Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailm, mis elab minus...". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stereotüüp, emotsioonid, kogetu, tunnetuslikud, käsitlus, eelistus, minus, lõplikult, inimesena, sõnaliselt, kogeme, tunnetame, vastsündinu, tunnetuse, primitiivne, pikemalt, sotsiaalseks, jookseb, üldistav, kaheti, mõtteviisi, teistpidi, vaadet, taustast, arusaamist, kogemustele, materjalism, kasvatusest, hoius, niimoodi, rahaga, taskurahalõppeesmärgi poole püüdlemisel. Üheks seletuseks on see, eesmärgi nimel pingutaval inimesel on kujunenud optimism või lootus, mis teda tegutsemas hoiab (Seligman, 1990; Snyder et al, 1991). Seega tähendab negatiivsete tundmuste kogemine signaali saamist, et hüvituse saamine on (alles) ees. 4) Emotsioonide osa motivatsioonis Lähenemis- & vältimismotivatsiooni eristus eeldab, et emotsioonid on käitumise olulised määratlejad Motivatsiooniuurijaid huvitab, kui tugev pos.emotsioon kaasneb püüdlemisega & kui neg. emotsioon vältimisega Negatiivsed emotsioonid võivad sageli sihipärast käitumist pärssida, samas kui positiivsed emotsioonid tagavad sihipärasele käitumisele püsivuse 5) Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Paljudel juhtudel ei pöörata individuaalsetele iseärasustele piisavat tähelepanu
reaalne. See et traditsioon on leiutatud ei tee teda vähem traditsiooniks. Võime öelda, et ehkki iga individuaalne identiteet ongi individuaalne ja kultuuri piirid on hägused, siis meie identiteet on siiski moodustunud nende kogukondade kaudu kuhu me kuulume. Siin on ajalooliselt toimunud selge areng. Kui vanasti enne moderniseerumist oli kogukondi kuhu kuuluti vähe, kui inimene määratles enda lähedaste ja vahetult kogetu suhete ja sidemete kaudu, siis praegusel ajastul on tehnoloogia teinud võimalikuks ja ka meie endi kultuurilised huvid ja tarve on kogukondi hoopis rohkem, ja suhe kogukondadega nõrgem ning ehk ajutise iseloomuga. Ning me ise identiteet oma struktuur poolest paindlikum ja võimeline kiiremini muutma. Kokkvõte: Ühtselt mõistetavat ühtest kultuuri definitsiooni ei ole. On uurijaid, kes arvavad et kultuurmõistet ei tohigi kasutada, et see annab võimu süsteemile mis on häguse ja
Mitmesugused keha kujutamised. Noor eestlaslik esineja, inimene- Oskar Lutsu „Soo“. Parajasti tagasi jõudnud Pariisist. Nooruse idee, sellest lähtuvat näeme teda üleoleva kujuna. Moodne maailmavaade paistab silma tema suhetes naistega. Ta ise ütleb enda kohta- silmapilgu mees, kelle maailmatunnetust on mõjutanud suurlinn. Nooreestlane- sümbolism. Kõik jutud, mis seal esinevad, tulevad esile suht intensiivse minainimese kaudu. Kirjeldust mõjutavad need emotsioonid, mida inimene tunneb. Noor Eesti tegevus: Toonitatakse alati nende tegevust eesti keele arendajatena. Väga loogiline uus kunst ja nõuab uut keelt. Selle keele arendamise kõige kesksem kuju on Johannes Aavik. Ta keelekontseptsiooni olulisemad alused on uus ja moodne eesti keel, selleks oli tal mitu võimalust. Üks allikas soome keel, teine murded, kolmas keeleline omalooming- sealt saab uute sõnade jaoks allikat. Tegeles grammatika reformimisega
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk.
Tahe on otseselt mina-funk tulemus. Selles väljendub inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda. Tahe aluseks on usaldus jumaliku tegelikkuse vastu. Tahte vallandumiseks peab miski inimest sügavalt puudutama ja inimene peab seda miskit usaldama. 10. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Nad kasutasid eksperimentaalset introspektsiooni meetodit lasti tekste lugeda ja siis tehti analüüs ja järeldus 11. W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus. Väärtuskogemus rajaneb objekti seondatusel tajuja minaga. Millegi väärtuseks saamisel toimub objekti väärtustamine, mida elatakse läbi kui väärtuskogemust. Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või tõrjumine (objekti üle mõtlemine või mittemõtlemine). Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Siis järgneb kas heakskiit või või kõrvaleheitmine.
Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei suuda talle täpselt vastata. Siit jääb mulje, et teaduse arenedes, filosoofiliste probleemide arv kahaneb see on positilistlik mõtteviis. Teistsuguse lähenemise järgi säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Kõik küsimused võib jagada kolme liiki:
see, kuhu ma nüüd välja jõudsin, on nirvaana Enne tuleb sõna, siis selle järgi elamine, vastupidi ei saa. Ma ei saa enne käia kirikus 10 aastat ja siis alles enda jaoks leiutada sõna ,,jumal". Kui meil poleks sõna ,,kurjus", siis poleks meil ka kurjuse probleeme. *sõna on enne kui eesmärk, ta on eesmärgi aluseks. Ka meie ihad on keeleliselt struktureeritud. Ma loon ihaobjekti, millel juba on keeleline staatus. N: naise ihaldamine. Mitte nii, et kõigepealt on minus sõnatu iha, vaid ma ise loon oma iha, kasutades ära seda keelt, loon enale ihaobjekti, et tunda end midagi ihaldamas. Kui ma midagi ei ihalda, siis olen surnud. Ihaobjekti valikult mängivad ühiskondlikud väärtused suurt rolli. N: miks just naiseiha, miks mitte meheiha? Keele ja füüsilise maailma vahel on oluline kontrast: füüsiline maailm meie ümber koosneb üksikutest konkreetsetest asjadest, sõnad on enamuses üldised. Kui ma midagi kirjeldan (N:
jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine. Nietzsche hakkab vastandama kahte ellusuhtumist: dionüüslik (loomulik, kirgedele ja instinktidele alluv) ja apolliline (õilis, tasakaalukas, harmooniline). Leiab, et Kanti teooriatega on dionüüslik ajastu lõplikult kadunud. Lisaks leiab ta, et kätte on jõudnud ajastu, mille peamine tunnus on see, et Jumal on surnud. Jumal on see, mis inimest piirab ja selle tõttu aheldab inimene end keskpärasuse külge. Nietzsche maailmavaade toetub eksitusele ja ettekujutusele. Ta eitab reaalsust, ta on pigem suunatud tegevusele. Teadmisele ei tohi anda suurt tähtsust, kuna see ei pruugi meid välja viia parima tegevuseni. Teadmine on tegelikkuses üksnes uskumine, ent kasulikkus ei ole seotud tõega.
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
1) rünnak, agressioon (kes/mis ei lase eesmärki saavutada rünnatakse) 2) regressioon: tagasilangemine lapsikutele käitumisviisidele (nutt, jonnimine) 3) fiksatsioon: fikseerumine lahenduste juurde, mis tulemust ei anna (nt auto kasutu käivitamine) 4) eemaldumine: situatsioonist loobumine/põgenemine. Antakse alla (nt tööl puudumise/hilinemise suurenemine, töö vähene tegemine) Kui probleemi lahendamine on oluline, siis reageeritakse rohkem Sisemine ja väline motivatsioon: Sisemine: emotsioonid ja psühholoogiline rahulolu Väline: majanduslik tasu ja sotsiaalsed suhted Rahapsühholoogia: Rahaga seotud uskumused, väärtused ja käitumine Raha tähendus: 1) võim 2) kontroll eelarve üle: nt turvalisus ja vabadus 3) armastus 4) rahulolu (isiklik): nt ärevus/muretsemine Rahasse suhtumine on individuaalne, sõltub elus kogetust. Minakontseptsioon ja raha: impulsiivne kulutamine- sundostlemine, et oma enesehinnangut tõsta
Midagi ei teki juhusest. Juhus on meie teadmiste puudulikkus. Kõik toimub vastavalt seaduspärasustele. On 2 seletusviisi: 1)teleoloogiline - mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel ( - eesmärgist lähtuv); 2)mehhaaniline - mis põhjus on sellel sündmusel. Tähtsust omab vaid mehhaaniline põhjus. Konsekventne materialist. Determinism - kõik on determin, ette määratud. Meie maailma keskpunktis on Maa - trumlikujuline. Ümber teised sarnased. Hinge käsitlus. Inimese ihu ja hing koosnevad aatomitest. Inimene on õppinud loomadelt kunste (ämblik - kudumine). Tänu kasvatusele omandab teise ühiskondliku loomuse. Ühiskond on rajatud kasulikkuse ideele. Orjad on meile teatud ihuliikmed. Hingeaatomid on kui päikesekepikesed tuulevaikuses, paiknevad terves kehas. Ajuaatomid teostavad mõtlemist. Südameaatomid tekitavad viha. Maksa-aatomid tekitavad kirgi ja ihasid. Kui lakkab hingamine, siis lakkab aatomide juurdevool - inimene sureb
