Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Muld (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Muld #1 Muld #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marike18 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Muld

on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus. Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara. 10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga. Ajaga lisanduvad muldadele iseloomujooni, mis on seotud orgaanilise aine akumulatsiooniga ja organismide elutegevusega. Kujunevad välja mullatüübile iseloomulikud tunnused, mis väljenduvad eelkõige selgelt eristuvate mulla horisontide ilmumisega mullaprofiili.

Geograafia
thumbnail
2
docx

Muld

Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) *Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. *Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. *Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. *Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 6. Iseloomusta mulla horisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. 7

Geograafia
thumbnail
1
doc

Muld

Geograafia 1.) Murenemine Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasa

Geograafia
thumbnail
1
doc

Muld

Mullatähtsus:taimede varustamine toitainetega, põhjavee filter, tootmisvahend, elukoht organismidele. Mullatekketegurid:reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(mulla vanus). Mulla kujunemist mõjutavad: lähtekivim(annab mullale mineraalse aluse, määrab keem.ja füüs.omadused), kliima(mõjutab murenemisprotsesse, mullasisest bioloogilist aktiivust, biol.protsesside aktiivsust), aeg(muld muutub ja saavutab küpsusseisundi) murenemine: kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maa pinnakihis temp., vee, õhu ja elusorg. toimel. Füüsikaline m on rebenemine, vajab vahelduvat temperatuuri ja esineb kuivad kliimas. Keemiline m on porsumine(muutub kivimite koostis ja ained eralduvad), vajab kõrget temperatuuri ja esineb palavas ja niiskes kliimas. Leostumine on lahustunud soolade ärakandumine lah.kohast. Korrosioon on kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keem.murenemise käigus.Mullahorisondid: kõdu-, huumus-, väljauhte-, sisseuhtehorisont, lähte

Geograafia
thumbnail
1
docx

Muldkate

kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe,

Geograafia
thumbnail
64
ppt

Mullad

MULD REET TUISK MÕISTED  MULD – MAAPINNA PUDE KIHT, MILLE PEAMINE TUNNUS ON VILJAKUS  VILJAKUS – MULLA VÕIME VARUSTADA TAIMI TOIT- AINETE, VEE JA ÕHUGA MULLA TÄHTSUS MULD ON ÜHENDUSLÜLI ELUSA JA ELUTA LOODUSE VAHEL  TAIMEDELE KINNITUSPINNAS  TAIMEDELE KASVUPINNAS  LOODUSLIK FILTER  ELUPAIK MULLAORGANISMIDELE  OLULISIM TOOTMISVAHEND PÕLLU- MAJANDUSES. TAASTUV LOODUSVARA. TAGAB INIMESTELE TOIDUAINETE TOOTMISE MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI

Pedosfäär
thumbnail
2
docx

Mullad

Mullahorisondid- mulla jaotatavus erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks. 5.Mullatekketegurid:passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse. Reljeef- tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Aeg- aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima- mõjutab oluliselt murenemisprotsesse(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Organismid- üks olulisemaid tegureid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus- niisutatakse, kuivendus, maaharimine ja väetamine, tasandamine. 6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7

Geograafia
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed

Geograafia



Lisainfo

Põhjalik kokkuvõtte mullast, selle tähtsusest, tekkest, mineraalsest ja orgaanilisest osast. Lisatud keemilise ja füüsikalise murenemise skeem. Lisaks veel mullahorisondid, skeem, tähtsamad mõisted.


Meedia

Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: keemilise ja füüsikalise murenemise kohta vähe informatsiooni
19:53 13-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun