elanikkonna kasvu tõttu loobuti sisserändajate integreerimisest suguluslikul alusel. Tulemuseks oli paratamatult aristokraatia, kus suguluslikult organiseeritud põliselanikkond omandas privilegeeritud positsiooni sugulussüsteemist väljapoole jäävate immigrantide üle. Staatusepõhised ühiskonnad Traditsioonilised kultuurid rajanevad staatusele
17. Intelligentsus 92 18. Isiksus 98 © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 3 1. SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIA PROBLEEMIDESSE Psühholoogia poolt käsitletavate probleemide mitmekesisus Psühholoogia on välja kasvanud inimese uudishimust iseenda ja teda ümbritseva maailma nähtuste vastu. Allpool on toodud üks võimalik kogum küsimusi, mida uudishimulik inimene psühholoogia poolt käsitletavate probleemide ja valdkondade kohta esitada võiks: 1. Kuidas seostuvad minu keha ja minu hing (teadvus, psüühika)? Kuidas ma suudan tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast? Millised on minu tunnetusvõime piirid? 2
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
Järelikult, jätkab ta, tuleb tolle teaduse printsiibid tuletada just sestsamast inimloomusest, selle ülesehitusest ja olukorrast. Üllatav ja piinlik on tõdeda, kui suured erimeelsused valitsevad seda tähtsat ainevalda käsitlenud autorite vahel. Vaevalt leidub isegi kõige tõsisemate kirjameeste seas kahte, kes oleksid ses asjas ühel nõul, rääkimata juba vanaaja filosoofidest, kes oleksid nagu lausa eesmärgiks seadnud üksteisele kõige fundamentaalsemates printsiipides vastu vaielda. Rooma juristid allutasid nii inimese kui ka kõik teised loomad mingit vahet tegemata ühele ja samale loomuseadusele, sest nad pidasid selle mõistega silmas seadust, mille loodus on iseendale peale sundinud, mitte inimesele ette kirjutanud; või pigem isegi selle erilise tähenduse tõttu, mille nad omistasid sõnale seadus: näib, nagu pidanuks nad seda vaid nende üldiste suhete väljenduseks, mille loodus on kõigi elusolendite vahel nende ühise säilimise tagamiseks maksma pannud
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
viitavad väidetavalt objektiivsetele faktidele keele kohta, tõepoolest tunnistamata, et vastaspoolel on tollele väidetavale objektiivsusele ju täpselt samasugune juurdepääs kui neil. Ühest küljest arvab ka väidetav eksija loomulikult, et hoopis teine ise eksib, aga teisest küljest illustreerib sellesama vaidluse võimalikkus just keele mõistmise subjektiivsust ehk vaidlemise mõttetust. Kui oleks olemas teksti mingis mõttes objektiivne tähendus, siis poleks ju selle teemal vaielda tarvis, vaid võiks tähenduse välja selgitada ja jutul lõpp. Tegelikult tuleb eriarvamusi siiski ette, ka üsna kõrgete panustega aladel nagu näiteks kohtuvaidlustes. Advokaatide töö ju tekstide (oma kliendile soodsal viisil) tõlgendamises seisnebki. Konkreetselt võivad oskuskeelest rääkides vaidlusi põhjustada terminivalik ja tekstide tõlgendamine. Uusi termineid läheb ikka vaja ja nende üle vaieldakse terminikomisjonides, tõlkija ja toimetaja vahel,
mõte kõik loeb. 9 Mõtted: Kõik on minatus- an-ätman, kõik siin maailmas on. Nn sisutus. Kõik see on meie illusioon - mäyä. Meid pole nagu olemas. Ahimsä- vägivallatus. Mitte nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Esimene reegel: ei kasutata vägivalda; NB! mitte võtta seda mida pole antud; hoiduda mitte vooruslikust seksuaalkäitumisest, loobuda seksist.; mitte kõnelda seda mis pole tõde. Mitte tarvitada meelitumestavaid aineid. Mungad ei tohi kanda parfüümi, ehteid. Mungad ei tohi käsitleda raha. Konsensusdemokraatia- arutatakse senikaua kuni kõik on nõus. Suguühe, vägivalla sooritamine, valetamine, umbjoobes, vargus- väljaviskamise aluseks mungal. Vinäya- reeglid. Vette kuseda ei tohi. Peab ülestunnistama, kas kogu koguduse ees või mõnele mungale. Kloostrisse ei võeta haigeid, põngenenud naine, pätt, vigane – need ei sobi koguduse liikmeks
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Järgmine oluline moment, mida seejuures tuleks kultuurifilosoofia juures rõhutada, on see, et tegemist on ajaloolise nähtusega, s. t. nähtusega, mis muutub koos enda kandjate, subjektide, ajalooga. Niisugune eeldus oleks mõttekas juhul, kui võiks põhjendatult väita, et ühel ajastul elanud inimeste maailmamõistmises on ajastule omane ühisosa, mis oluliselt eristab seda ajastut mõnest teisest ajastust ja sellele iseloomulikust maailmamõistmisest. Nii võiks kõnelda maailmamõistmise ajaloolistest vormidest. Sellega on silmas peetud viisi kuidas ühe ajastu maailmamõistmise raames on maailm tervikuks kujundatud, see tervik sisemiselt liigendatud ja missugusel viisil on maailmamõistmine väljendatud. Euroopa kultuuriajalugu silmas pidades võib skemaatiliselt välja eristada kolme sellist maailmamõistmise ajaloolist vormi: müütiline maailmamõistmine, kristlik-religioosne maailmamõistmine, teoreetiline maailmamõistmine.
jäätme- ning keskkonnaprobleemidega, on vaja muuta seda informatsiooni, mida lapsed saavad läbi hariduse Maakera kui terviku kohta. „Eestis tekkis 2008. aastal kokku ligikaudu 20 miljonit tonni jäätmeid, neist valdav osa (12,3 mln tonni) olid tavajäätmed ning ülejäänud ohtlikud jäätmed (7,7 mln tonni). Ühe elaniku kohta arvestatuna tekib Eestis jäätmeid ligikaudu 15 tonni aastas, kusjuures sellest ligikaudu 38% on ohtlikud jäätmed. Nende numbrite valguses on Eesti üks suuremaid jäätmetekitajaid maailmas. Võrdlusena: Euroopa Liidus tekib jäätmeid elaniku kohta keskmiselt neli tonni aastas (sellest ainult ca 3% on ohtlikud jäätmed).“ (European Environmental Agency 2009, viidanud Peterson 2009, 34). Kuivõrd väga suur osa keskkonnaprobleemidest on inimtekkelised, tuleks mõelda, kuidas luua eeldused, et tekiks rohkem loodusest hoolivamalt mõtlevaid inimesi ning luua selleks eeldused hariduse kõikidel tasanditel. 1.2
nii nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide (näiteks aatomite, molekulide) käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omab teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seetõttu peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma (saksa k. verstehen), tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel käitumise põhjused välja tooma. Ideaaltüübid Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstrahheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise. Siis saab reaalselt eksisteerivaid objekte võrrelda nende ideaaltüübiga. Sotsiaalne tegevus
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu
paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid. Kroonika annab ülevaate Liivi sõjast 1558–1583. Liivimaalastele osaks saanud sõjakannatused on patuelu palk, jumala karistus patus elamise eest. Russowi pilk peatub ilmaliku elu ja kultuurisündmustel. Kroonikasse pani ta kirja argisest erinevaid sündmusi, suuremaid õnnetusi: tulekahju Riias, tormid, katk ja selle levimine. Kroonikas selgub, et Liivimaal oli koloniaalne kontakt Euroopaga ning ka religiooni (Augsburgi usutunnistus), kultuuri (Itaalia köietantsijad) ja majanduse kaudu (kaubandussuhted). Kroonika eesmärk tuleb välja lihtsal moel: püütakse Liivimaa piirkonda lõimida ülejäänud Euroopasse. Russow kirjeldab, vaatleb suure kaasaelamisega linnakultuuri ilminguid.