mitmetes kultuurides erinevaid hallotsinageenseid vahendeid. On kasutatud ka enesepiitsutamist jms äärmuslikku. Kõige levinum on aga meditatsioon. Neuroteaduslike uurimuste puhul on kaks erinevat gruppi: 1) püüavad saada paremat ülevaadet religioonist 2) püütakse tõestada, et religioon on jama. Hea on neuroloogiliste uurimuste puhul see, et saab ideoloogia teatud määral kõrvale jätta. Keskendume ainult ühele käsitlusele Newberg-d' Aquili hüpoteesi. Käsitlus on tähelepanuväärne mitmes mõttes. (1) See põhineb korralikel, autorite eneste poolt PET-meetodil läbi viidud aktivatsiooniuuringutel. (2) Erinevalt enamikust samasuunalisest mõttekäikudest iseloomustab seda vga hea orienteerumine religioossetes maailmakäsitlustes. (3) Erinevalt enamikust samasuunalistest käsitlustest pakub see korraliku teoreetilise raamistiku empiiriliste andmete tõlgendamiseks. (4) Käsitlus näib
käegakatsutavad, mittekatsutavad või isegi lühiajalised mõjutused. Situatsioonilised muutujad on kõik, mis on väljaspool inimest (nt füüsilised keskkonna omadused, reeglid, mittekatsutavad nt rollid, kultuurinormid, ootused, temperatuur, tähtajad). - personaalsed muutujad: inimese kehalisi muutujaid (rass, sugu, kasv, kaal), dispositsioonilisi (nt häbelikkus, silmapaistvus), nende afektiivseid seisundeid (millised emotsioonid on) ja seda, kas nad on tajutud või keda tajutakse teiste poolt (nt naeratamise katse ruumis, ühele ütled et on kaamera, teisele ütled, et mitte, kes naeratab rohkem). Põhjuslikkuse tuvastamine Iga jälgitava sündmuse eel peab olema mingi põhjus. See peab olema nii tõestatud, et mingid muud põhjused ei tule arvesse. Need on kontrollitud ekspermendi komponendid. Eksperiment on katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks.
Aristoteles viitab eetikateostes küllalt sageli traditsioonilisele iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese moraalile ja sellele, mida enamus inimesi arvab. Siin on Aristoteles lähemal tegelikkusele ja vähem normeeriv, kui seda on Platon. Põhimõtteliselt erinev Platonist on Aristotelese käsitlus inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. vastutusest oma tegude pärast. Kui Platon väidab, et inimene ei tee vabatahtlikult halba ega ole paheline omal vabal soovil, siis Aristoteles vaidleb sellele vastu. Ta nimetab ebatõenäoliseks, et näiteks 4. Mis on praktiline eetika
see sulle meeldib või mis kasu sa sellest saad? Jaga suur eesmärk ja plaan väikesteks tükkideks. Väikesi eesmärke on lihtsam saavutada ja iga saavutatud eesmärk julgustab edasi liikuma. Taasta oma energiavarusid, söö ja puhka korralikult, tee vaimse töö vahele pause, käi jalutamas. Ootuste teooria Esindajana on kõige enam tuntud Victor Vroom. Teooria põhineb kahel põhilisel seisukohal: indiviididel on tunnetuslikud ootused tasude suhtes, mida nad oma tegevuse tulemusena saavutavad; indiviididel on nende tasude osas omad eelistused. Ootuste teoorias väidetakse, et enne tulemuste saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi arvestatakse kolme peamise tegevuse kategooriaga: pingutus-tegevus - hinnatakse palju teatud jõupingutused võimaldavad tulemusi saavutada; tegevus-tagajärg - hinnatakse, kui edukas sooritus viib teatud tulemuseni;
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub ontoge
Oma nõrkuse ilmutamine on tegelikult väga tõhus võimumängu strateegia, kaval ja petlik (2:16). Võimumängu õppimiseks tuleb osata maailma silmitseda ning vaatenurka muuta. Selleks on vaja aega ja aastatepikkust harjutamist, sest mängu valdamine ei kujune iseenesest. Tarvis läheb teatud põhioskusi ning kui need on kord kindlalt käes, siis suudate võimuseadusi kergemini rakendada (2:17). Nende oskuste ning oluliste võimaluste kujunemisel on kõige tähtsam oma emotsioonid valitsemise võime. Mingis olukorras emotsionaalne reageerimine on ränk barjäär, mis ei lase võimule tõusta, viga, mis läheb teile palju kallimaks kui mistahes ajutine rahuldus, mida oma tunnete väljavalamine võib pakkuda. Emotsioonid varjutavad arukust ning kui te ei oska olukorda selgesti näha, siis ei suuda te ka selleks valmistuda, ega juhtunule vaoshoitult reageerida (2:18). Viha on kõige destruktiivsem tundeavastus, sest see varjutab teie nägemist kõige rohkem.
panuse." (JUNG 2002:119) Kõike eelpool nimetatut arvestades peaksime eneselt küsima: kas traditsiooniline kristlik käsitlus heast ja kurjast on piisav või peaksime oma dogmaatikat ning maailmanägemist laiendama ning edasi arendama? Kui kristlik kuulutus pakub taolistele küsimustele piisavalt häid selgitusi, siis miks on nii vähe inimesi seda pühapäeviti kirikus kuulamas? Nii jõuame teoloogilise probleemini, millega käesolev töö tegeleb: Mida uut lisab Jungi käsitlus heast ja kurjast tavapärasele kristlikule käsitlusele? Kas psühhiaater ja analüütik, kes on pikki aastakümneid inimhinge uurinud, on leidnud midagi sellist, mida varem pole osatud märgata? Kui tuli Nietzsche ning väitis, et Jumal on surnud, siis pidi teoloogia sellele kuidagi reageerima. Kui tuli Sigmund Freud ning ütles, et usk on illusioon, mis tulevikus kaob, pidi teoloogia selle peale midagi kostma. Leian ka, et Jungi sõnumiga ambivalentsest Jumalast tuleb midagi peale hakata.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
Stiil. Atraktiivsus. Tõmbab-tõukab! Iluideaalid. Sotsiaalne positsioon. Grupikuuluvus. Stereotüübid ja eelarvamused Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid 10 See kui võetakse kontakti selle kaudu, ... Selle alusel kategoriseeritakse. Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailma stereotüpiseerimine Stereotüüp püsiv, üldistatud suhtumine. Solomon Aschi pildikatsed Pildikatse: nähti üht ja sama nägu, kuid hinnati stereotüüpe (laste kirjanikku heana ja kurjategijat kurjana, sõna on see, mis loeb Tüüpilk). Stereotüübid lihtsustavad maailmataju (positiivne funktsioon) nt politseinikud tahavadki meid kontrollida. Samas teeb elu pinnapealseks mõnes mõttes paratamatu viis maaiilmaga hakkama saamiseks
3. Hiljem raamatus ,,Teiselpool mõnuprintsiipi" räägib ta kahest tungist, üks seksuaalne ja teine surmatung (agressivsustung); tung luua- tung häsitada. Sellega tuleb ta välja pärast II maailmasõda, kui ta nägi selle koledasi. Inimene alateadvuses püüdleb surma poole. 4. Kõige loetum raamat on ,,Argielu psühhopataloogia" räägib eksitegudest (kõnekomistused, kirjavead, unustamised)- nende kaudu on võimalik uurida alateadvust. 4. Isiksuse käsitlus Freudi järgi. Tungide teooria. 1923. aastal kirjutas Freud "Ego ja Id". Selles on kokku võetud lühidalt Freudi isiksuse käsitlus. Ego "mina". Id vanemates tõlgetes tähenab see "tema" (see tõlge on suhteliselt ebatäpne), uuem tõlge pakub "miski" (see on täpsem). Freudi meelest isiksus koosneb kolmest komponendist. Kui inimene sünnib, siis on ainult üks komponent. Ülejäänud kujunevad välja elu jooksul. 1
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
individualistliku mõtteviisiga Pearule teeb muret eeskätt Oru talu, suguvõsa ning selle nime edasikestmine. Orut võiks päästa ja õitsele viia Andrese moodi inimesed-tegutsejad, mõistab Pearu. Sellest siis ka painajalik plaan pärandada talu Krõõda järeltulijatele. Vanamehe kiusliku kavatsuse võidab üksnes minia südameheadus. Andrese ja Pearu aastaid kestnud kemplemine tõe ja õiguse pärast otsustab lõplikult Andrese kasuks; tema suurim unistus saab teoks algavad Vargamäe jõe süvendustööd. Siingi jääb A. H. Tammsaare realistiks, lastes teostamisrõõmul seguneda resignatsiooniga. Mõtte algatajad ja eestvõitlejad unustatakse kiiresti. Pühapäevameeleolude jõe äärde tõtanud Andres peab kuulma oma suureks meelehärmiks külakulaku praalivaid sõnu: Mina ise lasen Vargamäe jõe alla, mina oma poegadega. Indrek püüab oma vanale isale õpetada lohutavat naeru inimeste väikluse üle
on marketingi, ühiskondlikku aktiivsust ja palju muud Toomas Hendrik Ilves tark riik hoolitseb selle eest et meie .... 5 Lugemine Filosoofia on tarkusearmastus ja püüdlemine tarkuse poole aga ka sophos kui mingi ala asjatundja; on kui küps armastus (ma vajan sind sest armastan sind). Kant filosoofia on inimliku mõistuse loomulik ehk loomusesse kuuluv anne, mitte vajadus aga olemine inimesena. Sotsiaalfilosoofia on sotsiaalse käitumise, ühiskonna interpretsioonide ja sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest, inimsuhted; Õigusfilosoofia õiguse aluseid käsitlev õigusharu, rõhuasetus õigusel Filosoofia on alati ja kõigis oma vormides tegelenud inimliku olemise põhiprobleemidega nende kõiksuses. Muu filosoofia on loodusfilosoofia, keelefilosoofia ehk regionaalfilosoofiad
Stereotüübi uurijad on välja toonud hulgaliselt funktsioone, mida stereotüübid täidavad: 1) lihtsustavad maailmataju 2) on viisiks, kuidas lapsel kujuneb pilt sotsiaalsest ümbrusest 3) pinnapealsustavad taju 4) hoiavad kokku energiat taju ökonoomika 5) oluline tunnus rühma fenomen taastoodab rühma identiteeti Miinus: ei võta arvesse individuaalseid erinevusi · Stereotüüpide reflekteerimine oma hinnangute kõrvalt vaatamine · Eelarvamused stereotüüp on nii tugev, et klassifitseerib ära kõik inimrühmad !Erinevus stereotüüpide ja eelarvamuste vahel: stereotüüp varieerub hinnanguliselt positiivsest negatiivseni; eelarvamused on ainult negatiivsed uskumused ja arvamused, sisaldavad tugevat emotsionaalset komponenti. Tüüpilised eelarvamused on rassistlikud, seksistlikud, homofoobilised, erinevate inimgruppide suhtes(nt koplis elavad inimesed)
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
Seega on päikesemärk oluline, sest paljastab müüdi või loo, mida inimene oma elus järgib. Selle luminaariga seonduvad transiidid ja progressioonid kujutavad sündmusi eluteel ja identiteedi ümberhindamisi. Inimene võib seda tunnetada nii elu ohustavalt kui elu toetavalt. Mõlemal juhul tähendab see eluraamatus lehe keeramist ja järgmise seikluse juurde asumist. KUU Peamised põhimõtted: ema, naiselikkus, hoolitsemine, lapsed, kehaline või kinesteetiline reaktsioon maailmale, st. emotsioonid Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 12 kraadi ööpäevas Kui kiiresti liigub läbi kaardi: 27 1/2 päeva Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: ema, lapsed; lähedased inimesed, kelle eest hoolitsetakse; inimesed, kes vajavad füüsilist abi Dünaamilised kontaktid Kuuga lisavad värvi emotsionaalsetele protsessidele. Tunnete muutusi emotsionaalsetes reaktsioonides, muutusi söömisharjumustes, muutusi keharütmides
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
annaabi.ee 
