7.Miks keeldub Margerete ema ehtekasti vastu võtmast? Millega see lõpeb? Margarete ema mõistab kohe, et ehtekast pole jumalast. Sellepärast ei võtagi Margarete seda vastu, vaid ehtekarp antakse hoopis kirikule. Kui tuuakse aga teine ehtekast, siis Maragarete seda enam emale ei näita, vaid hoiab omale. Viib selle hoiule Marta juurde. Mefistofeles tuleb külla ning suudab naised ära võluda, et nood tuleksid tema ja Faustiga jalutama. 8.Iseloomusta Margarethet, tema kodu ja senist elu. Margarethe peres pole teenijat, mistõttu peab ta aina rübelema. Ema teda taga sundimast ei väsi, ei lõpe töö ükskõik kui palju teed. Kuid samas pole vaja puudust tunda, kuna isast kadunust jäi maha linnaäärne aed ja väike maja. Enne lapse(õe) sündi viis surm ta isa ning oleks ka ema viinud. Kuid ema oli visa ning taastus haigusest tasa ja targu. Sel ajal mil ema haige oli kasvatas Margarete ise oma õde. Kuid nüüdseks on õe haigus hauda viinud ning vend on sõjaväes
Niels Henrik David Bohr 7. oktoober 1885 18. november 1962 Elulugu Isa-Christian Bohr vend-matemaatik ema-rikkast juudi perekonnast 1912 Margarethe Norlund 6 last Kopenhaageni ülikool (õpilane->professor) jalgpall,suusatamine,purjetamine,lau atennis 1912 Inglismaa Ernest Perforeeri 1913 Usa-tuumapomm II maailmasõda-juudid Taani füüsik Aatomstruktuur Kvantmehaanika 1922 Nobeli preemia 1913-Bohri aatomiteooria Perioodilisustabel element 107-Bohrium Teoreetilise Füüsika Instituut
Buhrmeister, (kes on maetud Tartu Jaani kirikusse), pärandas mõisa edasi Heinrich Johann von Güntersbergi ja Dorothea von Güntersbergi (sündinud Buhrmeister) pojale Eberhard von Güntersbergile (16541704). Pärast Eberhardi surma pärandus mõis edasi tema tütrele Margarethe Elisabeth Zoege, kelle Zöge von Manteuffelite suguvõsaliin piirdus alates 1795. aastal nimekujuga Manteuffel. Puurmani mõis jäi krahv Manteuffelite suguvõsa valdusesse, kuni mõisahoone võõrandati 1919. aastal Eesti Vabariigi poolt. 1923. aastast asus lossis tegutsema Puurmani kool. Tänapäeval asub mõisa peahoones Puurmani Gümnaasium. Mõisahooned ja park Mõisakeskuse ja lossi ees on prantsuse stiilis sümmeetriline mõisapark koos purskkaevu ja puudealleega
Kohkus nii koledasti, et laskis käed torni küljest lahti ja kukkus maapinnale surnult maha. Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamas kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat. Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma. TEGELIKKUS Oleviste kiriku varasemat eelkäijat on esmakordselt mainitud aastal 1267, mil Taani kuninganna Margarethe loobus nunnakloostri kasuks patronaadiõigusest kiriku üle. Kirik ise oli pühendatud pühale Olavile, s.o. Norra kuningale Olav Haraldssonile (995-1030), kes pärast surma pühakuks kuulutati. Olavi nime on rahvas tuletanud Skandinaavia Olafist. Muistend kuradiga liidus olevast imemeistrist, kes kirikuid ehitas, on rahvusvaheliselt tuntud ja kasutatud ka Tallinna Oleviste kiriku ehitamisloo selgituseks. Lisaks on Olev tuntud ka üsna vanades rahvalauludes
l.p.- Torbjörn Engman, Johanna Grüssner Idrott- Janne Holmen (löpare) Mat- ålandspannkaka med sviskonkräm och vispgrädde, svartbröd, fisk Traditioner-Demilitariseringsdag, självstyrelsedagen, Midsommarafton, Lillajul, Julafton Färöarna Flagga - En vit flagga med ett blå och röd kors. Huvudstad- Torshamn (17K) Statsskick-en konstitutionell monarki med den danska drottningen Margrethe II som statschef. Namnet på parlamentet- Lagtinget President/monark-drottning margarethe II av Danmark Statsminister- A. V. Johannesen (lagman) Nationaldag- 29. juli Invånare - 50k Officiella språk - färöiska och danska Andra språk- Storlek- 1 399 km² Natur: Landskapet, Högsta punkt, Största sjö, Längstaflod PLES KIRJELDAGE!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! klippor, atlantiskt klimat Ekonomi, naturresurser- fiskindustri Kända företag- Atlantic Airways, viking line Vetenskapmän- Uppfinningar-
) ja 1953. aastal autonoomiani jõudnud Gröönimaa (2 175 000 km²; 56 000 el. Kaart nr. 6). Riigikorraks on 1953. aastal jõustunud põhiseaduse alusel konstitutsiooniline monarhia, mille peaks on kuningas (kuninganna). Seadusandlik võim kuulub praegu kuningannale ja neljaks aastaks valitavale ühekojalisele parlamendile (Folketing). Kuningannal on samuti ka täidesaatev võim, ta jagab seda valitsusega, mida juhib peaminister. Praegu on Taani kuningriigi kuninganna Margarethe II, valitseb alates 1972. aastast. Taani on ääretult madal maa, pinnamood on valdavalt tasane või laugjas. Kõrgeim punkt (Yding Skovhoj) on vaid 173 meetrit üle merepinna. Aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi, vaid Bornholmi saare all on graniit. Paljandub ka kriidikaljusid, eriti Moni saare idarannikul, kus järsaku kõrgus ulatub üle 100 meetri. Leidub ka fjordrannikuid. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare
Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 24. detsembril. 1761 Kuramaa hertsogiriigis Pamsises (praegu Leedus) Weinhold Gotthard Barclay de Tolly (surnud 1781 Laiksaares) ja Margaretha Elisabeth von Smitteni (17331771 Saarde) pojana. Michael Andreas Barclay de Tolly vendadest Axel Heinrich Barclay de Tolly (sündinud 1758) oli suurtükiväemajor ja Erich Johann Barclay de Tolly (surnud 1819) insener-kindralmajor, kes oli abielus Saaremaal Parasmetsa mõisas sündinud Margarethe Sophie von Lilienfeldiga (Georg von Lilienfeldi õde). Tema õde Christine Gertrude Barclay de Tolly (17701865) oli Liivimaal Krootuse mõisniku Magnus von Lüdersi abikaasa. Michael Andreas Barclay de Tolly abiellus 22. augustil 1791 Tarvastus oma sugulase, Jõgeveste ja Keeri mõisa pärijanna Auguste von Smitteniga (1770 Jõgeveste 1827 Tartu), kes oli Jõgeveste mõisniku Heinrich Johann von Smitteni ja Taageperast pärit Renata Helene von Stackelbergi (17491786) tütar
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Martin Luther Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2009 Helen Kant Martin Luther SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused .................................... lk 3 Martin Lutheri elu ......................................................................lk 4 Lutheri panus haridusse..............................................................lk4-5 Lisad......................................................................................lk 5-6 Kokkuvõte...............................................................................lk 6 Kasutatud materjal ...................................................................lk 7 ...
vaim. "Wilhelm Meisteri õpiaastad" : tugevalt tema endaga seotud, isegi autobiograafiline. Annab inimese valmimise staadiumid (usuline, esteetiline, eetiline humaansus), kõik tuleb elukogemuse põhjal. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" , eelmise järg. Viimasex on luulekogu "Lääne-Ida Diivan" ."Faust" : 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusest-F. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause). 12.Epistoraalne romaan+ näited:Romantilise kallakuga kiriromaan. Goethe "Noore Wertheri kannatused". 13.Arenguromaan+ näited: Jälgitakse mingi inimese arengut. Goethe "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja "Wilhelm Meisteri rännuaastad". 14.Ballaad:lüroeepiline teos,pikem jutustav luuletus.Enamasti
3 klass Tallinn 2018 Külastasin 5. septembril Kumu kunstimuuseumi näitust ''Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades''. Näitusel olid eksponeeritud maailmakuulsa Michel Sittow tuntumad teosed. Michel Sittow oli tolleaegsest Tallinnast, Revalist, pärit kunstnik, kes on meile tuntud oma realistliku ja miniatuurse portreekunsti poolest. Sittow sündis aastal 1469 kunstnikust ja puunikerdajast isale, Clawes van der Sittowle, ning soomerootslasest emale, Margarethe Molnerile. Algselt oma isa käe all õppinud, läks Sittow aastal 1484 Bruggesse Hans Memlingi juurde õppima, kes oli ka nimekas kunstnik. Aastatel 1492- 1504 töötas Sittow Kastiilia kuninganna Isabel I õukonnas ja Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses. Aastal 1505 maalis ta portree Inglismaa kuninga Henry VII-st, pärast mida ta kolis tagasi Eestisse, kus asus Kanuti gildis tööle. Hiljem kutsuti ta Kopenhaagenisse maalima Taani kuningat Christian II. Pärast seda töötas ta veel
Martin Luther – katoliiklus ja luterlikus ENEL TUBIN Martin Luther’i nooruspõlvest Sündinud 10.novembril 1438. aastal kohas Eisleben üheksalapselises perekonnas Isa Hans Luder (Luther) ja ema Margarethe Luther 1848 kolis Luther’ite perekond Mansfeldi, kus Martin Luther alustas enda kooliteed õppides grammatikat, retoorikat ja loogikat; hiljem kolis ta Magdeburgi õpinguid jätkama 1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks
tekkinud Saksamaal, kui oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri suurepärastes töödes need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam portreed, eriti just ta selged ja lihtsad autoportreed. · Michel Sittow Oli madalmaade päritolu puunikerdaja ja maalikunstniku clawes van der Sittowi ning soomerootslasest Margarethe Molneri poeg. Algul õppis ta Tallinnas oma isa, Brugges Hans Hemlingi juures. 1505a. Paiku maalis ta tõenäoliselt Inglismaa kuningas Henry VII portree. Aastal 1514 kutsuti Michel Sittow Kopenhaagenisse portreteerima Taani kuningas Christian II-t. Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskulptuur ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius
Üritan teada saada miks otsustas igati terve noormees hakata vaimulikuks. Kuidas ta jõudis arusaamisele, et just temast saab uue korra looja. Ning eriti huvitab mind, kuidas tema töö on mõjutanud praegust kooliharidust. Lapsepõlv ja haridus Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis Saksamaal. . Ta sai oma nime pühaku Martinuse järgi, kellele pühandatud päeval ta ristiti. Tema vanemateks olid Hans Luder ja Margarethe Lindemann. Tema vanemad polnud jõukad. Isa tegeles mäetööstuse erialal. Ning tänu sellele, et ta oli auväärt kodanik, kuulus ta ka linna nõukogusse. Hiljem suutis Hans pürgida edukamate töstusettevõrjate hulka. Nende kodus oli tähtsal kohal distsipliin. Isa lähtus pühakirja sõnast: ,,Kes vitsa ei tarvita, see vihkab oma poega". Kodune kasvatus lähtus just eelmisest lausest. Nii ema kui ka isa tarvitas seda abinõua väga sageli.
10 EEK (grupis 7 EEK) Kontakt Pr Meedi Ümar Kärde mägi ja neitsihaud Piibe maantee ääres Peatuskohtast maantee ääres viib trepp üles mäele Kärde mõisapreili hauakivi juurde. Parun V. Stackelbergi vanem tütar Margarethe Victoria uppus 1903. aastal ja maeti Kärde mäe lõunapoolse oru veerule tema lemmikkohta. Preili puhkepaika märgib suur kivi sisseraiutud Stackelbergide vapi ja nimega
Referaat Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud. Arvata võib, et jõukus oli Varbola linnusele kogunenud sealt läbi viivate kaubateede kaitsmi...
oleva mudeli kasutamist. Pauli isiklikus elus tabas teda suur tragöödia aastal 1927, kui ta väga armastatud ema sooritas enesetapu. Pauli ja ta ema olid väga lähedased ja seepärast oli ema surm talle suur hoop. Ta muutus väga üksildaseks ning ta kurbust suurendas ka fakt, et ta isa abiellus uuesti järgneval aastal. Ta ei sallinud oma uut kasuema ning kutsus teda ,,kurjaks kasuemaks". 1930. aasta lõpus, lühidalt pärast neutriino postuleerimist ja pärast abielulahutust Käthe Margarethe Deppnerist novembris, kellega ta oli jõudnud abielus olla vähem kui aasta, varises mees täiesti kokku. Ta hakkas jooma ning ta elu ähvardas allakäik. Ta konsulteeris psühhiaatritega, et vastust leida oma arhetüübilistele unenägudele ning lõpuks muutus ise psühholoogide, eriti just Carl Jungi, parimaks õpilaseks. Üsna pea hakkas ta kritiseerima Jungi epistemoloogia teooriat ning pühendas palju aega selle uurimisele, eelkõige just sünkroonsuse uurimisele. Suur
tekkisid aga probleemid. Paavst oli juba valmis alla andma, kuid saamahimulised palgasõdurid sundisid oma ülemusi rünnakut Roomale jätkama, mille tulemuseks oli Karli prestiižile väga halvasti mõjunud Sacco di Roma. Rooma rüüstati ning paavst põgenes linnast. Üldiselt ei suutnud aga kumbki pool otsustavat edu saavutada ning peagi hakati otsima rahu, seda suuresti ka põhjusel, et türklased sultan Suleiman Toreda isiklikul juhtimisel piirasid Viini. Karli tädi, Madalmaade asehaldur Margarethe ning François' ema Louise de Savoie jõudsidki viimaks kokkuleppele, mis on ajalukku läinud Cambrai ehk Daamiderahu nime all. Sellega loobus Karl Burgundia territoriaalse terviku taastamisest ehk ei nõudnud enam Prantsusmaale kuuluvaid Burgundia alasid, François aga loobus taotlustest Milanole ning teistele piirkondadele Itaalias, samuti pidi ta Karlile ära andma Madalmaade piiri äärseid alasid. See rahu tegi ühtlasi ametlikult lõpu Karli nõudmistele
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimistöö Kertu Nõmm 8s klass Juhendaja: Kadri Polski Pärnu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. LINNUSE AJALOOST.............................................................................................................5 1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559)..................................................................................5 1.2. Taani aeg (15591645)......................................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710)................................................................................
saada kõigil aadlikel, Eestimaa kubermangule see ei laienenud. Bürgerite jaoks leidis vaidlusküsimus Liivimaal lõpliku lahenduse alles 1865. aastal, mil mõisa võis pidada iga kristliku usutunnistusega inimene, hoolimata seisuslikust kuuluvusest. Dohrenid kuulusid landsassenite hulka ja said seetõttu mõisa pidada vaid pandivaldusena. 1758. aastal oli Voltveti mõisa valdajaks ehk pandihoidjaks raehärra Jacob von Dohreni lesk Ursula Margarethe von Dohren (sünd. Heno), kes oli pärit Pärnu apteekri ja ülemfoogti perekonnast. Ursula Margarethe päris oma mehelt peale Voltveti ja Kärsu mõisate veel Vahenurme mõisa Pärnumaal. 1758. aasta adramaarevisjonis on Voltveti mõisakompleksi kohta öeldud, et see on heas seisukorras. Mõisale kuulus ka veski, mis sel ajal tühjana seisis. Ursula Margaretha suri 1779. aasta paiku. Ajalooarhiivis on säilinud mahukas üle 80leheküljeline talle kuulunud vara inventarinimekiri
Tallinn Mustamäe College G2K Jaana-Kristiina Jõgevest The Four oldest churches of Tallinn Report Supervisor: Ingrid Teigar Tallinn 2009 The Dome Church The Danes began fortification of Toompea after the conquest of Tallinn in 1219 and probably also built the first church there. It was presumably a wooden building located at the site of the present cathedral. However, a serious conflict with the Order of the Brothers of the Sword broke out soon as the latter wanted to gain control of the entire Estonia. The order succeeded in subordinating Tallinn and the whole of North Estonia to its rule in 1227. The monks of the Dominican Order began the construction of a stone church in Toompea in 1229. The first written data on the cathedral date back to 1233, the date of a battle...
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
põrand ihkab uibuoksa, tahab tammeladvakesta, lapsukesta, lallikesta, piibu-paabu pallikesta oma hõlmas hõljutada, oma kaisus kallutada. Upi, upi! August Jakobson A. Jakobson Illustratsioonid Margarethe Fuks Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat- Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta... 2.Teistre tüdruk ja ussikuningas- Teistre tüdruk läks metsa marjule
"Wilhelm Meisteri õpiaastad" (1795) enda eluga seotud, usuline, esteetiline ja eetiline humaansus. "Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829) eelmise järg, kus Wilhelm saab arstiks. "LääneIda diivan" Goethe parim luulekogu. Faust : Esimene osa valmis 1808, 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusestF. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause), 1.osa valmis 1806, 2.osa vahetule enne surma. Soovis, et käsikiri avatax alles peale tema surma. 1.osa avaldati tema elu ajal, pop haritlaste hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel. Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1.vaatus F ja Mef sattuvad ühe keisri õukonda, kus riik on kriisis
Vari saab teoses sümboli tähenduse, osutades inimese saatuse ettemäääratusele. Liivi tundeintensiivne luule avas uue lehekülje eesti lüürikas, näidates teed XX sajandisse. Faust : Esimene osa valmis 1808, 1887 leiti üx G käsikiri ja seda hakati nii nimetama, väga üxikud osad praegusestF. monoloog, Wagneri kuju, F ja W dialoog, Auerbachi kelder, Margarethe. Kirjutatud ilmselt Weimari aja algusaastatel. See, et ta selle teemaga uuesti tegelema hakkas on suuresti tänu Schillerile. Kindel dateering puudub (tekib mitmeid pause), 1.osa valmis 1806, 2.osa vahetule enne surma. Soovis, et käsikiri avatax alles peale tema surma. 1.osa avaldati tema elu ajal, pop haritlaste hulgas, kuna lihtrahvale liiga raske keel. Teos on raske kuna palju mõistatusi ja allegooriaid. II osa: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
