50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sillluolen
Õppematerjali autor
kõige tõsisem. Tsiviilelanikkonda hirmu all hoidmiseks ründavad Talibani mässulised koole, rüüstavad külasid ja võtavad pantvange. Kuna tööpuudus riigis on suur (üle 40%), on paljude talunike ainsaks elatusallikaks oopiumimoonide kasvatamine. Narkootikumidega kaubitsemisest lõikavad tulu organiseeritud kuritegevus ja Talibani mässulised. Oopiumiäri muudab talunikud taliibidest sõltuvateks ning tagab taliibidele omakorda tegevuse jätkamiseks vajaliku rahalised vahendid. Afganistan on maailma suurim oopiumitootja ning narkootikum on riigi peamine “ekspordiartikkel”. Viimase aastakümne jooksul on Afganistanis toimunud ka mõningane areng ning riik on samm-sammult muutunud ebaõnnestunud vabariigist „tavaliseks“ arengumaaks. Riigis on ametlikult demokraatia, üle viie miljoni elaniku on naasnud oma kodudesse, paranenud on haridus- ja tervishoiusüsteem ning majanduse kasv on 10 protsenti aastas. Talebani valitsuse 5
Neljas peatükk käsitleb Veterani poliitika algtõdesid. 3 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur Afganistan on paljurahvuseline merepiirita riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Afganistan tähendab 'afgaanide maa'. Kuni 19. sajandini kasutati seda nime üksnes pustude traditsiooniliste alade nimetamiseks. Afganistan naabrid on Türkmenistan, Usbekistani ja Tadzikistani, Hiina, Pakistani ja Iraan. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Peamised rahvused kes Afganistanis elavad on putsud,tadzikid, hazarad ja usbekid. Levinuim keel on dari keel, ning palju räägitakse ka putsu keelt.
Need taotlused tekitasid vastuseisu mitte ainult idablokis, vaid ka mitmes lääneriigis, eriti Euroopas. Ainsa Lääne liidrina toetas USA-d tingimusteta Margaret Thatcher. Reagan ei lasknud end toetuse vähesusest aga häirida ning asus oma plaane ellu viima. USA toetus nõukogudevastastele liikumistele Olulist osa USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevatele liikumistele kogu maailmas. NSV Liidu ja Ühendriikide peamiseks võitlustandriks kujunes Afganistan. Pakistani kaudu varustas USA Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega ning õpetas neid välja. Võitluseks Nõukogude soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele tõhusaid õhutõrjerelvi Stingeri rakette. Stingerite kasutuselevõtt kallutas jõudude tasakaalu vastupanujõudude kasuks, sundides NSV Liitu alustama ettevalmistusi Afganistanist lahkumiseks. Teiseks oluliseks vastasseisu tandriks kujunes Kesk- ja Ida-Euroopa, eriti Poola
Konflikti Umbkaudne Konflikt Asukoht algusaasta hukkunute arv Sri Lanka 1983 Sri Lanka 80,000 (+/-) kodusüda 1997 Kivu konflikt Kongo 4,000,000 (+/-) Demokraatlik Vabariik 2001 Afganistani sõda Afganistan 35,000 2003 Darfuri sõda Sudaan 500,000 (+/-) 103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda
Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal k
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapärane kaksikv
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid