Metallide keemilised omadused ja saamise viisid (0)

Metallide keemilised omadused ja saamise viisid
Katse 1: oksiidi saamine
2Mg + O2 →tº 2MgO
Pannes kõrgel temperatuuril magneesiumi (hall) reageerima hapnikuga, on saaduseks valge magneesiumoksiid . Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on magneesium , saades laenguks II ning oksüdeerijaks hapnik, saades laengu –II.
Katse 2: soola saamine
Fe + S → FeS + Q ( soojus )
Pannes raua (hall) reageerima väävliga (kollane), tekib sool raud(II) oksiid ning eraldub soojus. Seega on reaktsioon eksotermiline. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus redutseerijaks on raud, saades laenguks II ning oksüdeerijaks väävel, saades laenguks –II.
Katse 3: soola ja happe vaheline reaktsioon
FeS + H2SO4 → FeSO4 + H2S↑
Pannes omavahel reageerima raud(II)sulfiidi (sool) ning väävelhappe ( hape ), on reaktsiooni tulemuseks uus sool ning nõrgem hape, ehk raud(II) sulfaat ning lenduv divesiniksulfiid , mille lendumist tunneme eelkõige sellest tuleneva mädamuna lõhna järgi. Tegemist on vahetusreaktsiooniga.
Katse 4: hüdroksiidi saamine
Na + 2H2O → 2NaOH + H2↑
Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall ; veest kergem; põleb kollase leegiga) veega, on saadusteks tugevalt aluseline NaOH (naatriumhüdroksiid) ning vesinik , mis lendub. Keskkonna aluselisust on võimalik määrata fenoolftaleiiniga, mille lisamisel NaOH lahusesse lahus vaarikpunaseks värvub. Vesiniku eraldumine toimub mullikestena.
Kui antud lahuses naatrium põlema panna, kasutades selleks tuletikke, sulab naatrium pallikeseks ning hakkab tänu oma kergele massile ning vesiniku eraldumise vooludele vee peal ringi liikuma.
Kui vette peale naatriumi ja vee lisada vaid paber, süttib naatrium ja vesinik ise.
Tegemist on eksotermilise reaktsiooniga, mida võib öelda lahuse temperatuuri tõusu ning pritsmete lendumise järgi.
Katse 5: kompleksühendi saamine
2Al + 2NaOH + 6H2O → 2Na[Al(OH)4 ] + 3H2↑
Lisades alumiiniumile naatriumhüdroksiidi (tugev alus) ning vett, on saadusteks kompleksühend naatriumtetrahüdroksüaluminaat ning vesinik, mille sattumisel õhku tekib paukgaas, mis on H2 ning O2 segu, suhtudes vastavalt 2:1 ehk kaks osa vesinikku ning üks osa hapnikku.
Katse 6: lämmastikhappe reageerimine metalliga
Katse 6.1.: lahjendatud lämmastikhappe reageerimine metalliga
3Cu + 8HNO3 → 3Cu(NO3)2 + 2NO↑ + 4H2O
Pannes vase ( metall , punakas) reageerima lahjendatud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II) nitraat , mis lahustub vees, värvuseta lämmastikoksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteainetes olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga II. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II. Seega on reaktsioonis redutseerijaks vask ning oksüdeerijaks lämmastik. Reaktsiooni saadustes esineb lämmastik kahe erineva oksüdatsiooniastmega: V ja II.
Katse 6.2.: kontsentreeritud lämmastikhappe reageerimine metalliga
Cu + 4HNO3 → Cu(NO3)2 + 2NO2 + H2O
Pannes reageerima vase (metall, punakas) kontsentreeritud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II)nitraat, mis lahustub vees, pruun lämmastikdioksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteaines olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga IV. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II. Seega on reaktsioonis redutseerijaks vask ning oksüdeerijaks lämmastik. Reaktsiooni saadustes esineb lämmastik kahe erineva oksüdatsiooniastmega: V ja IV.
Lämmastikoksiidi oksüdeerumine lämmastikdioksiidiks, mille tulemusena omandab värvuseta gaas pruuni värvuse:
2NO + O2 → 2NO2