Eesti keskkonnaprobleemid 3. aastatuhande algul (1)

Eesti keskkonnaprobleemid III aastatuhande algul
Ragnar Übner 12A
21. sajandi alguseks on maailmas pööratud keskkonnaprobleemidele järjest suuremat tähelepanu. Üha rängemate looduskatastroofide põhjustajateks peetakse just nimelt inimesi ja situatsiooni, kuidas nad käivad ringi loodusega, mis neid ümbritseb. Aga kas maailmas keskkonnale suunatud tähelepanu saab kõrvutada Eesti keskkonnaprobleemidega?
Viimase kümne aasta jooksul on Eesti keskkonda ja selle arengut käsitlev küsimus jõudnud väga problemaatilisse staadiumisse. Euroopa Liit on teinud sellele väikesele Balti riigile päris palju ettekirjutusi selle kohta, kuidas siin käitutakse loodusvaradega. Põhiliseks probleemiks on asjaolu, et eestlased kasutavad oma maavarasid piiramatus koguses. Suures mahus tarbimine toob endaga kaasa uute keskkonnaprobleemide tekkimise.
Üks suurematest Eestis käsitlevatest keskkonnaprobleemidest on seotud energeetikaga. Enamus elektri-ja soojusenergiast toodetakse hetkel põlevkivist. Selle maavara kasutamist on nüüdseks hakatud piirama, kuid ainult selleks, et pikendada põlevkivi otsa saamist maapõuest paarikümne aasta võrra. Hetkel on ka kasutusele võetud alternatiivsed energiatootmise vahendid, mis on loodusele kahjutumad. Jõgede ja läbivooluga järvede aladel kasutatakse hüdroenergial põhinevat tehnoloogiat ning avatud lagendikel ja rannikutel tuuleenergial baseeruvat tehnoloogiat. Kahjuks ei saa sellist tüüpi energia tootmist igal pool kasutada ning see pole ka piisavalt efektiivne kui senine põlevkivi tootmisel põhinev energia saamine. Ainuke lahendus energiakriisist pääsemiseks oleks tuumaenergia kasutuselevõtt. Meedias on läbi käinud vastakaid arvamusi selle kahjulikkusest ja kasulikkusest, kuid Eesti peab hakkama kasutama tuumaenergiat, muidu võib juhtuda, et lisaks majanduskriisile vaevleb see riik ka energiakriisi all.
Lisaks on keskkonnaprobleemid seotud Eestit ümbritseva Läänemerega. Maailmas kasutatakse kütusena tänapäeval põhiliselt naftat ja gaasi. Viimase üheks suurtootjaks Euraasia mandril on Venemaa, kes soovib seda tarnida ka Euroopasse. Selleks käivitas Eesti idanaaber suure programmi „ Nord stream“, mis kujutab endast gaasijuhtme paigaldamist Läänemere põhja, ning mis ulatuks Venemaalt Saksamaale. II maailmasõja käigus oli Läänemeri üks suurimatest sõjatandritest ja sinna läks põhja palju sõjalennukeid ja –laevu koos sõjavarustusega. Lisaks asetati tolle ajajärgu käigus käigus merepõhja ka palju miine. Kui sõda läbi sai, siis ei hakanud ükski riik neid ohte sealt eemaldama. Gaasijuhtme merepõhja paigaldamisega ongi suurimaks probleemiks seal lebavad sütikpommid. Kui midagi peaks viltu minema ja mõni pomm lõhkema, siis see võib tekitada ahelreaktsiooni teiste lõhkepeade plahvatamiseks ja tagajärjed võivad olla enneolematud. Enamus Läänemere elusloodusest häviks, kuna lisaks tavalist lõhkeainet sisaldavatele pommidele on ka seal keemiarelvi. See tähendaks ka suurt kahju eesti majandusele. Väga palju tegeldakse rannaaladel kalapüügi ja –müügiga. Kui see variant ära kaob, siis kaob paljude eestlaste sissetulek ning ka toiduallikas.
On üks keskkonnaprobleem, mis mõjutab nii Eestit kui ka tervet maailma. Selleks on meie planeedi keskmise õhutemperatuuri iga-aastane kasv. Kõige suurem põhjus on kasvuhoonegaaside pidev suurenemine maailmas. Eesti puhul eraldab neid gaase loodusesse eelkõige Ida-Virumaal asuvad põlevkivikaevandused, kus energia tootmise jääkproduktiks olevat süsihappegaasi eraldub keskkonda nii palju, et taimed ei suuda seda ära fotosünteesida. Lisaks tekib väga palju CO2-te turbarabade valesti majandamisel. Paljudes turbarabades on tekkinud süsihappegaasi emissioon sellest, et pealmine turbakiht võetakse ära ja uut taimestikku sinna kasvama ei panda. Allpool olev mullastikukiht aga pidevalt kõduneb ja laguneb ning selle tulemusena tekib palju süsihappegaasi, mis eraldub loodusesse, kuna puudub taimestik , mis selle ära fotosünteesiks. Maakera keskmise õhutemperatuuri suurenemine toob kaasa suured keskkonnaprobleemid. Viimaste aastate jooksul on sagenenud väga võimsate tormide arv, mille kahjude likvideerimiseks kulub meeletul hulgal raha. Samuti on suurenenud pikaajaliste sadude ning põudade perioodid. Nende tingimuste tõttu saavad kõige rohkem kahju põllu- ja metsamehed, kellel jääb oodatav tulu tulemata kas liigse veerohkuse või kõrvetava kuumuse tõttu.
III aastatuhat on toonud suuri keskkonnaprobleeme Eestisse. Maailm muutub pidevalt ja kahjuks on inimene paljudes asjades ise süüdi. Paarikümne järgmise aasta jooksul on vaja Eestis teha otsuseid nii energeetika vallas kui ka mere eluslooduse säilitamise nimel. Põhilised keskkonnaprobleemid, mis on tähtsal kohal maailmas, on samuti Eestis kõrgel kohal.