Jõgevamaa (1)

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL
Maaturismi teenindus I

Liisa Mäger

JÕGEVAMAA

Vaatamisväärsused

Juhendaja: Endla Pesti

Olustvere
2009
Üldinfo:

• Jõgeva maakonna pindala on 2604 km²
  
• Maakond piirneb Ida-Viru, Lääne-Viru, Järva, Viljandi ja Tartu maakonnaga ning Peipsi järvega.
  
• Jõgevamaa elanike arv on 01.01.2009 elab Jõgevamaal 35737
  
• Maakonnas on 13 omavalitsust – 10 valda ja kolm linna
  
• Jõgeva maavanem on Viktor Svjatõšev, kes nimetati ametisse 1.septembril 2009. a.
  
• Mandri-Eesti keskpunktist Peipsi järveni ulatuva Jõgevamaa maastik on mitmekesine . Kesk-Eesti tasandikul vahelduvad metsad rabadega, siin leidub põlislaasi. Maakonna uhkuseks on kaunite järvesilmadega Vooremaa , üks omalaadsemaid jääajal tekkinud pinnavorme kogu Euroopas.
  
• Juba aastakümneid tuntakse nii Eestis kui ka kaugemal Jõgevamaal aretatud põllumajanduskultuure.
  
• Jõgevamaad kutsutakes Kalevipoja tegude maaks , kuna siitkandist võib leida kõige rohkem eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid loodusvorme, vooresid, veekogusid, omaaegseid linnamägesid, lingukive ja ka mõõga kaotamise kohta.
  

Turism:

• Jõgevamaa kutsub avastama looduse ja kultuuri mitmekesisust, nautima ajaloopärandi aardeid, legendidega seotud põnevaid paiku, omanäolisi piirkondi ja meeldivaid puhkamisvõimalusi. Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline, ulatudes Põltsamaalt risti läbi Vooremaa maalilise Peipsi järveni välja.
  
• Põltsamaa piirkond meelitab kaunite mõisahoonete, muljetavaldavate lossivaremete, veini, roosideilu ja suviste vabaõhuüritustega.
  
• Vooremaa on looduse ilu kõige mitmekesisemates vormides - maastik nagu lapitekk .
  
• Tootsi lugude mail Palamusel on äratundmisrõõmu nii suurel kui väikesel.
  
• Külmalinnas Jõgeval on "Jõuluvana kodu". 
  
• Elistvere loomapargis on looduslähedastes tingimustes võimalus tutvuda kodumaiste metsloomade ja -lindudega. 
  
• Peipsiäär võlub omanäolisusega, kus omamoodi kombed ja tavad. Kilomeetrite pikkused tänavkülad ääristamas rannajoont, vanausuliste kultuur, möödasõitjate ootel värsked kurgid, tomatid , sibulad, küüslauk ja suitsutatud kala.
  
• Osasaamise rõõmu pakuvad sellised suured üritused nagu Kalevipoja Uisumaraton, rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek „Jõgevatreff” Kuremaal, Põltsamaa Fest vabaõhukontserdid, Kalevipoja Kala- ja Veefestival, Kalevipoja Rulluisumaraton ning Suur Üleriigiline Paunvere Väljanäitus ja Laat .
  

Vaatamisväärsused:
 

