_________________________________________________________________________________ Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki “Start”. Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem?
Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki "Start". Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? 74 lööki minutis. Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem? 141 lööki minutis. Kiirem. Vali tegevuseks magamine
3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6. Peamised beeta-mimeetilised toimed? Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus,
juhul toimub kehaline töö valdavalt aeroobse energiasüsteemi abil. Kui koormus on kõrgem, saadakse energiat valdavalt anaeroobsete protsesside arvel, mis toob kaasa väsimust tekitava laktaadi produktsiooni. Olenevalt koormuse intensiivsusest ja taastumisest tekib organismi happesuse tõus ja aeglustub taastumine. Treeningu intensiivsust saab kontrollida - subjektiivsete tunnuste järgi - hingamise järgi - südame löögisageduse alusel - vere laktaadisisalduse järgi. Kõige täpsem viis on kahtlemata vere laktaadisisalduse järgi optimaalse treeningkoormuse määramine. Kuigi arenenud maades ostavad tervisesportlased juba ise endale vastavad seadmed ja testivad end ise, jääb see meil esialgu veel spordiarstide, teadlaste ja treenerite pärusmaaks. Erinevate pulsikellade kasutamine aitab meil harjutada õige koormusega ja kontrollida koormuse intensiivsust.
peale selle analüsaatorite tegevus seostub neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Rääkides sümpaatilisest ja parasümpaatilistest närvisüsteemi osadest võib öelda, et sümpatikus aitab adekvaatselt reageerida väliskeskkonna mõjule, ja parasümpaatikus korrastab sisekeskkonda. Sümpaatilise närvisüstemi osa avalduv jargmiseid toimeid: silmapupill laieneb, sülje kiire produktsioon, südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine, pärgarterite laienemine, hingamisteede laienemine, seedetrakti silelihaste toonuse langus, peristaltika aeglustumine, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon. Parasümpaatikuse mõjud: silmapupill aheneb, pisarate sekretsioon, higi eritumine, südame löögisageduse langus, pärgarterite ahenemine, hingamisteede ahenemine, seedetrakti silelihaste toonuse tõus, peristaltika kiirenemine.
kilpnäärme hormoonide juuresolekut. Kilpnäärme normaalne talitlus on erakordselt oluline lapseeas. Kõnealuste hormoonide tugevasti väljendunud vaegus ei võimalda lapse normaalset kehalist ja vaimset arengut. Selle tagajärjeks võib olla kretinism, mille ilminguteks on kääbuskasv, ebanormaalsed kehaosade proportsioonid ja idiotismini ulatuv vaimne alaareng. Hormoonide üleproduktsiooniga kaasnevad tüüpilised nähud on südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri tõus, söögiisu suurenemine aga samas kehakaalu vähenemine. Nende vaeguse korral on muutused organismi talitluses vastupidise suunaga südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri langus, söögiisu vähenemine, lihaste jõuetus, üldise apaatiaseisundi süvenemine. Kõrvalkilpnäärmed On väikesed ümarad kehakesed, mis asuvad kilpnäärme parema ja vasaku sagara tagaküljel ning neid on tavaliselt neli kaks alumist ja kaks ülemist
vähendada järk-järgult (järsdu peatamise korral on vererõhk kõrge ja veretagasivool häiritud, mis vähendab vereringluses oleva vere hulka ning mille tagajärjel ei jõuta aju hapinikuga piisavalt varustada > minestamine). Test PWC170 (= veloergomeetriline test) - kasutatakse doseeritud tööd (intensiivsus, kestus/aeg, raskusaste ei muutu) - mõõdetakse teatud kindla organismi tööd ja selle reageerimist koormusele - näitab, milline koormus kutsub esile südame löögisageduse 170 korda minutis (peale 170't lineaarne sõltuvus kaob) - näitab üldist kehalise töö võimet (nii aeroobset kui ka anaeroobset) > hea ka tervisesportlasele - määratakse astmeliselt tõusva koormustesti alusel (tav kasutatakse ainult kahte koormusastet puhkepausiga I koormus 5 min, puhkepaus 3 min, II koormus 5 min) - põhineb südame löögisageduse ja koormuse tõusu lineaarsel sõltuvusel f südame löögisagedus N - koormus NB
Koffeiini kahjulikkus noorele organismile Nii täiskasvanutel kui lastel võib koffeiin põhjustada Närvilisust Magneesiumi puudusega kaasnevaid kõhuprobleeme Peavalu Keskendumisraskusi Magamatust Südame löögisageduse kiirenemine Kõrgemat vererõhku Lapsed ei pea palju koffeiini tarvitama, et neid probleeme välja kutsuda Kuna koffeiin on ergutaja, mõjub see kui diureetikum, mis tähendab, et inimene hakkab tarvitades urineerima see võib põhjustada dehüdratsiooni Inimesel võib tekkida kaltsiumi puudus ja on võimalik osteoporosis(haigus, mille käigus inimese kondid nõrgenevad ja purunevad kergemini)
kasvuhormooni suhtes -Vaimse arengu soodustamine kasvueas -Ainevahetuse stimuleerimine: oksüdatsiooniprotsesside ja soojusproduktsiooni intensiivistumine - Südame löögisageduse, vererõhu ja keha temperatuuri tõstmine, kehakaalu vähendamine, söögiisu suurendamine -- JOOD! - -kaltsitoniin -Kaltsiumi homöostaasi tagamine ( kalitsiumi deponeeritakse luudes ) Kõrval- -parathormoon - Stimuleerib vitamiini D sünteesi
Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad südame löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · Adrealiin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. See on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks, ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · Jäsemete liigutamine arvatakse, et lihastes ja kõõlustesasuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja CO2 sisaldus tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamise intensiivsust. · Vererõhk kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks, pidurdatakse südame löögisagedust, et välitda rignelundkonna kahjustumist. www.koolielu.edu
Südame löögisageduse mõõtmine erinevates füsioloogilistes seisundites Mõõtja: Mõõdetav: Pulsisageduse määramise tulemused rahuolekus: 10 sekundit x 6 20 sekundit x 3 60 sekundit Pulss lamades 9 x 6 = 54 18 x 3 = 54 52 1. Puhkeasendi kohta on pulss natuke alla normi, kuid mul oli väga mugav olla, rahulik enesetunne ning polnud eelnevalt midagi füüsilist teinud. Kui olen varasemalt oma pulssi mõõtnud, olen saanud ligilähedase tulemuse. Peale hommikul ärkamist sain pulssi mõõtes tulemuseks 49. 2. Pulss erineb mõõtmistel kahe võrra. Vahe võib tulla stopperiga aja mõõtmisest ehk inimliku eksimuse tõttu. Samuti võib pulss ka puhkeoleku pikenedes mõne võrra langeda. Ortostaatilise proovi tulemused: Ortostaatiline proov Pulss lamades 15 sek x 4 Pulss seistes peale 1 minutit ...
Tetratsükliin 9) Milline i/v anesteetikum omab kõige väisemat kardiovaskulaarsüsteemi kõrvaltoimete profiili? Etomidaat 10) Millised II. tüüpi diabeedi ravimid pigem tõstavad kui langetavad antud valikutest patsiendi kehakaalu? Tiasolidiindioonid (pioglitasoon) 11) Milline kõrvaltoime ei ole enamasti iseloomulik β-2 adrenomimeetikumidele? Bradükardia 12) Atropiin põhjustab... Südame löögisageduse kiirenemist 13) Sümpaatilise närvisüsteemi innervatsiooni südames vahendavad peamiselt? β1- adrenoretseptorid 14) Suurema tõenäosusega võivad bronhospasmi põhjustada... β1+β2 – adrenoblokaatorid 15) Kõige efektiivsemad mao happesekretsiooni pärssivad ravimid on... Prootonpumba inhibiitorid 16) Milline ravim on kasutusel seenemürgistuse esmaabis? Farmakoloogia testide küsimused Moodlest Atropiin
...............................................................................6 1.2. Energia................................................................................................................................7 1.2.1. Aeroobne energiatootmine...........................................................................................8 1.2.2. Anaeroobne energiatootmine.......................................................................................8 1.3. Südame löögisageduse ehk pulsi jälgimine.........................................................................9 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon........................................................................................10 1.3.2. Pulsi mõõtmine treenituse hindamiseks....................................................................10 1.3.3. Pulsi mõõtmine väsimuse hindamiseks.....................................................................11 1.3.4
(kiirendamine südame tegevust) d. β2 – postsünapsis, peamiselt bronhides (laienemine) 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Alfa retseptorid asuvad peamiselt veresoonte seina lihaselises koes. Leidub ka sooltes, emakas. 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? B1 – retseptorid on suurem osa südames B2 – retseptorid o n suurem on südames 6.Peamised beeta-mimeetilised toimed? 1 – südame löögisageduse ja kokkutõmbejõu suurenemine, lipolüüs 2 – bronhilihaste toonuse langus, veresoonte laienemine (Silelihaste lõõgastumine) Glükogenolüüs Skeletilihaste veresoonte laienemine Soole motoorika langus Emaka silelihaste lõõgastus 7.Beeta-mimeetilised toimed südamele? Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste
kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline südamevereringe puudulikkus · Südamepuudulikkus on seisund, kus süda pole võimeline pumpama verd vajalikul hulgal organismi. · Krooniline südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase paksenemise ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb progresseeruvalt, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptoomidena. Südame- ja vereringe haiguste tagajärjed · Südamepuudulikkusega kaasnevad jalgade tursed, hingledamine, väsimus ning jõuetus,kaalu tõus ja maksa suurenemine. · Isheemiaga kaasnevad infarkt, rinnaangiin, südamepuudilikkus ning harvemal juhul äkksurm.
juhul toimub kehaline töö valdavalt aeroobse energiasüsteemi abil. Kui koormus on kõrgem, saadakse energiat valdavalt anaeroobsete protsesside arvel, mis toob kaasa väsimust tekitava laktaadi produktsiooni. Olenevalt koormuse intensiivsusest ja taastumisest tekib organismi happesuse tõus ja aeglustub taastumine. Treeningu intensiivsust saab kontrollida subjektiivsete tunnuste järgi, hingamise järgi, südame löögisageduse alusel ning vere laktaadisisalduse järgi. Informatsiooni koormuse intensiivsuse kohta annab ka õige hingamise jälgimine sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal – koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis, hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis, sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne
Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Tervise kasud aeroobikast ja võimlemisest
harjutamise kestus. Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Selle fakti sedastas
kontsentratsioonivõime nõrgenemine, mõtteprotsesside liikuvuse aeglustumine, reaktsiooniaja pikenemine vigade, eksimuste, õnnetusjuhtumite tõenäosuse suurenemine Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (2): omandamisvõime, mälu halvenemine töö efektiivsuse vähenemine KNS pinge üldine lihaspinge tõus, sh kaelaõlavöötme lihastes, peavalu (nn.pingepeavalud); stress, unetus, vererõhu ja südame löögisageduse tõus; Müra mittespetsiifilised häired üle kesknärvisüsteemi (3): silelihaskonna (veresoonte, bronhide, soole jm seinas) toonuse tõusust vereringe häired jäsemetes, hingamistakistuse hood, seedehäired jms. Need on nn. funktsionaalsed häired, on taaspöörduvad Ravi Põhjuse kõrvaldamine / kahjuliku toime vähendamine Sümptomaatiline: KNS pinge vähendamine, selle kaudu organsüsteemide töö normaliseerimine
Kui liigselt sööta, koguneb ülejääk maksa ja kudedesse ning sealt edasi satub vereringesse, mis omakorda põhjustab neerude haigestumist, hemolüüsi ning hemoglobinuuriat. Vasemürgituse suhtes on lambad tundlikumad. Neil on vase toksilisuse piirik ratsioonis 15mg ratsiooni kuivaine kg kohta. Veised on aga vasele liigsusele vastuvõtlikumad ning taluvad konsentratsiooni kuni 100mg/kg kuivaines. Vasemürgistuse tunnused loomadel on: isutus, janu, apaatia, sagenenud hingamine, südame löögisageduse kiirenemine. Vasemürgistus põhjustab loomadel maksarakkude nekroosi, Vase toksilisust vähendab suuremate tsingikoguste lisamine ratsiooni. Vasetarve Vasetarve põllumajandusloomadel sõltub söödaga saadud molübdeeni, väävli, tsingi ja kaltsiumi kogustest. Peaks arvestama sellega, et loomade tsingi ja väävlitarve oleks normidega tasakaalus ning molübdeenisisaldus söödaratsiooni kuivaines ei oleks alla 0,5mg/kg
suhkrusisaldusest), mis võib ollaohtlik ennekõike diabeeti põdevatele ning teistele ainevahetusprobleemidega inimestele. Raskematel juhtudel lõpeb selline tegevus erakorralise meditsiini osakonnas, kuhu hospitaliseeritakse üleni võbisev-värisev kannatanu, kelle organism tuleb kofeiinist tilgutite abiga läbi loputada ning taastada vedeliku normaalne bilanss. Dehüdratsiooni tagajärjed võivad olla: kõhulahtisus, iiveldus või oksendamine, väsimus ja peavalud, suurenenud südame löögisageduse, lihaskrambid, tõsisemad pohmellinähud (mis omakorda mõjutavad tööd ning autojuhtimist). Alkohol ja energiajook ei ole hea kooslus ja võivad tekitada tõsiseid terviseprobleeme, mis võivad jääda eluksajaks. Noor inimene ei tohiks üldse oma organismi rikkuda energiajookidega. Kõige parem vahend une või energiapuuduse vastu on magamine ja tervislikult toitumine. Veel vähem tasuks rikkuda oma tervist alkoholi ja energiajoogi kooslusega
häirub ja tekib ajurabanduse oht. *Intellektuaalsed võimed on individuaalsed,sõltuvad aju verevar-st. *Vananedes tekkivad närvisüsteemi muudatused seletatavad mediaatorite hulga muutustega sünapsites(unehäired,tähelep-,meeleorg halvenemine,emots lamenemine,sisenõrenäärm. muut). *DNA sisald. ajus ei muutu. *Häirub närvisüsteemi talitluseks vajalike valkude süntees. 24. Ööpäevarütmid inimesel avalduvad: kehatemp ööpäevases kõikumine, ärkveloleku-une tsükkel, südame löögisageduse langus, hingamissageduse langus. 25. Sünapsid võimaldavad A)signaali võimendada, B)liikuda signaalidel ühest neuronist teise 26. Sensoonsoorse mälu kestab kaua VALE:Sensoorne mälu on lühiajaline 27. Info töötlemine sünapsis *Info salvestatakse sensoorsesse mällu:sorteerimine,kodeerimine sõnaliselt *Edasi primaarsesse mällu:info ajalisse järjekorda,info saadakse kiiresti *Edasi sekundaarsesse mällu:info kordamine,info ringlus primaarses mälus,ingo saadakse aeglasemalt
Tervisesportlasele on väga oluline harjutada õige ehk optimaalse koormusega. Liialt madala koormusega harjutades ei tarvitse organismile kasulikku mõju avalduda, kuid märksa enam armastavad tervisesportlased harjutada liiga tugevasti, mis võib viia ülekoormusele ja vajalikku aeroobset töövõimet hoopis pärssida. Treeningu intensiivsust saab kontrollida - subjektiivsete tunnuste järgi - hingamise järgi - südame löögisageduse alusel - vere laktaadisisalduse järgi. Seega kokkuvõtteks, sportimine on kehale väga vajalik ja ka kasulik tegevus. Uuringute järgi selgub et kasvõi kord või kaks kuus trenni tehes muutub haigestumisvõimalus kõikidesse haigustesse palju väiksemaks. Sport muudab inimesed palju tervemaks, rõõmsameelsemaks ja elujõulisemaks.
vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte laienemisega seotud takistuse vähenemine viib vererõhu regressile. (Kingisepp 2006: 64-65). Vererõhu regulatsioonis osalevad paljud refleksid, mis pärinevad veresoonkeskkonna rõhuretseptoreilt, kemoretseptoreilt ja mitmetelt teistelt elunditelt mujalt organismist. Rõhuretseptorid asuvad aordikaares ja ühise unearteri sisemiseks ning välimiseks hargnemise kohal
Seepärast ongi aeroobika esimeseks nõudeks kestev tegevus. Harjutuse intensiivsust suurendades jõuame piirini, millest alates suurem intensiivsus on võimalik üksnes appi võttes anaeroobset protsessi. Seda piiri nimetatakse anaeroobseks läveks. Aeroobikast saame rääkida harjutuste puhul, mille intensiivsus jääb anaeroobsest lävest madalamaks. Anaeroobse läve korral on südame löögisagedus 160-170 lööki minutis. Seega aeroobharjutuste puhuseks südame löögisageduse ülemääraks on 160 lööki minutis. Kui aga süda lööb harjutuse ajal vähem kui 130 korda minutis, on raske loota, et tekiks treeniv mõju. Seega südame löögisageduse piirid mõjusate aeroobharjutuste kindlustamiseks on 130-160 lööki minutis. 4. Need piirid on õiged teismelistel ja esmases täiseas olijatel (20ndad ja 30ndad eluaastad). Koos vanadusega vähenevad võimalused südametegevuse kiirendamiseks lihastööl. Selle
võib südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · jäsemete liigutamine · vererõhk kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks, pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse kontroll Tavalistes tingimustes saab meie organism suurema osa energiast glükoosi lagundades.
manustamisse, mis vähendab tolerantsuse teket kestval nitropreparaatidega ravil * Rangelt kinni pidada säilitamisnuetest. Vältimaks kehasoojust, mis vib samuti kiirendada nitroglütseriini lagunemist, Alkoholi ja nitropreparaatide samaaegne kasutamine vib phjustada tugeva vererhu languse, uimasuse, peapöörituse vi sügava minestuse. Vmalik on ka kardiovaskulaarne kollaps. SÜDAME RÜTMIHÄIRED Südame rütmihäired on haiguste grupp mida iseloomustab südame löögisageduse erinemine normist. Üldiseks põhjuseks on südames elektrilise aktiivsuse erinevus normist. Üldiselt tekivad rütmihäired siis, kui südame elektrilise juhtesüsteemi töö on häiritud. Südame rütmihäired võivad esineda nii iseseisva haigusena kui ka reaktsioonina mingile teisele haigusele näiteks: sagedastest kurgupõletikest tekkinud reuma, põletikulised kolded organismis (katkised hambad!), südamelihase infarkt, klapirikked, kõrgvererõhutõbi,
x On meditsiinilise tegevusega esile kutsutud kahjustused Subjektiivne sümptom:... Valige üks või mitu On näiteks tahhükardia On palpatsioonil sedastatav x On anamneesi kogumisel sedastatav x On näiteks iiveldus Pulsi defitsiidiks loetakse vahet... Valige üks või mitu: lk 6 Südame rütmi ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame rütmi ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel x Südame löögisageduse ja radiaalarteril loetud pulsisageduse vahel Südame löögisageduse ja femoraalarteril loetud pulsisageduse vahel Normaalsete hingamiskahinate hulka kuuluvad... Valige üks või mitu: lk 9 Bronhovesikulaarne hingamiskahin x Vesikulaarne hingamiskahin Pueriilne hingamiskahin x Bronhiaalne hingamiskahin Lasegue katsuga uuritakse... Valige üks või mitu lk 30 Nimmevalu esinemist x Radikulopaatia esinemist Meningeaalärritusnähtude olemasolu
südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · jäsemete liigutamine · vererõhk kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks, pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse Tavalistes tingimustes saab meie organism suurema osa energiast kontroll glükoosi lagundades. Verre jõuab glükoos:
südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta siin asub siinussõlm. Siin tekkinud erutus kandub üle kogu südamelihase ja kutsub esile lihase kokkutõmbe. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löögisageduse e. pulsi. Südamelihase juhtivus tagab erutuse leviku ühtedelt lihasrakkudelt teistele. Erinevates südame osades on erutuse juhtivus erinev. Siinussõlmes tekkinud erutus levib laine kujul kodadesse, kus haarab kodade vaheseinas paikneva atrioventrikulaarsõlme. Sellest sõlmest väljub Hisi kimp, mis hargneb kaheks sääreks ja mille lõppharud annavad erutuse edasi vatsakeste müokardile. Automatism koe või raku omadus erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. 8
· tugevdab südant · tugevdab vereringesüsteemi · parandab lihastoonust · treenib kerelihaseid · arendab koordinatsiooni ja tasakaalu 2. Loetle spordialasid, mis vastavad vastupidavustreeningu mõistele (vähemalt 4). Vastupidavustreeningu mõistele vastavad spordialad on: · jalgrattasõit · aeroobika · ujumine · jooksmine 3. Kaks põhilist tunnust, mille järgi saab kontrollida treeningu intensiivsust: · südame löögisageduse ehk pulsi määramise järgi · hingamise järgi 4. Treeningpulsi arvutamise valem: treeningpulss = 180 vanus 5. 3 soovitust tervisespordiga algajale. Põhjenda oma soovitusi. · treeni mõõdukalt, sest organismi energiavarud saavad otsa ning langeb ka vaimne sooritusvõime. · alusta soojendusega, sest see vähendab vigastuste ohtu ja parandab saavutusvõimet. · puhka piisavalt, sest ka treeningute vahepeal lihased arenevad. 6
· subjektiivsete tunnuste järgi · hingamise järgi - sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis. - hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis. - sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne - kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. · südame löögisageduse alusel Treeningpulss = 180 vanus · vere laktaadisisalduse (piimhape) järgi. 4. Liikuvust ja painduvust on lihtne treenida, kui pingutad aeg-ajalt oma lihaseid sirutada nii pikalt kui võimalik, soovitatav on seda teha enne treeningut ja pärast treeningut lihaste lõdvestamise käigus. Esmalt aitab see vigastusi vältida ning teiseks taastada lihase painduvuse. Oluline on seejuures tunda, et lihas venib ning venitamise tunne peab olema meeldivalt talutav, mitte tegema liigselt haiget
Süda ei suuda varustada kõiki organeid piisava hulga verega. Südame pumbafunktsiooni nõrgenemine viib kudede hüpoksiani ja elundite düsfunktsioonini. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Põhjusteks on südameisheemiatõbi, arteriaalne hüpotensioon, aordi- mitraalklapi rikked, mitteisheemilised südamehaigused. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? * löögisageduse tõstmisega * veresoonte kontraheerumisega * müokardi rakkude kasvu kiirenemisega 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Parandada elulemust, sümptomite ja füüsilise koormuse taluvust. * Vähendada südame järelkoormust. * Vähendada südame eelkoormust. 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid antud olukorras teha saavad (AKEI, beeta-blokaatorid, digoksiin)? AKEI: Vähendavad südame eelkoormust ja järelkoormust
Meditsiinitehnika A-infrapuna-seade esmane soojenemine reumateraapia põletike (selektiivne, naha all, teraapia (nt artriit), mõõdukas kehatemperatuuri kiire erinevate põletike võimsus) tõus (kerge vorm), teraapia, süsteemse kiirem, südame sklerodermia teraapia, löögisageduse ja arteriaalse hüpotoonia vererõhu amplituudi eksperimentaalne ajutine tõus, süstoolse teraapia vererõhu alanemine koos A-infrapunakiirguse võimsuse vähenemisega, millega kaasneb diastoolse vererõhu püsiv
Äge mürgistus surm krampidest või südameseiskusest Kokaiini toime KNSi Heaolutunne, eufooria, rahutus, erutus, mõnikord võib esineda düsfooria. Doosi tõstmisel treemor ja krambid. Mürgistuse korral KNSi depressioon. KNSi stimulatsiooni tagajärjed Hüperaktiivsus Ärritatavus Unetus Meeleolu labiilsus Erutatus Ärevus, paanika hood Paranoidne psühhoos Deliirium Kardio-vask. toksilisus Mõõdukates doosides südame löögisageduse ja vererõhu tõus. Mürgistuse korral surm arütmia, müokardi infarkti või otsese müokardi pärssiva toime kaudu. Neeru- ja sooleinfarkt Kokaiini toime rasedusele Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest Mürgistus nt. aju infarkt Võõrutusnähud ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat. Hiljem on sage arengu peetus
Suures annuses: perifeerne vasokonstrikoorne toime – veresoonte ahenemine. Dobutamiin: Tugevneb südame kontraktiilsus, löögisagedus tõuseb minimaalselt, väheneb järelkoormus – suureneb südame väljutusmaht. Kliiniline kasutamine: i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Isoprenaliin: Manustatakse i/v infusioonina. Kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu aktivatsioon, veresoonte lõõgastus. 17. Millised on retseptorid parasümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Retseptorid: M-kolinoretseptorid (M1-KNS, näärmed; M2-süda, seedetrakt; M3-seedetrakt, näärmed. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK, retseptori alatüübiks on N- kolinoretseptor. Teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks AK-
Silm neogenees Müdriaas 2 Presünaptiline membraan NA vabanemise pärssimine Trombotsüüdid Agregatsioon Veresoonte silelihased Kontraktsioon 1 Süda Löögisageduse Kontraktsioonijõud Erutusjuhtivus Neerud Reniini sekretsiooni tõus 2 Bronhioolid Lõõgastus Veresooned Lõõgastus
e rakendamiseksvere koosnevad rikastatud verega piirkonnashapnik n soonte vastupanu pakesendid ehk verdisheemianek varustada u defitsiit e tõussüdame naastud, mis roos e löögisageduse hiljem s tõusRR tõus sidekoestuvad ja võivad lubjastudasoont e ahenemine ja seinte
Klassifikatsioon: 1. uinutid; 2. üldanesteetikud; 3. looduslikud ehk M-kolnoblokaatorid - alkaloidid. Slaid 9: STIMULAATORID Stimulaatorid (kokaiin, efedriin, amfetamiin jt) on ergutavad ained, mis mõjutavad kesknärvi-süsteemi ja avaldavad adrenaliinile sarnast toimet. Amfetamiin ja teised kesknärvisüsteemi stimulaatorid hoiavad inimest ärkvel ja mõjuvad üldergutavalt. Meditsiinis kasutatakse efedriini köharavimite koostises. Kahjulikud kõrvalmõjud: · südame löögisageduse tõus ning eluohtlike südame rütmihäirete tekkimine; · kehatemperatuuri tõus, mis võib viia kuumarabanduse tekkeni ja elundite töö seiskumiseni; · söögiisu langus; · higistamine; · värisemine. Ülevas meeleolus ja eufoorias olev sportlane ei suuda oma võimete piire enam objektiivselt hinnata ning see võib lõppeda kokkuvarisemise ja surmaga. Pikemal kasutamisel muutub meeldiv meeleolu tõus agressiivsuseks, uni häirub ning võib tekkida
võtta tugi-liikumisaparaadi ning südame- ja veresoonte haiguste vältimist. Inimese organism vajab teatud suurusega füüsilist koormust .Liiges püsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse. Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks optimaalsed. On soovitatud käia üks tund intensiivselt või 10 000 sammu ööpäevas. Peaks saavutama ülepäeviti mitmekülgse kehalise koormusega südame löögisageduse 60% maksimaalsest. Lihastöö puhul: väldi sagedast kummardamist ja kükitamist; väldi jäsemete ja esemete õhus hoidmist; kergenda rasket tööd abivahenditega, kasuta raskusjõudu. Esemete teisaldamisel väldi: suurte raskuste tõstmisel lihasjõul – kasuta masinaid ja abiseadmeid; põrandapinnal või õlast kõrgemal olevate raskuste tõstmist; sobiv haardekõrgus suurte raskuste tõstmisel on 70 – 80 cm põrandapinnast;
Südametoonide registreerimist nimetatakse fonokardiogrammiks (FKG), sellel on eristatavad ka III ja IV südametoon. Südametoonide kuulatlus annab arstile teavet südameklappide seisundi kohta. Klappide mittetäieliku sulgumise või südameõõnte vaheliste avade ahenemise korral tekivad kahinad, nende järgi on võimalik klapirikkeid diagnoosida. Kaasajal kasutatakse südameklappide seisundi hindamiseks ultraheli abil tehtavaid uuringuid. 5. Südame löögisageduse, löögi- ja minutimahu mõisted, nende suurused sõltuvalt vanusest. Südame rütmi muutused. Löögisagedus on löögi kokkutõmmete arv minutis. (60-80) Löögisagedus puhkeolukorras sõltub kas sümpaatilise ja parasümp. Toonus on tasakaalus. Sümp toonuse ülekaalu korral kõrgem, parasümp. Toonuse korral madalam. Vastsündinu löögisagedus 120-140 kokkutõmmet minutis,. 1-2 110-120. 5a -95-100. 10-14a- 75-90, 15-18-65-75.
o Glükogeeni parem ärakasutamine – Anaeroobne glükolüütiline võimsus o kiirusjõud o maksimaaljõud • Naiste eelised – Liikuvus – Üldine koordinatsioon – Parem vastupanu väsimusele madala ja keskmise intensiivsuse korral – Vastupidavustreeningul parem rasvade kasutamine – Kiirem taastumisvõime Süda • Naistel väiksest südamest tingitud (väiksem lihasmass ja kehamass) – Ebaökonoomne löögisageduse kasv – Vererõhk madalam • Naistel madalast löögimahust tingitud – Väiksem hapniku transpordivõime • 10 – 15% madalam hemoglobiinitase Koormusel: Võrdse absoluutse intensiivsusega koormus. Naistel: • Väiksem löögimaht • Praktiliselt sarnane minutimaht • Suurem löögisagedus Võrdse suhtelise intensiivsusega koormus (60% VO2 max) • Väiksem löögimaht • Väiksem minutimaht • Sarnane löögisagedus
Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg. Alates 140/90mmHg stabiilselt. Mis on tahhükardia ja bradükardia? Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega. Tahhükardiat esineb tervetel inimestel sageli ning see ei ole seotud mingi püsiva tervisekahjustusega ega kutsu iseenesest seda esile. Terve inimene talub kaebusteta südame löögisageduse kõikumist vahemikus 40– 160 (ja enam) lööki minutis. Südame löögisageduse tõusu võivad tervetel inimestel esile kutsuda füüsiline pingutus, teatud ravimite tarvitamine, autonoomse närvisüsteemi või endokrinoloogilise süsteemi töö omapärad.Tahhükardia on
mistõttu kaotatakse lööke. Sel juhul loetakse uuesti. (Õenduse... 1997, Kupari & Nieminen 2005). Normväärtustest kõrvalekallete korral informeeritakse arsti. (Hiironen 2001, Kantero jt 2005, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Siimes 2005, Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.) 15 Tabel 1. Südame löögisageduse normid lapsel (Coyne jt 2010) Lapse vanus Pulsi sagedus (korda minutis) Alla aasta vana laps 110-160 1-2 a 100-150 2-5 a 95-140 5-12 a 80-120 Üle 12 a 60-100 Patoloogia
Adaptatsioon vastupidavustreeningule kindlustab suurema löögimahu 9 mis tahes pingutuse sooritamisel. Suurem on ka maksimaalne löögimaht. Kuna submaksimaalse pingutuse korral on südame löögisagedus treenitud inimestel madalam, siis vajalik vereringe intensiivsus saavutatakse vähemate, kuid tugevamate südame kokkutõmmetega kui treenimata inimestel. Äärmuslike pingutuste puhul on südame löögisageduse tõus treenitud ja treenimata inimestel peaaegu sama, kuid suurem maksimaalne löögimaht kindlustab 1,5-2 korda suurema maksimaalse südame minutimahu vastupidavussportlastel kui istuva eluviisiga inimestel. Hapnikutranspordi süsteemile toob kasu ka kopsu alveoolide ja skeletilihaste tihenenud kapillarisatsioon, õhu parem uuenemine kopsualveoolides ja ka hingamislihaste treenitus. Oluline on veel vere ja hemoglobiini üldhulga suurenemine. Nende muutuste ühine
kontrollivasse närvikeskusesse. Nii suureneb südame löögisagedus. Veri kannab rohkem hapnikku organismi laiali ja süsihappegaasi organismist välja. Kui süsihappegaasi sisaldus veres langeb, saadetakse südamesse signaalid, mis alandavad südame löögisagedust. · Südame tööd kontrollib ka hormoon adrenaliin. Adrenaliin ehk stressihormoon valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine. · Kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele , pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse kontroll toimub klassikalisel negatiivse tagasiside meetodil. · Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks , vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin jõuab vere kaudu kõikide rakkudeni. Ta aktiveerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda
mööduda, siis uus pingutus algab jällegi endiselt tasemelt. Sel juhul töövõime ei kasva. Kui aga treeningute vahed on liiga lühikesed ja organismi töövõime ei ole suutnud taastuda, võib võimete paranemise asemel välja kujuneda krooniline kurnatusseisund. Organismi saavutusvõime kasvab vaid juhul, kui järgmine koormus langeb ületaastumisfaasi. Vastupidavustreeningute puhul on otstarbekas lähtuda vastavalt vanusele kindlatest südame löögisageduse väärtustest. Pulsi lihtsaks ja täpsemaks mõõtmiseks oleks otstarbekas kasutada pulsimõõtureid, mida toodetakse kolmele sihtgrupile: 1) taastusraviks 2) harrastusportlastele 3) tippsportlastetreeninguks 4 1.1 Energia tootmine ja vastupidavus Sõltuvalt tööintensiivsusest ja kestusest kasutatakse kehalise tegevuse energeetiliseks
Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide saatmine hingamislihastesse ja need lõtvuvad-välja hingamine *Süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb süda 75 korda minutis. Vere süsihappegaasi sisaldus langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südametööd mõjutavad: *adrenaliin-hormoon, mis valmistab organismi ette tegevusteks ja toimeks südame löögisageduse tõstmine. *jäsemete liigunamine-arvatakse, et lihastes ja kõõlustes signaalid annavad teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja süsihappegaasisisaldus tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust, hingamise intensiivsust. *vererõhk-kui liiga kõrge siis pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringelundkonna kahjustumist Taimsed toidud sisaldavad tärklist, tselluloosi. Liha sisaldab gülkogeeni. Need ained on glükoosi polümeerid. Seedimise
verevoolu skeletilihastesse, südamesse ja kopsudesse. Töötavate lihaste veresoonte laienemisega kaasneb veresoonte ahenemine kõhuõõne organites ja teistes antud lihastöö ajal mitteaktiivsetes keha piirkondades. Skeletilihaste töö, eriti dünaamiline töö, soodustades venoosse tagasivoolu suurenemist südamesse, kutsub esile südame kontraktsioonide tugevnemise. Südamelihase kontraktsioonide tugevnemise tulemusena suureneb töö ajal südame löögimaht. See seostub löögisageduse suurenemisega ja viib südame minutimahu tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus.
inimesed aeroobne tsoon 70-85% maksimaalsest pulsist, kestvus üle 30 min- regulaarselt harjutavad tervisesportlased Kepikõnniga alustajal on tasasel maastikul harjutades sobiv pulsisagedus 105 115 lööki/min, vahelduval maastikul 115 140 lööki minutis. Koormuse intensiivsus sõltub ka vanusest Järgnevad valemid võimaldavad välja arvutada optimaalse südame löögisageduse vastvalt vanusele. Maksimaalne võimalik pulsisagedus arvutatakse järgmiselt naistel 226 vanus meestel 220 vanus Järgnevalt erinevad treeningtsoonid Tervistav treeningtsoon mehed(220 vanus) x 0,55 kuni (220 vanus) x 0,65 naised(226 vanus) x 0,55 kuni (226 vanus) x 0,65 Vastavas tsoonis on soovitatav harjutada peale väsitavat tööpäeva, taastumiseks eelnevatest koormustest, lihasvalu korral, ülekoormuse korral. Rasvapõletustsoon
annaabi.ee 
