50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
zummi
Õppematerjali autor
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt.....................................................................2 Suurimad probleemid maailmas............................................................................. 3 Jätkusuutlik areng maailmas................................................................................... 4 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia...............................................................5 Eesti säästva arengu strateegia............................................................................. 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus.....................................................................
Sest tegelikkuses ei huvita kedagi kellegi teise heaolu, tähtis on vaid, et endal läheks hästi. Tööstusühiskond Tööstusühiskonna tekkimisel muutus inimeste elu äärmiselt kergemaks. Kui hakati kasutama vabrikutes ja tehastes erinevaid uusi masinaid, siis sellega lihtsustati ka oskustöölise elu. Samas see tõi juurde ka oskustööliste edasi arendamist, koolitades välja neid kasutama uut tehnikat. Tänu sellele oli võimalik arendada ühiskonna arengut ja samas ka tootmine suurenes ja majandus hakkas elavnema. Mitte ainult ei elavnenud vabrikute ja tehaste tööd, vaid seal juures ka elavnes põllumajandus. Selline massiline areng tõi kaasa 18.sajandil linnastumise, mis omakorda tõi kaasa uute ametite tekke oli tarvis rajada kanalisatsioone, infrastruktuuri arendada jne. Tööstusühiskonna miinuseks oli see, et tekkis tööpuudus ja tööliste elatustase oli madal, aga
laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ning kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ja mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro-atlandi koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on laienenud, uute liikmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest saadik on need struktuurid taganud Euroopas rahu, ühiskonna stabiilse arengu ja majanduskasvu. Kõrvuti mitmepoolse julgeolekukoostööga NATOs on partnerlus Ameerika Ühendriikidega ja teiste liitlastega Eesti jaoks oluline julgeolekutegur. Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa toonud uusi, mittekonventsionaalseid julgeolekuohte, nagu rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus, relva- narko- inim- ja salakaubandus ning hädaolukordade tekitatud põgenike tulv
Poliitikute eesmärk on erinevate vähemuste majanduspoliitilise tegevuse soosimine, kusjuures sellega seotud kulu püütakse jagada võimalikult märkamatult valijate enamiku vahel. Selleks on poliitikutel tarvis kas vajalike meetmete ärajätmist või hoopis liigset sekkumist. Selline tegutsemine pole mõistagi kooskõlas läbimõeldud ja majanduspoliitika teooriaga põhjendatud majanduspoliitiliste strateegiatega ega ühiskonna kui terviku eesmärkidega. Majanduspraktikas kujunevad perioodiliselt toimuvatest valimistest tulenevalt nn poliitilised konjunktuuritsüklid. Valitsus mitte ei stabiliseeri majanduslikku konjunktuuri, vaid hoopis toodab tsükleid. Lähtekohaks on arusaam, et valijad ei orienteeru valimistel mitte niivõrd üksikutele parteiprogrammidele (kes neid loeb?), kuivõrd hoopis tegelikule majandusolukorrale
tehnoloogiad ja institutsioonid. Ka on üleilmastumist vaadeldud rahvusriigi kaudu: 19.sajandil kerkis üleilmastumise kandjaks rahvusriik, teisenemise käigus on rahvusriik alates 20.saj keskpaigast oma tähtsust hakanud kaotama. Robbie Robertsoni teooria kohaselt jaguneb globaliseerumine kolmeks perioodiks: pärast 1500.aastat regionaalkaubanduse globaliseerumine, pärast 1800.aastat industrialiseerimine ja pärast 1945.aastat. Samuti määratlus, kus olulisemateks pidepunktideks on 15.saj lõpp, II ms lõpp ja 1980ndad. 19.sajandi algusesse alguspunkti pannes järgmiselt: I faas 1820- 1914, maailmasõdadevaheline deglobaliseerumine, II faas 1945-1973 ja sellele järgnenud neoliberalistlik faas, mis kestab ehk tänaseni; omaette piiritlus oleks võinu olla ka 1989- 1990.aastates. 7. Üleilmastumise eeldused: tehnoloogia ja institutsioonid. Kuni 15.sajandini oli tehnoloogia areng Euroopas väga vähene, eranditeks Rooma riigi areng kuni 2.sajandini ja lagunemiseni 5
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus
3. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. 5. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. 6. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid