Kool, mida võtab, mida annab?
Enamus inimesi käib või
on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud
leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei
ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda
miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab.
Kool, mida võtab, mida
annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse,
aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma
noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui
sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta.
Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa,
sest mida hoolsamini õpid, seda parem on tulemus. Kui sul on hea
tulemus, saad sa minna edasi teistesse koolidesse ja omandada
keskhariduse, aga gümnaasiumis omandatud keskharidus on palju tugevam kui kutsekooli keskharidus. Õppimisega kaasnevad ka teadmised ja oskused. Õpid midagi uut või kuuled midagi uut, siis sa oskad seda teadmist kasutada. Näiteks saad teada kes on Eesti Vabariigpresident, ning tulevikus kui seda sinult küsitakse siis oskad vastata, et Toomas Hendrik Ilves. Kui sa oled haritud, siis sa tuled ühiskonnas palju paremini toime, sest sa tead väga palju. Oskad kasutada sõnavara mida oled koolis õppind ja samuti töökohale kandideerimine. Mida parem haridust, seda parema töökoha saad endale. Kui saad endale hea töökoha, siis sa saad palju raha ja elad väga õnnelikult ja seda kõike tänu haridusele . Haridus on tänapäeval väga oluline, sest ilma selleta ei saa ühiskonnas hakkama ja tööd ka ei leia omale. Kui oled jätnud kooli kunagi pooleli, siis tuleb minna täiendharidust omandama
Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus.
Samas ma mõistan selliseid inimesi kes ise soovivad oma elu korda saada ja ei taha et keegi neid aitaks. Tavaliselt on ka selliseid inimesed palju palju õnnelikumad kui need kellel on raha palju ja kes ei oska sellega midagi peale hakata. Et olla õnnelik piisab vaid sellet, et sinu kõrval oleks inimesed kes sind õnnelikuks teeksid. Raha ei ole asi mis sul peab palju olema, kui oskad sellega ümber käija pole sul vaja miljoneid, et ära elada. Alati on nii mida rohkem sa raha teenid seda rohkem sul seda läheb. Kuid alati leidub ka selliseid inimesi kes ise on vaesed aga väga kadedad sellepärast et kellegil on rohkem kui temal. Need inimesed on valmis kõigeks saada kas või mingi väikegi osake sellest rikkusest mis teisel on. Inimesed arvavad, et kui nad lähevad vargile siis nende probeleemid lõppevad aga ei see ei ole ju nii. Kunagi saadakse ikka teada kes oli see inimene kes sealt varastas ja tihtipeale lähevad selliseid inimesed vangi
1. Milline on kool Holdeni jaoks? Milline on kool üldse? Otseselt koolis käimise vastu ei olnud Holdenil.On osad õppeaineid,mis talle meeldivad ning mida ta oskab.Näiteks kirjandus ja vahel kui tuju oli,siis ka ajalugu.Viimane kool,kus ta õppis oli Pencey erakeskkool,New Yorgi lähedal.Sealt visati ta aga välja tema halva õppeedukuse pärast.Poiss ütleb ise ka, et on laisk ning ei suuda rutiini taluda.Klassikaaslastest tal otseselt häid sõpru ei teki.Vanematele ta aga ei julge öelda, et on järjekordselt koolist väljavisatud ning lahkub Pencey´st enne,kui ema-isa talle järgi oleks tulnud..Sealt algab noore poisi seiklus.Holdenile oli see 4-jas kool juba, kust teda välja on visatud.
Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole
........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?..............................................................................................................9 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal?.................................................................10 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?.........................................................10 2.Millised väärtused vajavad kaitset?.......................................................................................11 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"?............................................................................................11 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused?.....................................11 2.3
..................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8
Tänapäeval on raske elus hakkama saada, kui pole korralikku haridust ning kogemusi, tööandjad ei taha palgata inimesi, kes ei ole seda tööd varem teinud või sellele vastavat haridust saanud. Seega on koolis käimine väga tähtis. Üks peamisi koolis käimise funktsioone on õpetada õpilastele teadust ja tarkust. Need on väga olulised, sest ilma teadmisteta on päris raske elada. Kui midagi juhtub looduses, siis inimene ei pruugi mõista seda, mis juhtus, mille alusel, mida selle ennetamiseks teha saaks jne. Näiteks kui teadus ei oleks nii arenenud kui praegu, siis me ei oleks teadlikud paljudest ohtudest, mis meid ümbritsevad: maa võimalik kokkupõrkamine mõne taevakehaga, igasuguse keemia kasutamine, erinevate füüsikaliste omaduste mõju inimkonnale jne. Vanal ajal mõtlesid inimesed välja igasuguseid huvitavaid seletusi, miks näiteks vahest vihma sajab aga teine kord päike paistab. Tänu tänapäeva teaduse arengule teame me miks sellised asjad toimuvad
Kõik kommentaarid