Inimesed rikastusid ja tarbisid üha rohkem. Siiski majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv toetus ainult teatud aladele. Paljuski toetasid majandus riikidevahelised keerulised laenusuhted, seega olid riigid üksteisest sõltuvad ja väiksemgi ebakõla võis kaasa tuua kriisi. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel Tänu majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumisele leevenesid ka välispoliitilised suhted. 1925.aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Tsehhoslovakkia, Poola ning Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri. Locarno konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand`i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Sellega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid
Nad jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad pidasid enda omadeks. Nad ei saanud justkui mingitki kasu sõjast pigem kahju (Itaalia rasked kaotused sõjas). Sõjajärgne majanduskriis: · Vastupidiselt tavapärasele, ei elavnenud majandus peale I MS. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli rahandus, majandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kelle olukorda raskendasid reparatsioonid, mida tuli maksta Antandi riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. See tekitas omakorda aga hüperinflatsiooni, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. · Saksamaa allakäik aeglustas aga kogu Euroopa majandust tööpuudus, inflatsioon, sotsiaalsed probleemid (soodne pind äärmusliikumistele). Äärmusliikumiste tugevnemine, komitern:
Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia)
Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 13. Millisest riigist ja millal sai alguse ülamaailmne majanduskriis? Riik USA Kriisi Algus 29. oktoober 1929 14. Nimeta ülemaailmse majanduskriisi kolm põhjust. Selgita iga põhjust näitega. Põhjus Ületootmine Näide Kaupa toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Põhjus: Vale majandamine Näide: Riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Põhjus: Valitsuse vead kriisi ajal Näide: Kõrgete tollimaksude kehtestamine ja loobumine vabakaubanduse põhimõtetest. 15. Nimeta kolm majanduskriisi tagajärge, mis puudutasid elanikkonda. 1) Tööpuudus 2) Keskklassi vaesus 3) Nälja ja rahulolematuse kasv. MAAILM I MAAILMASÕJA JÄREL USA · VÕITJA, sest euroopa oli pärast sõda talle võlgu ning Ameerika alad jäid puutumata.
võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand-Kelloggi pakt P väisministri ja USA riigisekretär, kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktsid rahumeelselt. ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS : 29. Okt 1929 puhkes börsil paanika, hakkati müüma väärtuspabereid ja nende hinnad langesid tohutult, varises kokku pangandus, ostujõud vähenes, töötus, USA nõudis laene ja kõrgendas tollimakse, see viis kriisi ka teistesse riikidesse. Kriisi põhjused. 1) ületootmine 2)valemajandamine( võeti riigilt laenu, ega suudetud tagasi maksta) 3) valitsuse vead : tolloimaks. TAGAJÄRJED : suur tööpuudus, näljahäda, keskklass vaesus, helde laenude jagamine, vaesumine, tootmise langus.DEMOKRAATIA LEVIK EUROOPAS. Kuna sõjas jäid peale demokraatlikud riigid, siis pärast sõda hakkasid paljud riigid demokraatlikuks. Demokraatlikud vabadused laienesid:
3. Suur majanduskriis 20.ndate algne majanduslik elavnemine osutus lühiajaliseks. Esimesena ilmnesid hädad põllumajanduses, kus valitses ületootmine, mis põhjustas hindade langust. Teraviljaturg varises kokku, kui valuutanappuses NL paisaks turule suure koguse odavat vilja. Mured põllum. Muutsid ka Ühendriikide aktsiaturu ebakindlaks- paanikas hakati müüma väärtpabereid, mille hinnad langesid kohutava kiirusega. Miljonid kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. Kuna laene ei suudetud maksta, varises kokku ka pangandus. Järgnes pankrottide laine tööstuses, langes ostujõud, vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast laene tagasi, see viis kriisi ka Euroopasse. · Ületootmine · Vale majandamine( riigi toetusel võeti laene) · Valitsuse vead kriisi ajal( kõrged tollimaksud, vabakaubandusest loobumine) (töö kaotas 30 mljnt. Inimest, nälg, rahulolematus, kaotati kodud-varandus. Inimesed ei leidnud enam tööd, vähenes kaupade nõudlus
Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
