Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lühinovell/jutustus pealkirjaga Vari (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida ema nägi või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas?
  • Kes müüb enda varju?
  • Kes müüb oma varju?
  • Mida sa selle eest tahad?
Vari
Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel:
Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud.
Endoora oli oma ema sõnadest jahmunud, ta ei teadnud kuidas reageerida: kas see kõik oli mõttetus, ainult uni mida ema nägi, või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas? Hirm oma laste kaotamise ees oli suurem kui kahtlused.
“Ema” ütles Endoora “Ütle mulle mida ma peaksin tegema, kuidas ma saaks oma lapsi aidata, kas tõesti minu saatus on neid kanda kirikuaeda?” Endoora ema sulges silmas ja sosistas nõrknenud häälel:
“Ma ei tea, kui ma teaks , siis ma ütleks sulle.”
Siis ta avas oma silmad viimast korda ja sositas oma viimasel hingetõmbel:
“Kui ma teada saan... siis... ma annan sulle teada...sealt... mingitmoodi...”
Endoora ema maeti järgmisel päeval, kolme päeva pärast Endoora noorim tütar järges vanaemale hauda. Tugev ja terve tüdruk suri ootamatult. Ootamatult kõigile, peale Endoora. Kui ta leidis oma tütre ühel hommikul surnuna, teadis ta, et see oli tema surnud ema ettekuulutatud tragöödia algus. Veel üks tütar suri peale seda, siis Endoora poeg ja veel kaks last. Endoora naabrid hoidsid majast eemale, kartes et needus langeb ka neile. Peale veel ühe poja surma, peaaegu mittekeegi ei tulnud matustele ja Endoora käitus nagu ta ei oleks seda märganud. Tema abikaasa kartis , et ta võib hulluks minna.
Õhtul Endoora jooksis surnuaiale , mitte oma laste haudadele, vaid oma ema hauale.
Abikaasa leidis ta sealt hauda peksmast ja karjumast:
“Sa lubasid, et sa annad mulle teada kuidas sinu lapselapsi päästa. Sa lubasid!”
Endoora abikaasa ei teadnud ettekuulutusest midagi, ta oli sellel päeval tööl ja Endoora lubas oma emale, et ei räägi sellest kellelegi. Ta arvas , et leiab ta ühelt laste haudadelt, aga ta oli oma ema haual, kisendades mingi lubaduse kohta. Siis arvas ta, et Endoora on hulluks läinud.
Üks varajane hommik. Endoora koputab vana naise aknale . Vana naine küsib talt:
“Miks oled sa siin? Ma ei saa sind aidata.”
Endoora laskus siis põlvedele, nuttes ja anudes, et teda välja ei visataks, ja et teda aidataks, Kristuse nimel. Ta ütles, et tema surnud ema oli öelnud talle, et ta siia tuleks ja et ta tahab ainult ühte asja, päästa üheksast lapsest allesjäänud kolme elu. Vana naine ütles:
“Sa saad päästa oma lapsed kui sa müüd oma varju, aga see on patt ja ma ei saa sulle öelda kuidas seda teha. Nõustu sellega ja mine koju, ma ei saa sind sellega aidata, sest ma ei taha võtta endale seda pattu .Ma loodan et sa saad aru.”
Pärast mõnda minutit kuulis vana naine tagaaiast kisa. Tema naabril õnnestus Endoora peale nii vihaseks saada, et ta tahtis teda vikatiga lüüa.Pärast mõnda aega aitas vana naine Endoora tagasi jalule ja palus andestust ja ütles talle kuidas päästa lapsi:
“Mine laadale ja paku inimestele oma varju, ja ütle sellele kes tahab seda osta, hinnaks oma laste elud. Kui üks sinu lastest saab kolmekümne kolme aastaseks, siis sa lahkud sellest maailmast...”
Kui Endoora hüppas põlvilt üles, nõus andma oma laste eest enda elu , vana naine naeratas kibestunult ja ütles:
“Vot see on ema süda.Mida ma oskan öelda, sa oled tegemas suurepärast tegu ja sa ei taha mingit tasu ei inimestelt ega Jumalalt. Seetõttu ma premeerin sind, mitte küll mina ise, aga läbi oma tütre. Ma ei ole siis enam elus. Kui üks sinu lastest on saamas kolmkümmend kolm, otsi üles minu tütar ja ütle talle salasõna-võti, siis ta ei keeldu aitamast sind sinu patuga. Ja nüüd ürita see sõna meelde jätta.”
Palju aastaid hiljem Endoora läks vana naise tütre juurde ja ütles talle, mis oli temaga juhtunud.
Ta jooksis laadale kui tuul, aga kui ta sinna kohale jõudis oli ta segaduses ja hirmul. Endoora kogus ennast kokku ja läks ühe naise juurde.
“Ega sa ei taha minu varju osta?”:küsis Endoora väga vaiksel häälel.
Naine vaatas Endoorat nagu oleks ta hull ja arust ära. Endoora hakkas inimestele lähenema ja pakkus neile oma varju. Keegi ei vastanud talle karmilt, mõned andisd talle raha ja üks naine andis saiakese. Kõik tundsid segasele naisele kaasa - inimesed olid siis palju kenamad.
Endoora läks läbi terve laada ja ei leidnud kedagi kes oleks tema varjust huvitatud. Ta istus nuttes aia äärde maha arvates et see ei toimi.
Ja siis ta kuulis:
“Kas sina oled see kes müüb enda varju?”
Enroora vaatas üles ja nägi meest, kes riietus riietesse, mis ei olnud pärit sellest ajast. Tema riided olid tehtud materjalist mida Endoora ei olnud eales varem näinud. Riiete värvus oli must, kuid mingi ebatavalise särelusega. Ta kandis torukübarat ja tal oli mao sarnane kepp. Mao peal olid väga elutruud silmad. Endoora mõtles, mida ta hetkel nägi.
Mees kummardus ettepoole ja tundus nagu tal ei oleks selgroogu. Nende näod olid nii lähestikku, et need peaaegu puutusid kokku. Kui Endoora vaatas talle silma, nägi ta kõike mis toimus ümberringi. Oli justkui keegi ei märkaks tema seltsilist, kuigi selle riideid oli raske mitte märgata. Kuid keegi ei pööranud neile tähelepanu.
“Ma ütlesin, et kas sina oled see kes müüb oma varju?”: küsis võõras vaikselt tõusval toonil.
“Mina”: sosistas Endoora.
“Ja mida sa selle eest tahad ?”: küsis võõras mees.
Endoora kogus ennast kokku ja vastas kindlalt:
“Ma tahan et mu lapsed elaksid .”
“Nõus!”: ütles võõras lühidalt, ja enne kui ta haihtus nägi Endoora tema pupille mõned korrad laienemas ja kitsenemas. Viimane asi mida ta märkas olid tema hämmastavalt pikad küüned.
Mees imelikes riietes kadus . Hetkeks tundis Endoora läbistavat valu, justkui tema hing oleks temast välja võetud, siis valu lahkus tema kehast, aga nüüd oli tal südames imelik tunne, tunne mis meil on enne kui midagi halba hakkab juhtuma.
Endoora ümber käis normaalne elu. Inimesed kauplesid, pakkusid oma kaupu, muusika mängis valjult. Endoora tõusis püsti, vaatas ringi, mõtles sekundi ja läks läheduses seisva naise juurde. Endoora küsis mida ta arvas härrasmehest imelikes riietes, aga naise näo ilmest taipas Endoora et seal ei olnud mitte mingit härrasmeest või siis nägi teda ainult tema.
Kui Endoora tagasi külla jõudis, kartis ta majja siseneda . Mõte ühe lapse surmast, kui ta eemal oli, hirmutas teda. Aga õnneks olid lapsed turvaliselt kodus. Endoora ja tema abikaasa ei pidanud enam iialgi kirikuaeda kirstusid tassima.
Palju aega läks mööda. Aasta enne Endoora poja saamist kolmekümne kolme aastaseks nägi ta und. Kaks naist tulid majja. Üks oli tema surnud ema ja teine oli vana naine kes aitas Endoorat. Nad keeldusid istumast, sest nad tulid ainult ütlema, et aeg mil ta peab sellest maailmast lahkuma on lähedal, ja et kui ta tahab elada, peab ta minema vana naise tütre juurde ja ütlema talle salasõna
Endoora läks vana naise tütre juurde ja rääkis talle sama lugu mida mina räägisin teile.
Lühinovell jutustus pealkirjaga Vari #1 Lühinovell jutustus pealkirjaga Vari #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sander780 Õppematerjali autor
novell räägib naisest nimega Endoora, kelle kadunud ema ettekuulutus oli, et tema lapsed hakkavad surema.. Novell peidab endab sügavat mõtet ja sündmustikku.

