Muld (1)

Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest , orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid, (koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest (mulla tahke osa), veest ning alati on mullas ka õhku).
Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid.
Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus.
Mulla tähtsus

• Muld on elukohaks paljudele organismidele.
  
• Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele.
  
• Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti.
  
• Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku.
  
• Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
  

Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise tagajärjel tekkinud murend-materjal on mulla tekkele lähtekivimiks. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on:
jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted ; mitmesugused veesetted Läänemere erinevatest arengustaadiumidest • tuulesetted (rannikutel); soosetted ( turvas ); aluspõhja kivimid (lubjakivi).
Toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide) soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel.
Muutub kivimi keemiline koostis.
Liivmullad: suured poorid , mis täituvad õhuga ja soojenevad seetõttu kiiresti, kuid lasevad veel kergesti läbi nõrguda ja kuivavad vihmavaesel perioodil ruttu. Keemiliselt vaesed,
koosnevad ülekaalukalt kvartsist (SiO2), mida taimed eriti ei vaja.
Savimullad : vettpidavad ja väikese õhusisaldusega, mistõttu soojenevad aeglaselt ja on sageli liigniisked. Sisaldavad aga palju taimele vajalikke elemente nagu K, Ca, Mg jt.
Mulla mineraalne osa – koosneb väga erineva suuruse, keemilise ja mineraloogilise koostisega osakestest - eri suurusega kividest, kruusast, liivast ja väikestest saviosakestest.
Mulla orgaaniline osa koosneb põhiosa moodustab huumus, mis on tumepruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleks (koosneb muundumata ja muundunud taimsetest ja loomsetest jäänustest).
Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happelisus, viljakus)
Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske . Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi.
Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim.
Veerežiim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.
Kliima: Sellest sõltub murenemise kiirus, mulla viljakus ehk millised taimed seal kasvavad, mulla niiskus sõltub sammuti kliimast .
Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet.
Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus.
Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Olulisemad on: orgaanilise aine ladestumine ning muundumine , ainete pidev ümberpaigutumine ning kogunemine mulla erinevatesse osadesse; uute ühendite moodustumine; ainevahetus taimede ja mulla vahel.
O – kõduhorisont mis asub mullapinnal ja koosneb erinevas lagunemisastmes olevast taimsest varisest (lehed, käbid jm) ning surnud taimedest .
A – tumedat värvi ja kobe huumushorisont tekib orgaanilise lagunemise ja kogunemise ning mineraalainetega segunemise tulemusena. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete, eriti lämmastiku ning süsiniku rikas.
E – heleda värvusega väljauhtehorisont, kust laskuvad veed viivad sügavamatesse kihtidesse saviosakesi ja mullavees sisalduvaid toitaineid.
C – lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Aja jooksul muld areneb järjest sügavamale.
G – sinakashalli värvusega gleihorisont , mis näitab, et mulla mineraalhorisont on osa aastast märg ja valitseb pidev õhupuudus. Sinakashalli värvuse annab õhupuuduses ja veerikkas keskkonnas tekkiv amorfne kahevalentne raud Fe(OH)2. Gleihorisont on veerikkuse jamorfsete mineraalide rohkuse tõttu ka hästi tihenenud.
Muldade sekundaarne sooldumine on seotud niisutusest tulenevast mulla ülesooldumisest. Ligi 18% haritavast maast vajab niisutamist. Jõgede veega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on samuti suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu, auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad .
Tuulekanne e deflatsioon esineb väikese sademete hulgaga tasastel ja vähese taimkattega aladel, kus tuul kannab ära viljaka pinnakihi.
Mulla hapestumine tähendab mulla reaktsiooni, mida väljendatakse pH ühikutena. Mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on lahus ja seda madalam on pH.