Kliimasoojenemise põhjused, tagajärjed (2)

Kliimasoojenemise põhjused, tagajärjed
Kliimasoojenemine on olnud viimastel aastakümnetel väga suur. Selle põhjuseid on mitmeid, ühed kaalukamad kui teised. Tagajärjed on tõsised ja puudutavad kõiki, kes elavad siin planeedil. Me ei pruugi seda teada, kuid me kõik mõjutame oma igapäevaste toimetustega kliimas toimuvaid muudatusi.
Peamine probleem, miks temperatuur tõuseb on kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. Seal paiknevad osakesed lasevad läbi sisse tuleva päikesevalguse, kuid peegeldavad tagasi maapinnal tekkinud soojuse kiired. Nende gaaside hulka kuuluvad süsihappegaas, mis tekib fosiilsete kütuste põletamisel nagu puit, nafta , maagaas ja lubja (tsemendi) tootmisel. Metaan , seda paiskub õhku märgaladelt, eriti riisikasvatustest, loomade väljaheidetest ning prügilatest. Kuigi metaani eraldub vähem on selle peegeldav toime suurem. Lämmastikdioksiidi tekib enamasti sisepõlemismootorites ja põlluväetise lagunemisel mullas. Freoonid, tulenevad aerosoolidest, külmutusseadmetest ja keemilistest puhastusvahenditest. Kõik need gaasid on seotud rahvastiku kasvuga, mida rohkem on inimesi, seda rohkem on prügi, peab rohkem loomi karjatama, rohkem taimi kasvatama, rohkem autosid.
Enim põhjustab probleeme süsihappegaas, kuna seda eraldub kõige suuremas koguses. Selle hulk on kasvanud viimase 100 aasta jooksul 17%. Ümmardatult eraldub aastas 730 miljardit tonni CO2-te fosiilsete kütuste põletamisel. Eestis kasutatakse peamiseks energia allikaks kivisütt. Energiasektor moodustab 92% kogu Eesti CO2-e heitkogusest. Kui Eestis paiskub õhku 1 kWh tunni tootmisel keskmisel 1,18 kg süsinikdioksiidi siis Rootsis on see näitaja vaid 0,03kg. Kuigi sellise koguse juures saab Eesti veel osa määratud süsihappegaasi kvoodist ära müüa. Eesti süsihappegaasi heitmete hulk on vähenenud kaks korda, võttes võrdluseks 1990 aastat. Eestil on veel arenguruumi, et jõuda järgi arenenud põhjamaadele.
Maa peamiseks süsihappegaasi vähendajaks ja selle hapnikuks ümbers toomiseks on vihmametsad ja neid maha hävitates kevatakse tegelikkuses endale auku . Puud seovad endas õhus lendleva CO2-e ja eraldavad selle käigus hapnikku. Aastas hävitatakse ligikaudu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Brasiilias eraldub 200 miljonit tonni süsihappegaasi metsade hävingu tõttu. Selle numbriga on Brasiilia üks suurimatest kasvuhoonegaaside õhkupaiskajaid. Sealne elanikkond põletab metsa, et sellest järelejäänud viljaka tuha peal kultuurtaimi kasvatada. Kuid need põllud kurnatakse kiiresti üle ja peab liikuma jälle uute alade peale. Kasutatud põllud muutuvad kõrbeteks, kuna enam ei ole midagi, mis toodaks veeaure, mis tekitaks sademeid ja puudub taimestik, mis hoiaks kinni viljakat pinnast alumistesse kihtidesse uhtumast. See muudab ökosüsteeme ja hävitab sealset liigirohkust. Prooblemi võiks lahendada puude tagasi istutamisel, loobuda väärtpuidu kasutamisest sellisel hulgal ja leida teised väljundid.
Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,5 °C. Kuigi 0,5°C tundub väikese muutusena, on tegemist kõige kiirema globaalse keskmise temperatuuri tõusuga pärast viimast jääaega 10 000 aastat tagasi. Ennustatavalt lubatakse 2100 aastaks ligikaudu 5 °C tõusu. Siis valitseks Eestis selline kliima nagu 10 000 tuhat aastat tagasi, kui meie esivanemad siia mandrijää taandumisel rändasid. Seda saaks võrrelda präeguse Põja- Ukraina ja Valgevene kliimaga . See muudaks taimsestikku, kuna talv muutuks lühemaks ja soojem periood pikemaks. Nüüdsed kasvatatavad kultuurtaimed asenduks riisi, maisi ja teistega . Rändlinnud jääksid paikseks, hülgetel puuduks jää, kus nad poegivad, sinivetikate vohamine . Sademete suurenemise tõttu väheneb Läänemere soolsus ja soolasema vee lembene tursk liigub uutele aladele . Need puudused löövad rivist välja tasakaalustunud ökosüsteemid ja võivad kaasa tuua suuremaid probleeme, kui alguses arvata võib.
Kliimasoojenemine on tõsine probleem, mis mõjutab meid kõiki. Samas saame me kõik sellele kaasa aitada, kasutaded säästupirne, ostes loodusõbralikuma auto, tekitades vähem prügi. Probleemid ei pruugi ilmneda silmnähtavalt, vaid tekivad pikema aja jooksul. Ka väiksemad muudatused võivad näida tõsistematena, kui nad tegelikkuses välja paistavad.