Objekt

Asukoht , Aadress

Lühikirjeldus

Jõgeva mõisa kompleks ja park. 19.saj.
Jõgeva alevik
Jõgeva linnast 2 km kirdes Pedja jõe kallastel asuv endine mõisasüda, kus alates 1920.a. on tegeldud Eesti põllu- ja köögiviljade sordiaretuse ja seemnekasvatusega. Pedja kallastel asuv mõisasüda lummab möödujat kauni loodusega.
Laiuse kirik (14-15 saj.), kirikaed ja pastoraadihoone
Laiuse
Esimesed teated Laiuse kiriku kohta pärinevad aastast 1319. Paekivist kindluskirik on pühendatud Pühale Jürile. Ehitis on korduvalt restaureeritud purustamiste tõttu. Laiuse kiriku on kultuurilukku jäädvustanud kunagine kirikuõpetaja Johan Kõpp (Laiusel 1908-1923), kes andis 1937.a. välja monumentaalteose "Laiuse kihelkonna ajalugu". Kiriku ümber asub nägus park põlispärnaga, mille olevat istutanud Rootsi kuningas Karl XII.
Laiuse kalmistu ja Vabadussõja mälestusmärk
Laiuse
Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas püstitati 1925. aastal. Kavandi valmistas Anton Starkopf, ehitati see Saaremaa dolomiidist valmis A. Jürgensi kivitööstuses. Nõukogude okupatsiooni ajal mälestussammas purustati. 22. veebruari 1998 avati uue mälestusmärgina Laiuse kalmistul mälestusrist, mille projekteeris arhitekt Ilmar Kannelmäe.
Jaan Poska sünnikoht
Mõisaküla
Eesti iseseisvuse looja Jaan Poska (1866-1920) sünnikoht. Tänu tema diplomaatilisele oskusele kirjutati 2. veebruaril 1920 Tartus alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.
Jaan Poska vanemate haud
Mõisaküla kalmistu
Jaan Poska  isa hauaplats. Jaan Poska ema on maetud Tallinna Kesklinna kalmistule nagu ka Jaan Poska ise.
Laiuse ordulinnuse varemed vallikraaviga 13-16.saj.
Laiusevälja küla
Ajaloomälestis. Mustvee – Jõgeva maantee ääres asuvad 14. sajandi lõpul maakividest rajatud Laiuse ordulinnuse varemed. Põhjasõja ajal (19.12.1700 – 29.05.1701) talvitus siin Rootsi kuningas Karl XII. Laiuse lossi hinnati tema asukoha tõttu kui valveposti Ida vastu. Tänapäeval on lossimüürid muinsuskaitse all olevad haruldased vaatamisväärsused. Linnuse müüride ümbrus ja lossiplats on korrastatud, rajatud on parkla ja puhkekohad. Siin toimuvad rahvapeod ja iga aasta juulikuus käsitöölaat koos temaatiliste suurüritustega: Karli päevad (2001.a.), mustlaspäevad (2002.a.), Poola päevad (2003.a.)
Ordulinnuse varemete juures asub kaunis paisjärv, mida suvel kasutatakse aktiivselt supluskohana.
Laiuse Siniallikas
Vilina küla
"Laiuse Siniallikas" ( muistend ). Ennemuiste kurnanud põud sagedasti maad. Rahvas kurtnud kuivuse üle, mis vilja ikaldas ja nälga nägema pani. Vanataat kuulnud kaebust ning otsustanud abi saata, vähemalt Laiuse rahvale, kus põud iseäranis vaevanud. Ühel päeval vajunud sinine pilv Laiuse mägede vahele väiksesse lohku. Kui pärast vaatama mindud , siis nähtud - täiesti taevakarva vesi kees allikast üles. Eks Vanataat lasknud sinna tekkida veesilma. Sinise vee järgi sai allikas ka nime - Siniallikas. Allika ümber on väike sookene, kus midagi suuremat ei kasva kui sammal ja vähe jõhvikaid. Vihmaga kõigub see soo kui häll. Siniallika veel olevat ka tervendav mõju. Allika vesi pidi ravima silmi ja mitmeid teisi tõbesid. Pestes ja juues kadunud näolt mitte üksnes tedretähed ja vistrikud , vaid isegi rõuged ning leetrid polevat seejärel enam külge hakanud.
Käsitöökoda Kuldne Õlg e. Laiuse õletuba.
Laiuse, 48404 Jõgeva vald Tel. 55 44 999, 55583 601, 50 27 745. Pileti hind : õpilastele 8.- EEK,  täiskasvanutele 12.- EEK
Eksponeeritakse õlest ja kasetohust valmistatud ehistöid ning toakaunistusi. Kaasa saab osta õlest meeneid.
Kuremaa loss ja mõisa kompleks (19.-20.saj.), lossituba- muuseum
Kuremaa, Kuremaa, 48403 Jõgeva vald. Tel/Fax (077) 62 581, 051 939 575 Külastamine kokkuleppel, Pilet: õpilased 1 EEK, täiskasvanud 5 EEK
Jõgevalt 10 km kaugusel asuv Kuremaa köidab turiste eelkõige 1843.a. ehitatud klassitsistlikus stiilis ehitatud lossiga, mida ümbritseb kaunis ja liigirikas park. Loss on peahooneks Kuremaa Tehnikumile. Lossihoones asub ka muuseumituba, kus saab ülevaate Kuremaa Põllumajanduskooli ja piirkonna ajaloost,, park aga ulatub Kuremaa järve kaldale kus on mõnus liivane supelrand ja vanast mõisahoonest ümberehitatud rannahoone
Kuremaa mõisa park
Kuremaa
Kuremaa park, mille üldpindalaks on 11,4 ha kuulub vabariigi suurimate parkide hulka. Arhitektuuriliselt lahenduselt on tegemist mitmeosalise segastiilis pargiga, mis tõenäoliselt on rajatud erinevatel aegadel. Pargis kasvab 75 erinevat puu - ja põõsaliiki. Neist 47 on eksootilised ja dekoratiivsed, ülejäänud kodumaised.
Kuremaa tuuleveski
Kuremaa
Kuremaa hollandi tüüpi tuuleveski ehitati umbes aastatel 1860 – 1870  ja kuulus Kuremaa mõisnik von Oettingenile. Enne seda asus samas kohas pukktuulik. Tuuleveski töötas mõisa ja ümbruskonna talupidajate heaks umbes 1930-da aastani. 1980-date lõpul ehitasid Kuremaa noored tuuleveskile katuse ja taastasid vahelaed . Veskist kujunes  noorte seas populaarne koosviibimise koht, kus ürituste toimumisest andis märku katusele paigutatud plinkiv vilkur.
Tuuleveski taastati 2008/2009 aastal  EL struktuurfondide toetusel. Veskis on püsinäitus vanadest tuulikutest, veski tööpõhimõtet tutvustav makett ja turismihooajal näitus-müügid käsitööesemetest. Veski akendest avaneb suurepärane vaade ümbritsevale Vooremaale. Veskit on võimalik kasutada koosviibimiste ja ürituste korraldamise kohana.
Kuremaa tuuleveski on kultuurimälestisena riikliku kaitse all .
Kuremaa järv
Jõgeva ja Palamuse vald
Kuremaa järv on suuruselt Vooremaa järvede seas teisel kohal. Järve pikkus on 4,3 ja laius 1,3 km. Keskmine sügavus 5,9 m ja pindala 397,1 ha. Absoluutne kõrgus merepinnast 83,1 m.. Järv on nõrga läbivooluga, kus sisevool toimub põhiliselt magistraalkraavide kaudu. Rohkesti on kalda - ja põhjaallikaid. Järve kaldad on mudased ja kõrkjatesse kasvanud kuid loodetipus asuv kallas on laugja põhjaga ja siia on kujundatud supelrand .
Kuremaa mõisniku von Oettingenide perekonnakabel ja kalmistu
Kuremaa- Laiuse tee
Kuremaalt ca 1 km Kuremaa-Laiuse tee ääres asub endiste Kuremaa mõisnike Oettingenide perekonnakalmistu kuhu on maetud 29 Oettingenide suguvõsa liiget. Siin puhkavad Alexander von Oettingen (Kuremaa mõisa edumeelne arendaja, kohtunik ja Liivimaa maamarssal 1839-1842), tema ema, abikaasa ja pojad ning ka mõisa viimane omanik Erich von Oettingen. Kalmistule on ehitatud pseudogooti stiilis kabelihoone
Paduvere talumuuseum
Paduvere, 48401 Jõgeva vald, Tel. (077) 63 046, 050 86 580, Avatud 15.05-15.09 11-18, muul ajal ettetellimisel. Pilet: õpilased 5 EEK, täiskasvanud 10 EEK
Vaimastvere lähedal looduslikult kaunis kohas asub Paduvere talumuuseum , mis avas külastajatele uksed 1971.a. Eramuuseumina tegutsevas talumuuseumis saab tutvuda eestlaste elu-oluga 18. ja 19. sajandil. Ainulaadsed on tammepuust raiutud skulptuuri paikkonna ajaloolistest inimestest. Talumuuseumi õuel asub suvine peoplats ja selle kõrval staadion.
Näitekirjanik Hugo Raudsepa sünnipaik
Vaimastvere küla
Mälestuskivi näitekirjanik Hugo Raudsepale(sünd.1883, surnud Siberi vangilaagris 1951...). Vaimastvere Põhikooli pargis. Tema tuntumad näidendid Mikumärdi (1929), Vedelvorst (1932), Roosad prillid (1933) jt.
Kärde rahumajake 17.saj
Kärde küla
Kärde rahumajake   on arhitektuuri- ja ajaloomälestis. 21.juunil (1.juulil ukj.) 1661.aastal sõlmiti Kärdes rahuleping, mis lõpetas Rootsi-Vene sõja (1656-58). Pärimuse järgi olevat rahu sõlmitud praeguseni säilinud väikeses hoones .
Endla looduskaitsela
Looduskaitseala
Endla looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Kaitseala pindala on 10110 ha, sellest 4012 ha Jõgeva vallas. Looduskaitseala moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku -Võlingi allikad. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 460 taimeliigile ning 182 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi , luiki ja paljusid väikseid laululinde. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.
Endla järv ja Juta kivi
Endla looduskaitseala
Eesti Savikaupade muuseum
Siimusti, Keraamika tee 6, 48402 Siimusti, Jõgeva vald. Tel. (077) 39 212, 052 08 415. Külastamine kokkuleppel. Pilet: õpilased 4 EEK,  täiskasvanud 10 EEK ( grupis 7 EEK) Kontakt Pr Meedi Ümar
Eesti keraamika ajalugu, Siimusti savitööstuse ajalugu ja näiteid eri rahvaste keraamikast. Iidse rakutehnika demonstratsioonpõletused
Kärde mägi ja neitsihaud
Piibe maantee ääres
Peatuskohtast maantee ääres viib trepp üles mäele Kärde mõisapreili hauakivi juurde. Parun V. Stackelbergi vanem tütar Margarethe Victoria uppus 1903. aastal ja maeti Kärde mäe lõunapoolse oru veerule tema lemmikkohta. Preili puhkepaika märgib suur kivi sisseraiutud Stackelbergide vapi ja nimega. Rahva hulgas liiguvad lood preili õnnetust armastusest mõisatöölise või talupoisi vastu. Miks see pikkade valgete juustega Ritaks kutsutud neiu arvatavalt vabasurma läks, jääbki teadmata.