Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsi
TEEMA 5 Maailma sõdadevaheline aeg: demokraatia areng USA, Inglismaa ja Prantsusmaa näitel õ. pt. 11, 12 demokraatia tunnused, poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu; ülemaailmne majanduskriis, maffia USA-s, Westminsteri statuut. DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid
mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vaenlasele suuri kaotusid. See julgustas 1916.aasta augustis Rumeeniat Antandi poolel sõtta astuma, millest tõusis abi asemel vaid häda. Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee ja Venemaal tuli oma rinnet liitlase abistamiseks veelgi pikendada. Sõda merel · Järjest rohkem kasutati allveelaevu, mis olid sõja algul edukalt rünnanud Inglise sõjalaevu. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Kuna inglistel õnnestus Saksa mereväesiffer lahti murda, varitsesid nad vaid sobivat juhust, et Saksa laevastik sisse piirata ning hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele, sest edaspidi käitus Saksa laevastik passiivselt, söandades vaid haruharva oma baasidest välja tungida. Lahingud läänerindel 1917.aastal
Iseloomulik-pahempoolsete jõudude mõju kasv Suhteline poliitiline stabiilsus Elujärje paranemine Majanduskriisist suudeti välju ilma demokraatiast loobumata Noored- Kesk- ja Ida-Euroopas riigid 1920. Aastail Iseloomulik-pahempoolsete suur mõju Poliitiline ebastabiilsus poliitiline süsteem kujuneb-tekivad erakonnad Majandusraskused-sõjavõlad, reparatsioonid,majanduse ümberstruktueerimine Majanduskriis 1929-1933 tabab tunduvalt valusamalt Majandus, sise- ja välispoliitika Inglismaal, Prantsusmaal, USA-s RIIK MAJANDUS SISEPOLIITIK VÄLISPOLIITIKA riigi mittesekkumine maj.ellu Monarhia, kaheparteisüsteem Vastuolud Saksamaaga
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel) MRP: Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal
02.); Vabadussõja algus 8 (28.11.). Valimisreformiga Suurbritannias kaasnes valijaskonna ulatuslik laienemine 191 Pariisi rahukonverentsi algus. 9 Versailles rahulepingu sõlmimine Saksamaaga. 192 Eesti esimese põhiseadusega kehtestati demokraatlik 0 riigikorraldus. USA-s hakkas kehtima keeluseadus. 192 Sõlmiti Inglise-Iiri kokkulepe, millega Iirimaa sai dominiooni 1 staatuse. 192 Nõukogude Venemaa kujundati ümber NSV Liiduks. 2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone.
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust.
IV. MAAILMAMAJANDUS JA DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: 1. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: 1* Maailmamajandus on 20.sajandil arenenud tsükliliselt- igale majanduskasvu perioodile järgneb mingi aja pärast majanduskriis. 2* Sellest protsessist jäi kahe maailmasõja vahelisel ajal välja NSVL, kus ületootmiskriise ei puhkenud (pigem vastupidi- tegu oli pideva defitsiidiga; riigi majandus ei suutnud käsu- ja plaanimajanduse tingimustes rahuldada elanikkonna vajadusi). 1.1. Majanduse areng 1920-ndatel: 3* I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. 4* Selle põhjused: 1* Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.
a) enne olid Euroopa riigid kõik otsustanud maailmas, kuid Euroopa nõrgestas ennast. b) Pead tõstab Ameerika ülemvõim, Euroopa laenas Ameerikalt raha. Prantsusmaa oli USAle suurtes võlgades. Maailmasõja puhkemise põhjused: a) PEAMINE PÕHJUS: Võitlus asumaade pärast: tooraine allikad, turgude pärast, sest Prants ja Suurb olid varem jõudnud paremad asumaad enda valdusesse haarata, aga Sks vaja pärast ühinemist tooraine allikaid. b) Prants ja Sks tüli, Elsas Lothringi maa pärast. c) Põhja Balkan on põhiliselt rahvastatud slaavlastega ja Venemaa pidas oma kohuseks neid kaitsta, see maa kuulus, aga A-Ule, Venemaa ja A-U konflikt. Lisaks oli põhja balkan rahvustelt kirev lisaks erinevad usud-'. d) Mustamere väinad- Venemaa tahtis endale, Ven ja Türgi konflikt. e) Võidurelvastumine- Vene võttis ümberrelvastumisprogrammi, Sks tahtis enne sõda alustada kui Venemaa veel tugevamaks saab
Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista vastu Austria-Ungari agressioonile Balkanil. Ühtlasi lubas Venemaa suhtuda heasoovlikult Itaalia huvidesse Tripolitaanias ja Kürenaikal (Liibüa) ja Itaalia Venemaa huvidesse Türgi väinade küsimuses. Sõjalised liidud: 1879 Saks. ja A-Ung. Sõlmisid sõjalise liidu. 1882 ühines Itaalia Kolmikliit. 1902 pikendati kolmiklepet A.-U, Sks. ja It. vahel 12 aastaks. Vahepeal (1902) sõlmis It. aga lepingu ka Saksam. põlise vaenlase Prants. Tripolise ja Maroko küsimuses, ei teatanud sellest aga oma liitlastele Saksamaale ja A-U-le. 1893.a sõlmis Pr. liidu Venemaaga. Ammused tugevad partnerid. Pr. keel vene õukonnakeeleks (kuni Napoleoni vallutusteni), pr. kultuur soositud, prants. kapital investeeritud Venemaal. 1904 Inglismaa-Prantsusmma (Entente Cordiale): Entente Cordiale lepingul oli avalik osa: Prantsusmaale kuulub järelvalve rahu
sakslastega asustatud alad tuli loovutada 3. Ungari pidi loovutama peaaegu kogu oma territooriumi 4. Venemaa pidas ka end kaotajaks, eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada 5. 1922 SM ja VM Rapallos Versailles' vastane koostööleping (sõjatööstus, armee) 6. Antandi poolel vähem rahul Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omaks peeti, ei saanud mingit kasu sõjast; Itaalia kandis raskeid kaotusi Sõjajärgne majanduskriis 1. Tavaliselt maj elavnes, nüüd seda ei juhtunud maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuududs (sõjast naasenud mehed) 2. Kõige raskemad probleemid Saksamaal, raskendas Antandi riikidele makstavad reparatsioonid 3. 1923, SM hüperinflatsioon, raha kaotas väärtust kiiremini kui seda jõuti trükkida (keskklass kaotas kõik säästud) 4. SM nõrkus aeglustas kogu Euroopa majanduse arengut tööpuudus ja inflatsioon mujalgi,
lepingud/otsused, konverentsi tähtsus, tagajärjed). Aeg: 1919-1920 Osalejad (27 riiki) ja domineerivad riigid : SBR ( George), Pr (Clemenceau), USA (Wilson), Itaalia (Orlando). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3
*34 riiki, esimest korda ka Nõukogude Venemaa (lIng-Pr ei taha teha majanduskoostööd) =>1922. a Rapallo leping Saksamaaga: diplomaatilised suhted Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel *Venemaa ei nõua reparatioone, Saksamaa ei nõua Venemaalt oma võõrandatud vara eest tasu *Venemaa lubab Saksamaal kasutada oma territooriumi sõjaväeõppusteks >1924. a Dawesi plaan: sellega kergendati Saksamaa reparatsioonikoormat *suured laenud USAlt =>Saksamaa majandus muutus USAst sõltuvaks *koostöö graafik >1925. a Locarno konverents: arutati Dawesi plaani ja Lääne-Euroopa julgeolekut (saksamaa piire), Saksamaa osales esimest korda teisega kui võrdne partner =>1925. a Reini tagatispakt: tagama Saksamaa&Prantsusmaa, Belgia & Saksamaa piiri puutumatuse; => ,,on alanud rahu ajastu" >1928
Eesti Rahvameelne Eduerakond - Tõnisson, konstitutsiooniline monarhia Eesti-Läti kaitseliidu leping - Eesti ja Läti vastastiku abistamise leping sõja puhkemise korral. 2 ETK - tarbijate keskühistu EV esimene põhiseadus - asutav kogu, 21dets 20', demokraatliku põhikorra akt, liiga palju võimu EV iseseisvumise eeldused - haritlaskond, ühtne kirjakeel, suurüritused, tööstuslik areng, partei Fašism, natsism, kommunism - Peamised ideoloogiad 20ndal sajandil. Genova konverents - 1922: NSVL, DE+lääne dem riigid;Majandus ja rahandusprobleemid;Lõpuks jõuavad DE ja NSV kokkuleppele, Rappallos sõlmiti DE-NSV leping GULAG - vangilaagrid nsv Hiroshima ja Nagasaki - aatompommid 1945, >150tuh surnut, USA->JPN Holokaust - Genotsiid juutidele, gaasitamine, põletamine, näljutamine, inimkatsed. II rinne - Saksamaa väed Normandias / Saksa väed Venemaaga võitlemas
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austria ansluss (Austria alist
metsaistutamine) töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1) peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) naistele valimisõiguse andmine · valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) · 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) · 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast · 1929 Inglismaa sai esimese naisministri
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhet
I MS-ga II MS pooli? - Itaalia ja Jaapan 32. Kuhu pani Hitler kirja oma eesmärgid? Raamatusse Mein Kampf, Minu võitlus 33. Mis juhtus Eestis 14.juuni 1941? Massiküüditamine 34. Millal sõlmiti Atlandi harta? - 14. august 1941 35. Nimeta 3 diktatuuri tunnust. Tsensuur, diktaator või ainuvalitsev grupp riigi eesotsas, rahvas ei saa mingit moodi osaleda riigi valitsemises. 36. II MS poliitilised tagajärjed? - Okupatsioonid ja hegemonid 37. Nimeta mittedemokraatlikuid ideoloogiaid - Kommunism, Fasism ja natsism 38. Mis juhtus Euroopa poliitilisel kaardil pärast I MS? - Impeeriumid lagunesid jne 39. Mis takistas Euroopas kauakestva rahu saavutamist? - Saksamaa oli liiga maha surutud 40. Mis juhtus Eestis 17.juuni 1940? - NSVL Liidu okupatsioon algas 41. Milles seisnes Uus Kurss? - Tööpuuduse vähendamine, tohutult sekkuti majandusse 42. Miks nimetatakse 1930ndaid aastaid saatanlikeks kolmekümnendateks? Majanduskriis. Hitler tuli saksamaal võimule, tekkis totalitaarne võim.
Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS-
Välispoliitika:sekkus hiina sündmustesse, aitas SM sõjaväge luua, eesmärk levitada kommunismi üle maailma. Ülemaailmne majanduskriis- algas 1929 ,,must neljapäev" , lõppes 1933 Põhjused:ületootmine, vale majandamine, aktsiatega spekuleerimine, börsi kokkuvarisemine, kõrged tollimaksud, loobumine vabakaubandusest. Tagajärjed: riikide halb majanduslik seisund, tööpuudus, firmade pankrotistumine, diktatuuride teke, madal elatustase, seisepoliitika teravnemine. Majanduskriis mõjutas 1930ndatel rahvusvahelisi suhteid: üheltpoolt pingesta, teisalt leevendas. (NT: SM ja venemaa suhete paranemine), lõikas katki vanad majandussidemed. Poliitilised ideoloogiad: Fasism-rahvuslikkuse rõhutamine, riigi suuruse ja vägevuse taastamine, kommunism-klassideta ühiskond, võim töölistel, natsism-rahvusluse rõhutamine,enda esiletõstmine teiste arvelt. konservatism-vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine maj ellu, üksikisiku vabadus, traditsioonide hoidmine
48 riiki veel hoida Rahvusvahelised kriisid: Ruhri kriis- Saksamaa tööstuspiirkond okupeeriti, tulemus hüperinflatsioon. Raha kaotas väärtust. Saksamaa majandusele ränk. Passiivne vastupanu (streigid, jne). Euroopas majanduslangus. Nõukogude Liit kasutades eksportida maailmarevolutsiooni-organiseeriti riigipöördekatsed Bulgaarias, Eestis. Maailmamajandus: Dawesi plaan 1924- · hoidmaks ära sõja puhkemist Euroopas · Reparatsioonide suurust vähendati (1 miljard kuldmarka aastas) ja maksmise tähtaegu pikendati · Majanduse jalule aitamiseks andis USA Sxm-le laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas Suur majanduskriis (1929-1933)
2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad esimesed imperialistlikud sõjad: USA-Hispaania (1898) Inglise-Buurid (1899-1902) Vene-Jaapan (1904-1905) Itaalia-Türgi (1911-1912) 5
teised kommunistide katsed võimuhaarata Itaalia Peale I MS suured kaotused seal It tööstuslikum osa Põhja It oli laastatud, ihaldatud kasu maade arvelt jäi samuti tulemata, majanduslikud raskused, tööpuudus tingivad rahva rahulolematuse! Jõuliselt tegelevad vasakpoolsed sotsiaaldemokraatlik partei! Peale sõda levib seal streikide laine. 1920 üldstreikide laine It. Algselt tundub et levib kommunism kuid seda ei soosi väikekodanlased, keda ähvardaks maadest ilmajäämine parempoolsete erakondade populaarsuse kasv- fasistid! Algselt oli loodud kohalikud väikesed võitlus üksused e. fascio'd e ühingud mis tegelesid riigivõimu vastu. Pooldasid tugevat allutatud juhtimist, et probleemidest kiiresti väljatulla ja samas rõhutati rahvuslikkust. Fasistliku partei juhiks sai Benito Mussolini andis välja ka oma fasistlikku ajalehte. Fasistid moodustasid oma
91 % protsendise toetusega (valimisosalus ligi 67 %). Koostatud põhiseadus on üldiselt vastav lääneliku demokraatia nõuetele, mida on süüdistatud ka mittevastavuses Eesti reaalsusele. Alates 1991. aastast hakati nii Eestis kui ka Lätis riigi demokraatlikust mõõtma. Polity järgi sai taasiseseisvunud Eesti „6“. Üheks suurimaks probleemiks on tegelemine „välismaalastega“ (valdavalt peale sõda siia kolinud endise NL kodanikud), kellele ei laiene valimisõigus, mis mõjutab indeksi tulemust. Taasiseseisvunud Eesti on vähem demokraatlik kui esimesel iseseisvusperioodil. 1994. Aastal lõppes postkommunistliku siirdeaja esimene ja kõige raskem periood, mille vältel rajati Eesti riikluse alused ja viidi läbi põhjalikud reformid. Taasiseseisvumise järel pole järske muutusi riigikorras toimunud. 17. Diktatuur: totalitarismi teooria ja tema kriitika Friedrichi ja Brzezinski järgi on totalitarism kogum, kus on koos „mingid ideoloogiad“,
Ajaloo kordamisküsimused 12. klassile Maailm kahe maailmasõja vahel 1) Miks ei olnud paljud riigid rahul esimese maailmasõja tulemustega? – Kaotajariigid ei olnud rahul, sest Saksamaa ja Austria- Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner.
need lõppesid ebaõnnestumisega, kuna rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässulised suruti kiiresti maha. 8. Milline diktatuur ja millal tuli võimule Itaalia? Mis eristas seda äärmuslikku liikumist kommunistidest? Kes sai selle liikumise juhiks? Diktatuur Fasism Millal tuli võimule 1922 Juht Benito Mussolini Erinevus kommunistidest: Rõhustasid rahvuse, kui terviku huve. 9. Selgita Dawesi plaani sisu kolme näitega. 1) Saksmaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu (USA andis) 2) Saksamaal kergendati repratsioonide koormust. 3) Pikendas maksete tasumise tähtaega. 10. Iseloomusta ühe positiivse ja ühe negatiivse näitega USA majanduselu 1920. aastate teisel poolel. Positiivne- inimesed rikastusid Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11. Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil? 1925
Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922)
tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi j
19191920 Pariisi rahukonverents 1922 Genova konverents, Itaalias tulevad võimule fasistid 1922 Itaalia tulevad võimule fasistid 1922 Mussolini võimuletulek Itaalias, Nõukogude liidu moodustamine, Stalin sai kommunistliku partei peasekretäriks 1925 Locarno konverents 1926 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus 1928 BriandiKellogi pakti sõlmimine 19291933 suur ülemaailmne majanduskriis 1933 Roosevelti uue kursi rakendamise algus, Üheparteisüsteemi kehtestamine Saksamaal, Hitler saab Saksamaa kantsleriks 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Eestis 1934 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis 1934 Hitler saab Saksa presidendiks 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse, Saksamaa asub looma uut sõjaväge, NSVL ja
Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära 3- nda maailmasõja puhkemise. 7. Demokraatlik maailm USA Tõusis läänemaailma võimsaimaks riigiks. Suutsid kiirelt demobliseerida oma armee ning taastada rahuaegne maj. Tulemus: maj. kiire areng ning elatustase tõusis, mis tugevdas Ühendriikide positsiooni veelgi. Isolatsionismi asemel asusid Ühendriigid looma liite teiste riikidega, lootes sel teel peatada komm. levikut. Kommun. leviku pidurdamist sai 1950 a.-te algul Ühendr. sise- ja välispoliitika peamisi eesmärke. Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kuj. endast senaator J. McCarthy algatatud kampaaniat kommude või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid, nende uus liider- H.Truman. 1952a. loobus Truman kandideerimast, presidendiks sai D.D.Eisenhower. Suurbritannia Kadus koloniaalsüsteem
Saksamaa : polnud rahul rahutingimustega, pahased oldi sp, et sakslastega asustatud alad anti naaberriikidele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Venemaa seadsi eesmärgiks maailm ümber jagada. 1922 sõlmisid V ja S Rapallos Versaillesi süsteemivastase lepingu. S asus sõjatööstus looma ja armeed välja õpetama. Antandi poolel olid Jaapan ja Itaalia vähem rahul, sest nad jäeti ilma territooriuitest ja kolooniatest. SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS. Dawesi Plaan :Usa rahandusministri ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, USA andis Sle ka laenu reparatsioonide maksmiseks. USAs kiire majanduskasv, inimesed rikastusid kiiresi ja ostasid endale väärtuspabereid kokku. 1925.a Locarno konverents(In,Pr,Tseh,It,Belgia,Po,S)S võeti sinna esimest korda partnerina,sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sle paika pandud läänepiiri. Briand-Kelloggi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