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
12
docx

Nimetu

KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n

Kategoriseerimata
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Printsess Selena
3
rtf

Printsess Selena

Printsess Selena. "Elizabeth, ole hea ja mine magama!", ütles ema "Olgu emme, aga ainult ühel tingimusel.", vastas Elizabeth. "Las ma arvan. Sa tahad, et me isaga jutustaks sulle lugu ,,Printsess Selenast,,?", küsis ema. "Jah.", vastas Elizabeth ja tegi armsad silmad pähe. "No olgu, ainult kui sinu silmakeste pärast.", ütles ema ja nad hakkasid jutustama... ...Kaunil kevadhommikul tuli Taeva võluriigis ilmale üks lapsuke. Talle pandi nimeks Selena. Tal olid imeilusad silmad, neile oli kohe võimatu vastu panna. Kõik haldjad ja inglid tulid ja kummardusid tüdrukese hälli kohale. Iga haldjas ja ingel kinkis lapsele midagi: üks ilu, teine armastuse, kolmas arukuse. Kuid äkitselt seisis hälli kõrval kuri saatan Lucifer, keda polnud kutsutud. Lucifer lausus: "Kui printsess saab 18 peab ta minuga abielluma!" "Mitte iialgi sa vastik saatan!", lausus kuninganna. Luciferi vihastas see väga. Ta ütles: "Kui printsess ei saa minuomaks, ei saa ka kellegi

Kirjandus
Sõnamõrvar
48
doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus
Lydia Koidula-Tammiste küla veskitondid
8
odt

Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"

Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama ­ siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata. Õues oli ma kivikõvaks külmetanud, ehk küll lumi siit ja sealt musta maad juba hangede alt välja oli päästnud. Nagu valge lõng näitas jalgtee veskist edasi maantee peale, sealt paremat kätt Nudjaste kõrtsi, pahemat kätt läbi paksu metsa ja lagunenud varemetest mööda linna poole. Tee seisis täna veel tühi kui muidu, ja tuulevuhin puistas tuisku ja närtsinud lehti kraaviäärtele üles. Seda teed mööda ei käinud isegi täiearulised inimesed h

Kirjandus
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
Suvearmastus
3
doc

Suvearmastus

Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse sü

Kirjandus
Rändavate Pükste Õeskond
47
rtf

Rändavate Pükste Õeskond

ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun