Köögiriistad (0)

Pärnumaa kutsehariduskeskus
Kokandus
Nimi Perekonnanimi
Elektril töötav mehhanism ja elektrita töötav
Referaat
Juhendaja :*****
Pärnumaa 2009
Sisukord
Elektril töötav mehhanism 4
Mikser 4
Elektrita töötav mehhanism 5
Kööginuga 5
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus
Alati on hea omada õiget köögi tehnikat oma köögis. On perenaisi, kes teevad suurema osa köögis ettetulevatest lõikamistöödest ära ühe ja sellesama, pihku peaaegu ärakaduva väikese noaga , ega oska paremat tahtagi. Ometi sujuksid mitmedki köögitööd kiiremini ja hõlpsamalt, kui oleks valida mitme noa vahel, millest igaühel on oma otstarve.
Õige tehnikaga oma söögi tegemine hõlpsam ning pakub rõõmu. Õige asja kasutamisega õiges kohas hoiame me kokku aega ja oma energiat. Uued masinad on mõeldud meie elu lihtsustamiseks ja neid ei peaks pelgama ka vanad inimesed. Nendega töötama õppides saadakse aru, et ei pea olema nii konservatiivne kuna uued asjad hõlbustavad meie elu. Mida lihtsamalt ja kiiremini me köögis hakkama saame, seda rohkem aega on meil oma hobideks ja muudeks meile meeldivateks tegevusteks.

Elektril töötav mehhanism

Mikser

Mikser tuleb tegusõnast „mix“ mis tähendab segamist.
On mitmesuguseid miksereid: saumiksereid ja käsimiksereid.
Mitmeid aastakümneid tagasi kui masinad polnud veel nii arenenud kui praegu olid mikserite asemel köögikombainid, mis võtsid köögis väga palju ruumi kuid ikkagi olid selle ajal suureks abiks koduperenaistele.
Peale köögi kombaine tulid mikserid, mis olid üsna lihtsad ja algelised, neil oli vaid paar töö režiimi ning võimsus oli ka üsna väike.
Meile kõige tuntum on saumikser, mis on praegu üsna levinud ja peaks leiduma igas teises majapidamises .
Saumikserit on väga mugav kasutada kuna sa võid purustada aineid igas nõus ning seega ei määrdu nii palju nõusid. See on ka väga kompaktne ning ei võta köögis palju ruumi. Selle kasutamisega saab hakkama ka kõige algelisem kokk.
Käsimikseriga on väga mugav vahustada muna ja muid aineid. Sellel sa võid muuta ka otsikuid mis teeb sellega töötamise eriti lihtsaks.
Mikseri ostmisel tuleb jälgida võimsuse ja pöörete arvu suhet. Kui 300 W võimsuse juures teeb mikser vaid 1 000 – 3 000 pööret minutis , siis on sellise seadme kasutegur suhteliselt madal ning tõenaoliselt on ka mehhanismide kvaliteet nõrk.  Väiksema võimsusega (160-200 W ), kuid suurema pöörete arvuga (5 000-15 000 p/min ) seade on oluliselt kindlam ning säästlikum.
Tuleb jälgida, kas seadmel on toodud katkematu töötamise kestvuse näitaja. Heaks tulemuseks on 5 minutit, sest kui mikser ühe minuti töötamise juures üle kuumeneb ning seiskub, siis ei pea ta tõenaoliselt ka kaua vastu. Kvaliteetsed mikserid on mitme-kiiruselised - osadel seadmetel vahetatakse kiiruseid käsitsi, veelgi paremad on anduritega kahes või isegi enamas režiimis juhitavad seadmed .

Elektrita töötav mehhanism

Kööginuga

Nuga on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel . Koosneb kahest osast, noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust.
Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav . Sobivaks toormeks on moonde - ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts , ränikivi, obsidiaan või basalt.
Valikukriteeriumid. Nugade puhul on kahtlemata esikohal käsitsemismugavus ehk teisisõnu noa käepideme sobivus kasutaja käega ning turvalise ja tugeva haarde saavutamine. Ärge ostke ühtki nuga enne, kui olete selle kätte võtnud ja kujutlenud end sellega töötamas. Kui olete väga väikest kasvu või eriti väikeste ja nõrkade kätega, arvestage seda kõikide köögiriistade, eriti aga nugade hankimisel.
Nugade teravus . Väga terav nuga on hea ja kuulekas tööriist, kuid teravusel on piir. Nn laserteraga nuga võib viilutamisel väga käepärane olla, pisikese koorimisnoa puhul aga võiks üliteravat lasertera vältida.
Pood või kataloog . Kui just tegemist pole mõne tuntud tootja sooduspakkumisega, on nugade hankimine postimüügi kataloogi põhjal sõna otseses mõttes põrsa kotis ostmine . Kui ühe komplektina pakutakse koguni kahtkümmet ja sealjuures mitte kunagi nürinevat nuga, mille hulgas on seitse täpselt ühesugust, paneb see küll mõtlema. Ja kui olete hästi järele mõelnud, siis küllap jätate ostmata.
Kallid noad . Eeskätt professionaalidele – kuid siiski mitte ainult! – mõeldud nugade hind võib ulatuda mitme tuhande krooni piirimaile. Taoliste nugade tera pole metall -lehest välja stantsitud, vaid valmistatud käsitsi või käsitsitööd imiteerival mehaanilisel sepistamismeetodil. Noatera lõpeb eenduva kannaga, mis lisab terale tugevust, tasakaalustab kogu noa (vt allpool) ning hoiab kasutaja sõrmi terale libisemast. Seejärel läheb noatera üle käepideme lõpuni ulatuvaks rooks; käepide aga koosneb kahest poolest ning kinnitub roo külge neetidega. Niihästi rood kui kinnitusneedid on juba esmapilgul selgesti eristatavad, kuna just need detailid kindlustavad intensiivses kasutuses olevale noale vajaliku vastupidavuse ja muidugi ka pika tööea.
Kalli noa tera materjaliks on hinnaline roostevaba kõrgsüsinikteras, milles on ühendatud süsinikterase töödeldavus ja roostevaba terase tugevus. Noa kasutajale tähendab see tera tavalisest suuremat painduvust ja võimalust saavutada ka koduste teritamisvahenditega väga terav lõikepind. Süsinikterase puuduseks on materjali tuhmumine, mille vältimiseks tuleb nuga iga kord pärast happeliste materjalidega ( tomat , sibul) kokkupuutumist pesta ning kuivatada; korralikku kuivatamist vajavad need noad pärast iga kasutuskorda. Kui olete hankinud teile igati sobiva kõrgsüsinikterasest noa ja hooldate seda peatüki lõpus leiduvate reeglite järgi, teenib nuga teid truult 50 aastat.
Noa tasakaal. Eelpool juba mainitud noa tasakaal tähendab, et noapea ja -tera ühinemise kohast kahe sõrmega õhkutõstmisel peab nuga jääma tasakaalu. Tasakaalus olev nuga väsitab kätt minimaalselt ning hõlbustab suuresti töötamist . Nagu arvata võib, kohtab seda head omadust eeskätt proffidele mõeldud kallite nugade juures.
Odavamad noad. Koduseks kasutamiseks mõeldud noad on valmistatud stantsimismeetodil kõrgläikelisest roostevabast terasest . Taoliste nugade käepide on enamasti plastist ning noatera ulatub selle sisse vaid mõne sentimeetri pikkuselt; noatera lõpus kanda ei ole. Profinugadest on taolised noad oluliselt odavamad, kuid siiski ulatub prestiiþika firma suure kokanoa hind mõnikord paarisaja kroonini, päris väikese noa saab kätte saja krooni piirimail. Küllaltki head hinna ja kvaliteedi suhet ning kõiki esmavajalikke nuge pakub põhjamaades Fiskars, järgmisena võiks soovitada Hackmani (aastast 2002 on nende uus brändinimetus Iittala) toodangut, kuigi sama firma pottide-pannide tippkvaliteedini noad veel ei küündi.
Kas üks või mitu. Köögis saab hakkama ka ühe väikese noaga eeldusel , et ostate alati valmisviilutatud leiba-saia, juustu, sinki ja liha. Otstarbekam oleks muidugi ajapikku soetada kööki kolm-neli head nuga, kasutada neid sihipäraselt ning hoida nad alati korras ja teravad .
Kokanuga on suur ja raske, laia ja pika teraga nuga. Klassikalise kokanoa tera sarnaneb väljavenitatud kolmnurgaga, mille lõikeserv aheneb tipu suunas kaarekujuliselt. Seda nuga kutsutakse inglise keeles peakoka noaks (chefs knife ) ning selle nii-öelda ise töötava noaga töötades võite teiegi end varsti õppinud kokana tunda. Nali naljaks, kuid isegi väikese käeosavusega kodukokk õpib selle noaga üsna pea kiiresti ja väikese vaevaga toiduaineid peenestama (vt Toiduainete tükeldamine) ning ei vaja mingit elektrilist abilist. Kui teil on suured käed, siis peate hankima eriliselt laia teraga kokanoa, kuna vastasel juhul hakkavad noapeast kinni hoidva käes sõrmenukid vastu lauda käima. Tera pikkusest rääkides sobib meestele 25 cm pikkune , naistele aga 15–20 cm pikkuse teraga kokanuga.
Viilutamisnuga, mida võiks nimetada ka leivanoaks. Suhteliselt pika, kuid eelmisest kitsama ja õhema teraga, mis võib olla nii sile kui hammastatud. Sile tera saab vaevatult hakkama suurte lihatükkide, köögiviljade (nt kapsa) ja juustukamakate tükeldamisega, sakiline aga lõikab õhukesed ühtlased viilud leivast-saiast ja kookidest. Hammastatud viilutamisnoa lühem variant, mille tera pikkuseks on 12–15 cm, on suurepäraseks abimeheks mitmesugustel tükeldamistöödel. Niisugune nuga on olemas Fiskarsi tootevalikus.
Universaalne köögiviljanuga on kerge ja lühike – kogu nuga vaid 7–10 cm pikkune. Lühikest tööriista on hea valitseda ning ta püsib kindlalt käes väikeste puu- ja köögiviljade või kartulite koorimisel, puhastamisel ja viilutamisel. Noatera kuju ja kaardumise kohta võivad eelistused lahku minna, kuid ots olgu kindlasti vähemalt sedavõrd terav, et sellega saab kartulitest silmi ja tomatist varrejäänust välja uuristada. Ohutust silmas pidades võiks vältida nuge, millel on nooleteraviku kujuline ots; ohtlikud on ka nn laserteraga väikesed noad ning igasugused muud üliteravaks ihutud noaterad, sest enese vigastamise oht on nii väikese töövahendi puhul tavalisest suurem.
Üldnuga. Koorimisnoast pikem (13–18 cm) õhukese teraga nuga, mis samuti istub hästi kätte ning millega saab näiteks liha viilutada ja tükeldada, liha kontide küljest lahti lõigata, aga vajadusel ka köögivilja koorida ja lõikuda.
Muid nuge. Lisaks loetletutele muretsege endale ka kartulikoorimisnuga, millega tegelikult on kõige mugavam koorida hoopiski porgandeid; soovi korral ka noateritaja. Kui valmistate sageli kala, vajate ka pikka, õhukese ja ühtlaselt kitsa teraga fileerimisnuga. Otse pidulauas lihapraade või terveid küpsetatud linde lahti lõigata eelistavad kodukokad peaksid muretsema endale umbes 26 cm pikkuse, suhteliselt kitsa, tipu suhtes aheneva teraga lihanoa. Sellise noa juurde kuulub ka kahe ülipika haruga suur kahvel .
Hooldamine. Et noad ei nürineks liiga kiiresti, pidage silmas järgmisi nõuandeid
*Hankige puust või plastist lõikelaud. Klaasist, kivist, metallist või portselanist lõikealus muudab ka parima noa peagi nüriks (vt ka Lõikelauad).
*Noad on ainult lõikamiseks ning ei pea täitma pudeliavaja või kruvikeeraja rolli.
*Nugade parimaks hoiukohaks on puust noapakud või muud spetsiaalsed hoidjad, näiteks konksud (eeldavad noapeas olevat auku või aasataolist riputit) või magnetiga töötavad riputid.
* Hoidke nuge eemal lahtisest leegist, mis rikub nii noatera kui käepidet.
*Peske nuge alati käsitsi, kusjuures pesuvesi ei tohiks olla liiga kuum. Pesemisele järgnegu kohe ka kuivatamine . Roostevabast terasest nugade teritamiseks pöörduge alati töökotta.

Kasutatud kirjandus

http://www.toidutare.ee//termin.php?id=686&otsing=sql_0_0c9cf2ad57bec34
http://www.bioneer.ee/eluviis/saastmine/Vali_mikser_targalt.aid-5365 #
http://www.osta.ee/i/objects/resized/y09/w37/d3/med/19402576.jpg
http://www.on24.ee/kodu/kodumasinad/vaiksed_kodumasinad/FL2793
http://www.ristart.ee/media/pildid/3_010_190_000v.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Nuga
http://www.toidutare.ee/foorum.php?teema=997
8