taolisel viisil üles ehitatud. Ta toob mitmeid näiteid ka oma emast, kes oli üpris tavapärane naine, kuni teinekord sai sõna tema ,,isiksus 2" ja kõneles Jungile sügavat tarkust ning seda viisil, millest ilmnes, et ta suudab teda täielikult läbi näha. Taoline enesetaju näib olevat soodustanud tema ideed ,,kompleksidest", millest tuleb juttu Jungi põhikontseptsioonide osas. Mis puutub Jungi teoloogilisse maailmapilti, siis selles osas on avanev pilt vägagi mitmekesine. Kasvades üles pastori pojana, oli teoloogia vahetu osa Jungi elust, nii kaua kui ta end mäletas. Läbi lapsepõlve ning noorukiea oli ta tunnistajaks iganädalastele diskussioonidele, mida pidasid nende elutoas tema isa ning Jungi 6 (!) pastoritena töötavat onu. Lahknemine traditsioonilisest kristlusest algas Jungil juba väga varakult - 3- aastaselt, seoses unenäoga, mida ta äärmiselt ebaortodoksseks pidas. Unenäos nägi ta falloslikku, ohtlikuna
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Gardner eristab järgmisi erivõimeid. • Matemaatilis-loogiline – hea arvu- ja numbrimälu, peastarvutamise, kategoriseerimise võime, kalduvus süüvida nähtuste olemusse, asju kollektsioneerida; selle puudumisel ei taipa inimene analoogiat, ei suuda meelde jätta korrutustabelit või lahendada lihtsamaidki võr- randeid. Intelligentsus ja erivõimed 21 • Keeleline ehk lingvistiline – tundlikkus sõnade tähenduse ja järje- korra suhtes, sorav keelekasutus, oskus hästi jutustada, kirjeldada, argumenteerida ja kirjutada, huvi sõnamängude vastu. Puudumisel düsgraafia, düsleksia. • Ruumiline – kolmemõõtmelise ruumi hea taju, hea nägemismälu, asjad saadakse selgeks piltide või diagrammide abil, ei eksita labürin- dis. Puudumisel ei suudeta meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Kõik neil aegadel tekkinud "arusaamatused" lahenesid õnneks niitudel ja metsades, mitte kusagil muus kohas. Kui ma astusin reaalkooli, muutus minu jaoks midagi vähe. Kuid nüüd tuli mul lahendada veel üks arusaamatus minu ja isa vahel. Kuni isa plaanid teha minust riigiametnik põrkusid ainult vastu minu põhimõttelist vastuseisu ametniku elukutse vastu, ei muutunud konflikt teravaks. Ma võisin mitte alati isale vastu vaielda ja rohkem vaikida. Minule jätkus küllalt minu isiklikust otsustavusest 6 sellest karjäärist, kui aeg saabub, ära öelda. Ma võtsin selle otsuse vastu ja pidasin seda vankumatuks. Kuni ma lihtsalt vaikisin, olid vastastikused suhted isaga talutavad. Halvemaks muutus asi aga siis, kui mul tuli seada oma isiklik plaan isa plaani vastu, algas aga see juba minu 12. eluaastast alates peale
Hoolimata pilgetest, on Swifti peamine idee osutada teaduse võõrandumisele inimtegevuse igapäevastest vajadustest. IV osa- hobustemaa reis. Hihnhimid, mis peaks hobuse hirnumist tähendama. See on irooniline. Hobuste maa on Gulliverile esialgu selliseks lahenduseks. Ta jõuab kusagile, kus ühiskonna asjad on justkui korraldatud ideaalselt. Jõuab nö utoopiasse- õnnemaale. S suhtub utoopiasse skeptisega siiski kõigesse, mida oma teoses kirjeldab. Nendel hobustel, kes oskavad kõnelda ja on tsivilitsatsiooni loonud, on õnnestunud luua palju parem ühiskond, kui on inimestel ükskõik millisel maal, mida Gulliver on külastanud. Gulliver satub seal hoopis teise olukorda.Swifti võtteks on iroonia, sest et hobused saavad oma riigikorraga suurepäraselt hakkama, aga seejuures pole neil inimlikke jooni. Sellest saab düstoopia- inimlik mööde kaob ära ja kogu see ideaal mõneti muutub mõttetuks. Neil pole ju inimeste omadusi
annaabi.ee 
