Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ANNAk123
Õppematerjali autor
11.Soome viikingiretkede ajal. Soome jäi viikingiretkede kaubatee külje alla, viikingid püüdsid idateed pidi jõuda Araabiasse ja Konstantinoopolisse, nende laevatee käis Soome rannikut pidi Laadogani. Viikingite röövretkede hirmus asustus Soome rannikul (eriti Lõuna-Pohjanmaa ja Karjala lõunaosa) seetõttu kahanes. Samas asutasid viikingid ise Soome rannikule kolooniaid, millega pidada kaubavahetust. Karjala hakkab õitsema karusnahahankekohana. Ahvenamaa saab rootsi asustuse viikingite ajal, ka seal käidi röövretkedel, millest annab tunnistust arheoloogilistel kaevamistel leitud araabia päritolu mündid ja esemed. 12Soome ristiusustamine. Pähkinäsaare rahu. Räägitakse kolmest retkest. Soomet hakatakse ristiusku pöörama ja algab rootsi aeg I- Varsinais esimene retk. Toimumises kaheldakse. 1150ndatel. Püha Eeriku legend- Piiskop Henriku surmalaul. Legendi järgi korraldas Eerik koos Henrikuga esimese retke. Vastupanu ei osutatud
Sisukord: Sissejuhatus Üldandmed Geograafiline asend Loodus Kliima Majandus Ajalooline ülevaade Soome majanduses Majanduskasv Majanduse struktuur Maksutase Väliskaubandus Arengutase Rahvusvahelised organisatsioonid Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet Erialalised Rahvastik Tööelu Suurimad linnad Energiavarud Maavarad Energia Majandussidemed Põllumajandus Metsamajandus Keskkonna brobleemid Tööstus Transport Soome minek Turism Mida teha ja vaadata Populaarsemad turismi piirkonnad Suusakeskused Soome 10 suurimat suusakeskust Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Referaadi teemaks on Soome Vabariik. Soome valisin ma sellepärast, et Soome on meie põhjanaaber. Soome on meid alati aidanud ja ta on meile nagu suur vend. Välja on toodud Soome üldandmed. Majanduse lähiajalugu ja
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sv
korrastatus. Esineb vähe korruptsiooni, on madal kuritegevuse tase, ei esine rahutusi ja inimeste rahulolu oma riigiga on kõrge. 1.2. Maahaldusjaotus Pildil 2. on näidatud Soome läänide paiknemine (maahaldusjaotus). Soome jaguneb kuueks lääniks (sulgudes läänide pealinnad): 1. Lõuna-Soome (Hämeenlinna) 2. Lääne-Soome (Turku) 3. Ida-Soome (Mikkeli) 4. Oulu (Oulu) 5. Lapimaa (Rovaniemi) 6. Ahvenamaa (Mariehamn) Pilt 2. Soome jaguneb kuueks lääniks. Lõuna Soome läänis elab 2 miljonit elanikku. Seal asub ka riigi pealinn (suurim linn) Helsinki. Pildil 3. on näidatud Soome lipp ja pildil 4. Soome vapp. Pilt 3. Soome lipp. Kinnitatud 29. Mai 1918. Pilt 4. Soome vapp. Kehtiv alates 1560. aastast. 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE 2.1. Paiknemine maailma pingeridades Soome on viimati avaldatud rahvusvahelise inimarengu indeksi järgi 21. kohal ja kuulub
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimelist
Aluskord Eestis ei avane, selle ehitusest annavad teavet mõned rändrahnud, mis oma praegusesse kohta on kandunud Kvaternaari ajastul koos siit üle liikunud mandriliustikega. Samad aluskorra kivimid (graniit, gneiss, kilt) on aga näha Soome ja Rootsi kaljumaastikel. ((Kaart: Rändrahnud on põhjapoolsetelt aladelt Eestisse kandnud mandrijää. Nende teekond jääkilbis on olnud edela-loodesuunaline nagu mandrijäälgi. Kaardil märgitud: Ahvenamaa rabakivi, Viiburi rabakivi, Suursaare kvartsporfüür, jää pealetungi suund.)) ((Foto: Kalkahju lubjakivipaljand Peetri jõel. Kohanimi Kalkahju tähendab kirjakeeles lubjaahju. Kaldast murtud paekivi põletati varem ehitustöödeks vajalikuks lubjaks.)) --- 27 Aluskorra peal lasub settekivimitest (savid, liivakivid, lubjakivid) moodustunud pealiskord. Pealiskord moodustus Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajal, 600-350 miljonit aastat tagasi
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid