Vetikad läänemere elustikus Kärolin Klemm 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Vetikad Rohevetikad Pruunvetikad Punavetikad Läänemere taimestik Läänemeri Läänemere asukoht Kasutatud kirjandus Vetikad · Kuuluvad protistide riiki · Puuduvad lehed,varred ja juured · Hõljuvad vees,kasvavad veegogu põhjas või kinnituvad kaljudele,kividele,veeloomadele · Vetikaid leidub ka mullas,puutüvel,kaljudel,polaaralade jääaladel,jääkaru karvades Rohevetikad · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõ...
MERI Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Ökosüsteem...................................................................................................................3 1.1 Ökosüsteemist üldiselt.............................................................................................3 1.2 Omadused......................................................
Lilian Vehk Läänemere loomastik ja taimestik Referaat Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 Sisukord Läänemeri ......................................................4lk Läänemere taimestik.......................................5lk Läänemere loomastik......................................7lk Kokkuvõte.......................................................9lk Kasutatud kirjandus........................................10lk Sissejuhatus See referaat on taimestikust või loomastikust. Me teame, et Läänemeri on meri.Kuid kui suur ta on ja mis loomad ja taimed seal on, seda saadki lugeda siit referaadist. Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mida ühendavad ookeanigaTaani väinad. Läänemere ääres asub üh...
Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes o...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM................................................................................................................................
Kool Referaat Läänemeri 2018 Sisukord Sissejuhatus............................................................................... 2 Läänemeri.................................................................................. 4 Läänemere füüsilised omadused................................................4 Veereziim................................................................................... 4 Eesti rannikumeri.......................................................................5 Hoovused................................................................................... 6 Elustik........................................................................................ 6 Taimestik................................................................................. 6 Loomastik...............................................................................6 Võõrliigid...........................................................
ÖKOSÜSTEEM · ÖKOSÜSTEEMI MOODUSTAVAD SAMAL TERRITOORIUMIL ELAVAD JA OMAVAHEL TOITUMISSUHETES OLEVAD ORGANISMID. LÄÄNEMERI · Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. · Üks karakteerse...
Läänemeri Koostas: Margus Randviir Läänemerest · Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja sini 16 taksonit punavetikataimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetik...
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel,...
Saarepeedi Kool Saaremaa ja Hiiumaa uurimustöö Töö koostas: Gunnar Hunt 9. kl Juhendaja: Elina Kiilaspä Saarepeedi 2013 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................................5 1. Maakondade asend, suurus ja selle naabrid ..............................................................6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänem...
1 Viimsi Keskool Referaat Läänemeri Magnus Kruusing Juhendaja õp Merike Sepp Viimsi 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Kalad ..............................................................................................................................................3 Linnud..................................................................................................................................4 Keskkonnatingimused läänemeres.......................................................................................5 Taimestik......................................................
Läänemeri Üldandmed · Läänemere kaldal on 9 riiki. · Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. · Ta on maailma suurim riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas ...
Läänemeri Referaat 1 Läänemere ohud ja võimalused Madli Palu 11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, va...
KOOL EESTI Referaat Koostaja: NIMI Rühm: AT-13 Juhendaja: NIMI Pärnu 2015 · SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Eesti Loodus Kliima Taimestik Eksport Import Maavarad Majandusharud.............................................................................................................................. KOKKUVÕTE............................................................................................................................. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................ · Eesti Eesti Vabariik on maa ja riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti p...
Ahvenamaa Anna-Maria Kiss 9.B Asukoht · Ahvenamaa asub Rootsi ja Soome vahel Läänemere põhjaosas Üldinfo · Ahvenamaa pealinn on Maarianhamina(rootsi keeles Marienhamn) · Läänemeres 6500 saarest koosnev saarestik ,millest 65 on asustatud · Ahvenamaa kuulub Soomele, välja arvatud osa Märketi saarest. · Elanikke arv 28 500(2012) ja pindala on 1580 km² Majandus · Tähtsamad majandusharud on merendus, kaubandus, pangandus, toiduainetööstus ja põllumajandus · Vastavalt Éurostati andmetele oli Ahvenamaa 2006. aastal rikkuselt 20. piirkond Euroopa Liidu 268 regiooni hulgas ja seejuures jõukaim piirkond Soomes. Faktid · Ahvenamaal asub Soome suurim ja vanim kartulikrõpsuvabrik · Ahvenamaal pole ühtegi Mcdonaldsi restorani · Ahvenamaal räägitakse rootsi keelt,kuigi see asub Soomes Loomastik · Loomastiku hulgas on vähemalt 60 imetajaliiki · Suurtest imetajates on tuntud seal pruunkaru...
Loopealsed Maria Kivari 11.B Loopealsed ehk alvarid Tekkinud põlluharimise ja karjakasvatuse mõjul Kadakased karjamaad, paepealsed Aluskivimiks paekivi Mullakiht ca 20cm, viljakas Kõrge liigirikkus Loopealseid leidub Läänemere saartel (Gotlandil ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Ökosüsteemi teenused Tugiteenused Varustusteenused Ainering Karjamaad loomadele Mullateke Ala mahetootmiseks Kultuuriteenused Fotosüntees Turism- Lääne-Eesti ja saarte Reguleerivad teenused tunnusmaastik Õhukvaliteedi parandamine Puhkamine, matkamine Süsinikuringe Pärandkultuuri kandja Taimede tolmlemine Teaduslike uuring...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
Läänemeri Läänemeri Läänemeri on ainulaadn e ve ek o g u, mida iseloo m u st a b hulk kordu m atuid, ainult temal e om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju li...
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
KORDAMISKÜSIMUSED- HÜDROSFÄÄR 1. Selgita mõisted: Järskrannik järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Pankrand järsk vastupidavates kivimites moodustunud kulutusrand. Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Laugrannik lauge reljeefiga rannik. Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas. Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Rannamoodustised lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. Rannik rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Koolmekoht madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. Soot jõest eraldunud sängiosa lammil. Haudmik jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa. Jõelamm oru põhjas ...
GEOGRAAFIA ARVESTUSTÖÖ 1. Jää- ja külmakõrbed a) Artika põhjapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud ning taimestik on väga kidur või puudub üldse. Loomadest nt. Jääkaru inimtegevus(põllumajandus) on vähene probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. b) Antartika lõunapoolusel, polaarvööde, mullastik on külmunud, taimed tavaliselt puuduvad. Loomadest elavad seal pingviinid. Inimtegevus on vähene (polaarloomade kasvatamine)Probleemideks on liiga külm õhutemperatuur. 2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kude...
Läänemeri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Soome laht ja Botnia laht on ühtlasi suurimad lahed Läänemeres. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. ...
Ukraina Üldinfo Asub Euraasias, Euroopas Mustast merest põhja, kirdes Aasovi meri, mujal maismaapiir Pindala 603 700 km² Rahvaarv 46,7 mlj 77 in/km² 73% ukrainlased, 22% venelased, 4% muud rahvad, 1% juudid Naaberriigid Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Moldova ja Türgi Jaguneb 24 oblastiks Pealinn Kiiev, elab 2,7 mlj inimest Teine suurem linn on Sevastopol Majandus Impordib kangaid, keemiatooteid, toiduaineid ja metalle Ekspordib nisu, kartuleid, toiduaineid, tarbeesemed, põllumajandus ja tööstusmasinaid, musti metalle, keemiatooteid, rõivad ja jalatseid Toodetakse kütuseid Rahvuslikku kogutoodangut arvestades 55. kohal Ühe inimese kohta 700 USD Inflatsioon 22,7% Rahaühik on grivna Kultuur Idaslaavi rahvas Põhiliselt õigeusklikud, vähesed katoliiklased Riigikeel on ukraina ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Erli Pärnpuu LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Lääneme...
Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna...
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Eesti keskkonnaprobleemid III aastatuhande algul Ragnar Übner 12A 21. sajandi alguseks on maailmas pööratud keskkonnaprobleemidele järjest suuremat tähelepanu. Üha rängemate looduskatastroofide põhjustajateks peetakse just nimelt inimesi ja situatsiooni, kuidas nad käivad ringi loodusega, mis neid ümbritseb. Aga kas maailmas keskkonnale suunatud tähelepanu saab kõrvutada Eesti keskkonnaprobleemidega? Viimase kümne aasta jooksul on Eesti keskkonda ja selle arengut käsitlev küsimus jõudnud väga problemaatilisse staadiumisse. Euroopa Liit on teinud sellele väikesele Balti riigile päris palju ettekirjutusi selle kohta, kuidas siin käitutakse loodusvaradega. Põhiliseks probleemiks on asjaolu, et eestlased kasutavad oma maavarasid piiramatus koguses. Suures mahus tarbimine toob endaga kaasa uute keskkonnaprobleemide tekkimise. Ük...
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikhei...
Referaat , Kus ma tahaksin elada ? Selles referaadis , kirjutan ma sellest , miks tahan elada Parasvöötmes , täpsemalt Eestis . Mulle muidugi meeldiks elada ka mujal näitkes mõnel soojal maal , aga ikkagi kõige rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõig...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhanise...
Ukraina Ukraina on riik Euroopas.Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Ukrainast on Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Kujult on nagu väike lind, kes tiibu laiali ajanud. Ukraina asub........... ja pealinnKiiev asub 50°27 N, 30°30 E. Ukraina asub Tallinnast 1000 km kaugusel ning Eestiga asub samas ajavööndis.Ukraina asub Euraasia laamal lõunapoolsel äärel kuid samas on keskel. Sealsetel aladel ei esine maavärinaid ja vulkaanipurskeid.Ukrainas tegeletakse maavarade kaevandamisega. Peamised maavarad on nafta, maagaas, kivisüsi, raud, vask, kuld, kivisool ning liiv. Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere ma...
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Ku...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid : ...
Venemaa Riigihümn Venemaa Föderatsiooni hümn Pealinn Moskva Pindala 17 075 200 km2 Ametlik(ud) keel(ed) vene keel ja vabariikides kohalikud keeled Rahvaarv 141 945 000 (2010) Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Dmitri Medvedev Peaminister Vladimir Putin Rahaühik Vene rubla (RUB) Ajavöönd maailmaaeg +2 kuni +12 (dekreediaeg) Vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemereäärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus PõhjaKorea ja Jaapaniga ning idas USAga. Kliima Kliima on eripaigus väga erinev riigi väga suure territooriumi tõttu, ehkki suuremal o...
Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sel...
Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik ...
Puistu ehk puisniit Referaat Juhendaja: Sisukord Iseloomustus...........................................................................................................................3 Laelatu puisniit.......................................................................................................................4 Loomad ja linnud....................................................................................................................4 Taimestik................................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:......................................................................................................6 Iseloomustus Puisniidud on pargitaolised hõredad puistud, mis on välja kujunenud looduse ja inimese sajandite või isegi tuhandete aastate pikkuse koostöö niitmise, karjatamise ja ho...
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood Hiiumaa kõrgeim punkt on Tornimägi(68m) Tahkuna poolsaarel ja läänerannikul on luiteahelikke (Leemeti mäed), Tahkuna ps lisaks ka rannaluiteid Hiiumaa lõuna- ja idaosas leidub madalaid oose (Emmaste ja Männamaa vahel) ja moreentasandikke Eriti tasane on maapind saare kaguosas Käina ümbruses, kus pinnaka...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Venemaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................3 VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS....................4 VENEMAAL HALDUSJAOTUS........................5 VENEMAA RAHVASTIK................................6 VENEMAA RAHVAD....................................7 VENEMAA RELIGIOON.................................7 VENEMAA KLIIMA.......................................7 VENEMAA MAJANDUS..................................8 VENEMAA LOODUS JA LOODUSVARAD...........8 VENEMAA MAASTIKU PILDID........................9 VENEMAA MÄED........................................10 VENEMAA JÕED JA JÄRVED.........................10 VENEMAA SAARED.....................................11 VENEMAA TAIMESTIK.................................11 VENEMAA LOOMAD..........................
Kliimasoojenemise põhjused, tagajärjed Kliimasoojenemine on olnud viimastel aastakümnetel väga suur. Selle põhjuseid on mitmeid, ühed kaalukamad kui teised. Tagajärjed on tõsised ja puudutavad kõiki, kes elavad siin planeedil. Me ei pruugi seda teada, kuid me kõik mõjutame oma igapäevaste toimetustega kliimas toimuvaid muudatusi. Peamine probleem, miks temperatuur tõuseb on kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. Seal paiknevad osakesed lasevad läbi sisse tuleva päikesevalguse, kuid peegeldavad tagasi maapinnal tekkinud soojuse kiired. Nende gaaside hulka kuuluvad süsihappegaas, mis tekib fosiilsete kütuste põletamisel nagu puit, nafta, maagaas ja lubja (tsemendi) tootmisel. Metaan, seda paiskub õhku märgaladelt, eriti riisikasvatustest, loomade väljaheidetest ning prügilatest. Kuigi metaani eraldub vähem on selle peegeldav toime suurem. Lämmastikdioksiidi tekib enamasti sisepõlemismootorites ja põ...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse- tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt ...
Muld Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid, (koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest (mulla tahke osa), veest ning alati on mullas ka õhku). Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite p...
Teema: Rootsi Riigi üldiseloomustus Pindala: 449 964 km2 Rahvaarv: 9 174 100 (2007) Pealinn: Stockholm Pealinna elanike arv: Keel: Rootsi Rahaühik: Rootsi kroon (SEK) Looduslikud tingimused Loomastik Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud Looduslikud tingimused Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikk...
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas ...
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