Mõnepäevaga kaotati varandus. Laene ei suudetud tagasi maksta, siis varises kokku pangandus. Selle järgnes töötus(miljonid inimesed). Elanikkonna ostujõud langes järsult, see vähendas tootmist rohkem. Kehtestati kõrged tollimaksud. Ülemaailmse majanduskriisi põhjuste üle vaidlevad teadlased praeguseni. Aga arvatalse nii: Esiteks, ületootmine. Kaupu tooodeti rohkem kui inimesed suutsid osta. Teiseks, vale majandamine. Riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. Laenukoormus muutus liiga suureks, see laostas rahanduse. Kolmandaks, valitsuse vead kriisiajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamisest. Selle sammuga loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kroos aga ülemaailmseks ja pikendati seda. Tagajärgedeks oli- enne olematult suur tööpuudus(kuni 30 miljonit inimest), nälg,
rahu ajastu. Briand'i - Kelloggi pakt- 1928.a. Prantsuse välisministri ja Usa riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 iiki, hiljem ühines veel 48 riiki. 10.Ülemaailmne majanduskriis puhkes 1929-1933. Ületootmine, kaupu toodeti rohkem kui inimesed suutsid osta. Vale majandamine- riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või tarbida. ei suudetud enam laene tagasi maksta. See laostas panganduse ja kogu rahanduse. Valitsuse vead kriisi ajal- loobumine vabakaubanduse põhimõttest ning kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kriis muudeti ülemaailmseks ja pikendati seda. Mõjud- enneolematu tööpuudus, nälg , rahulolematus, vaesumine. toomise langus, inimeste lootus kadus ja paljud muutusid passiivseks. Inimestele hakkas
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele. 1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles' süsteemi vastasne koostööleping. S
tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents
192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0
tööpuuduse kasv, kiire valitsuste vahetumine, Rahvarinde idee (koostöö kodalike parteidega), parlamentaarne vabaiik, tööstusriik, stabiilsete poliitiliste parteide tekkimatus, puudus küllaldane majanduslik ja sõjaline jõud. suur majanduskriis 1929 1933, põhjused ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed osta suutsid), vale majandamine (riigi toetusel võeti palju laene, et rikastuda või tarbida),valitsuste vead kriisi ajal (loobumine vabakaubanduse põhimõtetest jua kõrgete tollimaksude kehtestamine), probleemid põllumajanduses (teravilja turu kokku varisemine, tänu NSVL odavalt turule viidud vili), tagajärjed suur tööpuudus (laenukoormus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus), majanduse kokkuvarisemine (inimesed kaotasid kodud ja varanduse), inimeste vaesumine, elatustaseme langus, tootmise langus, paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid
UUE MAJANDUSLIKU TÕUSU AASTAD · 1920.ndate a. keskel nõrgenes Äärmusliikumiste mõju seoses majandusliku tõusuga · USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsiooni koormat, pikendati maksete tasumise tähtaega · 1920.ndate teisel poole oli USA-s kiire majanduskasv · Majandus püsis mõnda aega tõusu teel · Areng oli ebaühtlane, sest kasv koondus ainult teatud aladel RAHVUSVAHELISED SUHTED EUROOPAS 1920. AASTATEL · 1925. aastal toimus Locarno konverents · Osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa · Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, kindlustades Saksamaale Versailles's paika pandud lääne piiri · Konverentsi järel levis lootus leppimise ja rahu ajastule · 1928.a Briand'i Kellogi pakt kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid, millele kirjutasid alla 15 riiki, hiljem lisandus veel 48 · Uut maailmasõda aga ei suudetud ära hoida ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS 1929-1933
Kaotaja poolel olnud riigid(Venemaa, Saksamaa, Ungari, Türgi jne)hakkas enda alasid tagasi nõudma Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta Kõneldi `maailma ümber jagamisest' õiglaselt 2. Miks ei olnud Saksamaa, Ungari, Venemaa, Itaalia ja Jaapan rahul I maailmasõja tagajärgede ja Versaille lepingu tulemusetga? 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni ülemaailmse rahuplaani ning keskendus suurel osal Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi ainult rahulepingute allkirjastamiseks. 28. juunil 1919 allkirjastati Versailles'i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa: Loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, mõned alad Taanile ja Belgiale, Leedule, poolale ning Tsehhoslovakkiale. Saksamaa kaotas aladest.
vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses) · 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel · Reini pakt: Sks-Belgia ja Sks-Prantsuse piirid pidid jääma puutumatuks; loodi Reini demilitarisatsioonitsoon (vaba sõjaväest ja relvadest). Pakti karandid Itaalia ja SB. · Tugevnesid äärmusliikumised Euroopas: 1. kommunism palju toetajaid; hüvesid jagatakse vastavalt vajadustele; 1919 Moskvas Komintern (Kommunistlik Internatsionaal) üle kogu maailma komm parteisid ühendav organisatsioon, eesmärgiks proletariaadi diktatuuri kehtestamine; Kominterni juhtimisel hakati ette valmistama riigipöördeid Bulgaarias, Poolas, Sks (1924 ka Eestis) 2. fasism sai alguse Itaaliast 1922; rahvuslikule, kultuurilisele, rassilistele tunnustele
6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi, kasvavad sotsiaalsed probleemid Äärmusliikumiste tugevnemine. Kominterm 1. Inimesed leidsid et probleem on ühiskondlikus korralduses 2. 1919 Moskvas mood. Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern. 3
Ungari loovutas osa oma aladest. Kaotajaks pidas end ka venemaa, kes seadis eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. 1922 sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille' süsteemi vastase koostöölepingu. Sõjajärgne majanduskriis Pärast sõja lõppu kasvas tööpuudus ning kaubandus ei taastunud eeldatava kiirusega. Kõige keerulisemad olid probleemid Saksamaal, mille maj.olukorda raskendasid Antand riikidele makstavad reparatsioonid. Maksejõuetuse tõttu okupeeris Prantsusmaa 1923 Ruhri, mis oli Saksamaa suurim tööstuspiirkond. Saksamaal hakkas hüperinflatsioon. Eriti raskelt kannatas keskklass. Saksamaa nõrkus tõi kaasa inflatsiooni ja tööjõupuuduse mujalgi. Äärmusliikumiste tugevnemine Igatsus kõva käega võimu järgi tugevdas 1920.a. algul Euroopas kommunistlike liikumiste mõju. 1919 moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern
Iseloomulik-pahempoolsete jõudude mõju kasv Suhteline poliitiline stabiilsus Elujärje paranemine Majanduskriisist suudeti välju ilma demokraatiast loobumata Noored- Kesk- ja Ida-Euroopas riigid 1920. Aastail Iseloomulik-pahempoolsete suur mõju Poliitiline ebastabiilsus poliitiline süsteem kujuneb-tekivad erakonnad Majandusraskused-sõjavõlad, reparatsioonid,majanduse ümberstruktueerimine Majanduskriis 1929-1933 tabab tunduvalt valusamalt Majandus, sise- ja välispoliitika Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s RIIK MAJANDUS SISEPOLIITIK VÄLISPOLIITIKA riigi mittesekkumine maj.ellu Monarhia, kaheparteisüsteem Vastuolud Saksamaaga
valimisseadus, mis suurendas valijaskonda (ka naised said valimisõiguse). Sotsiaaldemokraadid saavutasid võidu liberaalide üle, kaitstes rohkem kodanike huve. Saksamaal, Prantsusmaal ja Põhja-Euroopas tekkisid sotsialistlikud erakonnad, ka Suurbritannias. Uued riigid läksid enamasti üle demokraatiale. 4. Demokraatia õitseaeg 1920ndate USA-s: saavutused ja puudused. Eriti kiire majanduskasv toimus Ameerikas, kus inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid üha rohkem. USA andis laene Saksamaale oma reparatsioonide tagasi maksmiseks, samuti pikendas ta nende tagastamistähtaegu. Prosperty - õitseaeg kuni 20 aastate sügiseni. Ameerika jaoks tundus nagu poleks ükski ettevõtmine võimatu ja nii otsustati teha lõpp alkoholi tarbimisele (kuiv seadus - alkoholi müümise, tarbimise ja kasutamise keeld). Selle tagajärjel tekkis maffia, kes hakkas alkoholi ise salaja valmistama ja levitama. Kuid kuna
areng Riias Saksamaad abistajaks iseseisvumise saavutamisel kiire põllumajanduse ja tööstuse areng populaarsed sotsiaaldemokraadid aeglasem majanduse eestlaste ja lätlaste osa ühiskonnas suur areng pidasid sakslasi vaenlaseks leedukad veidi passiivsemad ühiskondlikus elus
2. Miks muutusid rahva hulgas populaarseks äärmuslikud liikumised? Kuna majanduslik kitsikus ja sotsiaalsed probleemid suurendasid inimeste hulka, kes leidsid, et tollane ühiskondlik korraldus ei suuda eelseisvatele probleemidele lahendust pakkuda. taheti ,,kõva käega" vaitsejat eesotsa, kes oleks väljapääs. 3. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused( 1929-1933) · Ületootmine, toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vale majandamine, võeti palju laene, tarbimislaene, mille abil suudeti kiirelt rikastuda ja rohkem hakata tarbima. Ühel hetkel aga muutus laenukoormus suureks, ja inimesed ei suutnud enam maksta, mis omakorda laostas panganduse · Valitsuse vead kriisi ajal, kõrgete tollimaksude kehtestamine, loodeti kaitsta majandust konkurentsi eest, seevastu muudeti kriis ülemaailmseks ja pikaajalisemaks 4. Ülemaailmse majanduskriisi mõjud ühiskonnas?
sõja pidamiseks laenu. Venemaa ja Saksamaa tõrjuti rahvusvahelisest suhtlusest välja. 1922 Rapallo leping Saksamaa tootis Venemaal edasi oma sõjatehnikat. I m.s järel ei toimunud kohest majanduse elavnemist. -> tööpuudus -> inflatsioon - raha väärtuse langus 1924 Dawes'i plaan Rahvusvahelised suhted I maailmasõja järel Miks oli äärmisliikumiste tugevnemine võimalik? Sõjajärgne pettumus, raske majanduslik olukord Millised äärmusliikumised tekkisid? fasistlik liikumine (Itaalia), kommunistlik liikumine (Saksamaa, Prantsusmaa), natsionalistlikud (rahvuslikud) liikumised - Komitern ehk kommunistlik internatsionaal - oli kõigi maade kommuniste ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks oli kommunistide võimule aitamine terves maailmas. - Locarno konverents - 1925 a. Esimene Euroopa riikide konverents, kuhu Saksamaa kutsuti võrdse partnerina. Eesmärk oli parandada Euroopa riikide vahelisi suhteid ja arutada piiride küsimust.
*Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti >Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud (Sahara kõrb) >Saksamaa 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine:
elutaseme langus – inflatsioon, tarbekaupade ja toidu puudus alad sõja tallermaad-neid polnud võimalik kasutada elutaseme langusega kasvanud nälg tõi kaasa sõjavastased meeleolud (ka revulutsioonilised meeleolud) tõusis väikeriikide rahvuslik meelsus majanduse range kontrolliga kaasnes riigirolli suurenemine USA majanduslik kasu, andis Antante’i poolele laene Sõja lõpp Idarindel 1917. a toimunud veebruari revulutsiooniga kukutati tsaarivõim, sõjavastaste meeleolude kasv, deserteerimine rindelt(joosti minema?) 1917.a uue sakslaste pealetungiga, vallutati Põhja-Läti ja Eesti saared, sõlmiti Bresti vaherahu 1918.a Saksamaa katkestas vaherahu , uue pealetungiga vallutati Eesti ja Lääne-Venemaa alad 3.märts 1918
lepingud/otsused, konverentsi tähtsus, tagajärjed). Aeg: 1919-1920 Osalejad (27 riiki) ja domineerivad riigid : SBR ( George), Pr (Clemenceau), USA (Wilson), Itaalia (Orlando). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3
kõrvale. Rahukonverentsile olid kutsutud vaid võitjariigid, kaotajaid kutsuti vaid rahulepingutele alla kirjutama. Lisaks puudus Venemaa esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei Inglismaa ega Prantsusmaa ei olnud nõus kommunismiga, selle tõttu neid ei kutsutud. Venemaa kaotas esimeses maailmasõjas, sest selle käigus tuli neile kommunism ning kaotati usaldus teiste poolt. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti viis rahulepingut. Nimeliselt vaid Versailles'i rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Eraldi lepingud sõlmiti veel Austriaga, Bulgaariaga, Ungari ja Türgiga. Austria ja Ungari olid sõja lõpuaastal lagunenud, selle tõttu oli nendega ka eraldi leping. Versailles'i rahuleping. Saksamaa sai suuri territoriaalseid kaotusi. Elsass-Lotring läks tagasi Prantsusmaale. Seal oli palju rauamaaki ja kivisütt
Hiljem selgus, et selleks oli 296 miljardit kuldmarka. See tähendas, et seda võis tasuda näiteks erinevate kaupadega (kivisüsi, puit jne). Saksamaa oleks pidanud reparatsioone tasuma kuni aastani 1963. Enamik reparatsioonidest läks Prantsusmaale. Pärast I MS oli Prantsusmaal kasutada Euroopa suurim armee. Peagi selgus, et need reparatsioonid olid Saksamaale liiga kõrged ning ta ei suutnud neid maksta. Saksamaad tabas kõrge inflatsioon. 1923 jättis Saksamaa reparatsioonid maksmata, sest tal lihtsalt ei olnud raha. Prantsusmaa ja Belgia tahtsid raha kätte saada ning nad okupeerisid Ruhri piirkonna (seal olid sured kivisöepiirkonnad). Sealsed sakslased ei hakanud tööle. Sellest ähvardas puhkeda uus konflikt. Tegevusse asus USA, kes hakkas seda kriisi vahendama ja see lahendati. Ka Euroopale ei olnud Saksamaa majanduslik langus kasulik, kuna turg puudus. 1924 käidi välja Dawesi
veebruaris moodustatud valitsusele Sõja järel tekkis impeeriumite varemetele arvukalt uusi riike Mõnes riigis oli rahvuslik liikumine vaid osaliselt oma eesmärgid saavutanud, puudus aga rahvuslikharitlaskond ja oma ohvitserkond Osad riigid ei suutnud püsima jääda (Ukraina, Valgevene, Kaukaasia) Nõukogude VM hoiak uute riikide suhtes oli algusest peale vaenulik enamlased leidsid, et kommunism ei saa jääda võimule ainult ühel maal, ning üritasid viia revolutsiooni Euroopasse, uued riigid tuli kõrvaldada VM nägi, et ainsaks võimaluseks revolutsiooni tegemiseks on oma relvajõududega sisse tungida 1917 Soome kuulutas end iseseisvaks, aga puhkes kodusõda 1921 Tartus sõlmiti Soome ja VM vahel rahu 1918 Poola kuulutas end iseseisvaks ning asusid taotlema rahvusvahelist tunnustust Poola-Vene sõda
· Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. · 11.novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja ja oli ka sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping · 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. · Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mille kohaselt mpidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uuutele riikidele.
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
13* keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida 24* puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: 14* kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal 15* nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu 25* sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: 16* andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene 17* Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: 26* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia.
euroopa majandus tõusis. 7.Locarmo konverentsil õslmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Sarnased kokkulepped sõlmis ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. 8. Briand-Kelloggi paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 9. majanduskriisi põhjuseks oli ületootmine põllumajanduses, aktsiate ja väärtpaberite hinnalangus. Inimesed ei suutnud laene tagasi maksta ning pangandus kukkus kokku. 10. tagajärgedeks olid nt suur tööpuudus, nälg, rahulolematus, jõukas keskklass vaesus, inimesed kaotasid kodud ja olid näljas, paljud muutusid passiivseteks. Itaalia Teised autoritaarsed riigid Benito Mussolini (1883-1945) Itaalia pärast I maailmasõda 1. itaalia oli kandnud I maailmasõja raskeid kaotusi 2. oldi pettunud Pariisi rahukonverentsis 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
