Kristjan Palusalu elulugu (0)

KRISTJ AN PALUSALU
Gretel Murd, GIII
Kes ta on ?
Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan
Trossmann; 10. märts 1908 ­ 17. juuli
1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja
Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka
vabamaadluse raskekaalus, Euroopa
meister 1937 kreeka-rooma maadluse
raskekaalus, 12-kordne Eesti meister.
Sünniaasta & sünnikoht?
Sünniaeg - 10. märts 1908
Surmaaeg - 17. juuli 1987 (79-aastaselt)
Kristjan sündis Läänemaal Saulepi vallas
Varemurru külas Looritsa talus (praegu
Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid
talukoht)
Kaal ja pikkus?
Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100
kilo raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus
ta 114-115 kilo.
Nooruspõlv
Oli paha poiss, näiteks surnuaiamüürilt
tondihäälega möödakäijate hirmutamine ja
kartulipüssist koolipreili tulistamine olid just
loomingulisuse viisakaimad väljendusvormid.
J õudu katsusid koolipoisid paljudel aladel, millest
Kristjan näis edukam 1500 ja 5000 m jooksus.
16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam
vägikaikaveos vastast. Ta oleks heameelega
treeninud ja võistelnud, aga polnud õpetajaid ega
vastaseid. Ta harjutas üksi võimlemist, tõstmist ja
kergejõustikku, eriti jooksu, vahel kõndis 15
kilomeetrit Varblasse või 30 kilomeetrit Vatlasse,
et teistega rammu katsuda.
Millal esimesed võitlused peeti?
1929 aastal aprillis võeti Kristjan sõjaväe
ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse
Suurupi merekindlusesse. 24. novembril võitis
ta Tallinna garnisoni maadlusvõistlustel A-
klassis esikoha. Peagi alustas ta treener Anton
Ohaka ergutusel üks-kaks korda nädalas
treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales
esimestel võistlustel. Detsembris Eesti
meistrivõistlustel vabamaadluses kaotas ta
Olaf Luigale ja Otto Viikbergile (Viikmäe).
Kõige raskem aeg...
Nõ uko g ude anne ks io o n ja s e lle le järg ne v ae g
1941. aastal Palusalu mobiliseeriti Punaarmeesse nagu
enamik eesti raskejõustiklastest. Ta saadeti Kotlasesse.
Nagu räägivad ta eluloo uurijad, ei olnud temas soovi muru
süües kohapeal surra, mistõttu põgenes kuid kohalikku
keelt mitteoskajana jäi üpris pea venelastele vahele.
Ta mõisteti surma, kuid surmanuhtlus asendati
karistuspataljonis teenimisega võitluses soomlaste vastu.
Rindele saadetuna ei alustanud ta sõda sugulasrahva
vastu vaid põgenes samal sügisel üle rindejoone Soome.
1942 saabus ta tagasi Eestisse.
Saavutused...
Olümpiamäng ud:
Kuld(1936)
Kreeka-rooma maadluse raskekaal
Kuld(1936)
Vabamaadluse raskekaal
Euro o pa me is trivõ is tlus e d:
Kuld1937
Kreeka-rooma maadluse raskekaal
Kellena töötas?
Hiljem töötas Palusalu töötas treeneri ja
ehitustöölisena. Pärast sõda võistles ta veel
paar korda, näiteks 1948 Eesti
spordiühingutevahelisel turniiril "Spartaki"
eest.
Kas sai kohtunikuks?
Alates 1962, mil Martin Kleini medalivõidust
Stockholmis möödus 50 aastat, peeti
Tarvastus Martin Kleini mälestusvõistlusi, mille
alaline peakohtunik oli Kristjan Palusalu.
1966 sai Palusalu vabariikliku kategooria
maadluskohtunikuks.
Mälestuse jäädvustamine
Alates 1988 korraldatakse
Tallinnas temanimelisi
rahvusvahelisi maadlusvõistlusi.
Aastal 1989 sai Kristjan
Palusalu nime Eesti Riikliku
Merelaevanduse suurim laev
(Kristjan Palusalu).
10. märtsil 2009 avati Tallinnas
Kristjan Palusalu
mälestussammas
Pildid Kristjanist
TÄNAN
TÄHENEPANU
EEST
Gretel Murd, 2011