Maailm peale I maailmasõda - õppematerjal (0)

• Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.
  
• Wilsoni 14 punkti – sõjajärgse maailma ümberkorraldamise kava, mis nägi ette sõja lõpetamise ilma kahjutasu nõudmise ja maade äravõtmiseta ning koloniaalvalduste avaliku ja erapooletu lahendamise.
  
• Patsifismi ajastu tähendab sõdade vältimist. See oli populaarne , kuna I maailmasõja koledused jätsid sügava jälje inimeste teadvusesse.
  
• Kuna Saksamaal oli majanduskriis , oli tal raskusi reparatsioonide maksmisega. Vastutasuks tungisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri tööstuspiirkonda, sõja ärahoidmiseks koostati Dawesi plaan (Saksamaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu ning pikendati maksmise tähtaega), mis asendati hiljem uuega ning lõpuks vabastati riik reparatsioonide maksmisest (Dawesi plaan = USA sekkumine uue sõja kartuses )
  
• 1925. a. peetud Locarno konverentsil töötati välja põhimõtted, et ei puhkeks uus sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel
  
• Reini pakt: Sks-Belgia ja Sks-Prantsuse piirid pidid jääma puutumatuks; loodi Reini demilitarisatsioonitsoon (vaba sõjaväest ja relvadest ). Pakti karandid Itaalia ja SB.
  
• Tugevnesid äärmusliikumised Euroopas:
  
• kommunism – palju toetajaid; hüvesid jagatakse vastavalt vajadustele; 1919 Moskvas Komintern (Kommunistlik Internatsionaal) – üle kogu maailma komm parteisid ühendav organisatsioon, eesmärgiks proletariaadi diktatuuri kehtestamine; Kominterni juhtimisel hakati ette valmistama riigipöördeid Bulgaarias, Poolas, Sks (1924 ka Eestis)
  
• fašism – sai alguse Itaaliast 1922; rahvuslikule, kultuurilisele, rassilistele tunnustele tuginev, ühe juhtimise all olev sõjaliselt tugev riik (Itaalia 1922 Mussolini )
  
• natsism – poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mis ühendab rahvuslust ja sotsialismi; tekkis Sks lühidalt peale Versailles rahulepingut; eesmärgiks kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki
  
  • patsifism – püüti vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest; rahvas oli sõdimisest tüdinud
    
  • Sks – Vene koostöö algus: põhjuseks Sks tõrjutus sõjasüüdistuste pärast, Venemaa tõrjutus kommunismi pärast; 1922 Genovas Nõukogude Venemaa küsimus (esitati maksmisnõue, vastutasuks osa Sks reparatsioonidest -> NV keeldumine); 1922 Rapallos Sks-Vene leping – diplomaatilised- ja kaubandussuhted; loobuti vastastikku rahalistest nõudmistest; Sks kasutas oma sõjaväe loomiseks Vene armed
    
  • Demokraatia laienemine USAs, SB ja Prantsusmaal:
    

• Dem nõrgestas traditsioonide nõrkus ja erakondade arenematus ning vead valimis- ja põhiseadustes. Dem tugevuseks oli võimalus tutvustada mitmesuguseid reforme, mis aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus)
  

Maailmamajandus 20datel-30datel:

• Maailmamajandus oli muutunud tsükliliseks (tõus vaheldus langusega)
  
• 1918 – 1923: väike maj tõus; põhjusteks oma majandust sõjapurustustest taastavad riigid, taastatud kaubavahetus; sõjajärgne tarbimise kasv
  
• 1923-1924: esimene sõjajärgne maj kriis Euroopas (hõlmas peaaegu kõiki riike); ületootmiskriis, mille põhjusteks:
  

• Kriisi leevendas Dawesi plaan, millega määratleti Sks iga aastased reparatsioonimaksed + anti laenu Sks maj elavdamiseks
  
• 1924 – 1929: maj tõusu periood, mil rah vah kaubandus elavnes; arenesid uued tööstusharud (autotööstus, keemiatööstus, elektrotehnika); kasvu tagasid sise- ja välispol stabiilsus (suurenesid nii tarbimine kui tootmine)
  
• 1929 – 1933: Suur majanduskriis; sai alguse USAst, kus tekkis ületootmine põllumaj. Vähenenud sissetulekuga farmerid ei suutnud osta tööstusharude toodangut; suurem masinate kasutamine suurendas töötust. Sellega kaasnes börsi kokku kukkumine, mis mõjutas paljusid inimesi (laenati aktsiate ostmiseks; eriti mõjutas keskklassi)
  
• Ameeriklased hakkasid oma kapitali Eur ära tooma , mille tõttu levis kriis ka Eur riikidesse
  
• Rikkuste ebaühtlane jagunemine; vaesed polnud võimelised tarbima
  
• Vähenenud sündimud arenenud riikides
  
• Üritati tollidega kaitsta kodumaiseid tootjaid -> kriisi süvenemine
  
• Kõige raskemini tabas Sks ( reparatsioonid +USA toetus kadus) -> uus hüperinflatsioon, mida süvendas Sks valitsuse vale maj poliitika (deflatsioonipol, mis pärsib maj arengut)
  
• SB ja Prants nii teravalt ei tabanud, kuid siiski langes tootmise tase, suurenes tööpuudus, mitmet ettevõtted pankrotistusid jne
  
• Maj kriis tekitas teravaid sisepol olukordi ja aitas kaasa diktatuuride kujunemisele (natsism Sks, autoritaarsus Eestis)
  
• Keinsianistlik maj poliitika: 1932 a USA presidendi Roosevelti uus poliitika, mis põhines maj teadlase J.M. Keynesi teoorial sekkuda kriisi korral riigi maj ja reguleerida seda riiklikult ; neid põhimõtteid kasutades väljus enamik riike 1933-34 maj kriisist
  

• Sõjajärgsetel aastakümnetel Euroopa riikidest võlgade katteks makstud raha soodustas maj arengut -> maj võimsus USAle
  
• Suurenes tootmine; konveiersüsteemi kasutamine ja masstootmine lühendasid tööpäevi, suurendasid töötasusid ja alandasid toodete hinda -> suurem kättesaadavus
  
• Majanduskriis mõjutas tugevalt; sellega kaasnes massiline vaesumine -> uus maj poliitika; riiklik sekkumine, kriisi lõppedes riigi osakaalu maj vähendati
  

• Sõjajärgselt kaotas juhtiva positisooni tööstuses; olukord oli eriti raske traditsioonilistes tööstusharudes
  
• Maj kriis suurendas tööpuudust, kuid polnud nii laiaulatuslik kui USAs; streigid + naela devalveerimine, kuid väljakujunenud sotskindlustussüsteem ja maj riiklik reguleerimine aitasid kriisi mõju leevendada
  

• Sõjajärgne kiire maj ja tööstuse areng -> Prants industriaalriik
  
• Investeeringud purustatud alade ülesehitamisse mõjutasid maj positiivselt
  
• Maj kriis algas hiljem ja kestis kauem; tänu kiirele arengule polnud kriisi mõjud suured, kuigi kasvas tööpuudus ja tugevnesid äärmusliikumised
  

• Kannatas I MS kõige vähem, kuna sõda ei toimunud tema territooriumil + suhteliselt väiksed inimkaotused
  

• Kuni 1921 võimul Demokraatlik partei (pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et üh reformida)
  
• 1920 naiste valimisõigus
  
• 20date algul vasakpoolsuse kasv (streigid, vasakradikaalid, loodi Komm partei, terroriaktid jm); laiemat tähelepanu vasakpoolsed vaated maj kasvu ja heaolu paranemise tingimustes ei saavutanud
  
• 1921-1933 Vabariiklik partei - riik peab võimalikult vähe sekkuma üh ellu, propageerisid individualismi ja USAd kui kõigi võimaluste maad
  
• Vabaturumaj rakendamine -> 1920-1929 “õitsengu ajajärk” (samal ajal protektsionism väliskaubanduses)
  
• 1933 president Roosevelt – New Deali (uus kurss ) poliitika, mis põhines keinsianismil (vt üleval)
  
• Sekkus I MS sõja lõpus (Wilsoni 14 punkti) -> õiglase ja dem rahu sõlmimine
  
• Rahvasteliidu idee
  
• Isolatsionistlik välispoliitika – eraldatus, pol liitudest kõrvale hoidmine
  
• Huvitus eelkõige Vaikse ookeani regioonist (kardeti Jaapani mõju suurenemist)
  
• 1922 Washingtoni leping – (USA+Jaapan+seotud Eur riigid) mererelvastuse piiramine, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimine, Jaapani väed välja Vene Kaug-Idast
  
• 1928 Briand -Kelloggi pakt
  
• 1935 neutraliteediseadus – keelati müüa või saata relvi sõdivatele riikidele
  
• Huvitumine Lad-Am -> suurem mõju; sekkuti majanduslikult, poliitiliselt ja sõjaliselt
  

• Peale I MS laiendati demokraatiat: valimisõiguse laiendamine, piiratud valimisõigus naistele
  
• Liberaalne partei kaotas oma positsiooni Leiboristidele (esindas tööliste huve) -> esialgu võimul lühikest aega; põhilistel kujundasid poliitikat konservatiivid
  
• 1926 esimene üldstreik – 4milj töölist streikisid 9 päeva
  
• Iirimaa iseseisvumine – ülestõus Iirimaal; vabadusvõitlus inglastega -> 1921 Iirimaa dominion; 1937 kuulutati välja Iirimaa Vabariik
  
• Üritas hoiduda konfliktidest; tihendada sidemeid kolooniate ja dominioonidega
  
• Osad asumaad kuulutati dominioonideks ( Kanada , Lõuna-Aafrika, Austraalia ) – oma seadusandlus , parlament, kohtusüsteem, kuid riigipeaks Inglise kuningas
  
• 1931 Westminsteri statuut – dominioonid said sõltumatuks sise- ja välispol
  
• Briti Rahvaste Ühendus – üritati kolooniaid hoida oma mõjusfääris
  
• 20datel üks peamisi kommunismi vastaseid (valgete toetamine Vene kodusõjas; maj ja sõjaline abi Eestile Vabadussõja ajal)
  
• Üritati takistada Prantsusmaa liigset domineerimist (toetati Sks Ruhri küsimuses; 1935 mereväekokkulepe Sks)
  

• Paljuparteilisus; poliitiline ebastabiilsus; valitsuste ja võimu kiire vahetumine
  
• Seoses maj kriisiga kasvas äärmusparteide ja vasakpoolsete populaarsus ühiskonnas; tugeva käe poliitika nõudmine
  
• Üritas Eur domineerida, omada suurimat ja tugevamat sõjaväge
  
• Okupeeris koos Belgia vägedega 1923 Ruhri tööstuspiirkonna Sks koha kätte näitamiseks ja reparatsioonide saamiseks
  
• Kõige nõukogude vaenulikum, sest kaotati Tsaari Venemaale investeeritud varad ; suur Venemaalt emigreerunute kogukond Prants
  
• 30datel muutus välispol seisund ebakindlaks, kuna umber oli 3 dikt riiki (Sks, Itaalia, Hispaania )
  
• Peale Hitleri võimuletulekut hakkas otsima liitlasi -> algas Prants ja NSVL lähenemine (1934 Idapakt, 1935 vastastikuse abistamise leping, suunatud Sks vastu); Prants ja SB lähenemine (neutraliteet Hisp kodusõjas; järeleandmised Münchenis 1938)