Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vetikad läänemere elustikus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Vetikad  läänemere elustikus
Kärolin  Klemm
6.Klass
Lagedi  Põhikool
Sisukord
Vetikad
Rohevetikad
Pruunvetikad
Punavetikad
Läänemere  taimestik
Läänemeri
Läänemere asukoht
Kasutatud kirjandus
Vetikad
• Kuuluvad protistide ri ki
• Puuduvad lehed,varred ja juured
• Hõljuvad vees,kasvavad veegogu põhjas 
või kinnituvad 
kaljudele,kividele,veeloomadele
• Vetikaid leidub ka 
mullas,puutüvel,kaljudel,polaaralade 
jääaladel,jääkaru karvades
Rohevetikad
• Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest 
on arenenud embrüofüüdid.  Rohevetikaid  
on umbes 6000 liiki.
Pruunvetikad
• Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub 
heterokontide (stramenopiilide) 
hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on 
hulkraksed  ja elavad meres. Pruunvetikad 
on umbes 1500–2000 liiki. Üks tuntuim 
pruunvetikas  on harilik põisadru, mis 
kasvab ka Läänemeres.
Punavetikad
• Punavetikad on punavetiktaimede 
hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa 
punavetikaid on hulkraksed. Neid võib 
leida nii  mage ­ kui  merevees . Punavetikaid 
on erinevate allikate järgi teada 4000 kuni 
10 000 liiki.
Läänemere taimestik
• Läänemere põhjataimestik on li givaene. Eesti 
rannikuvetes on määratud 15 li ki ja li gisisest kõrgemate 
taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, mil est 32 sini­, 17 
rohe­, 5 mänd­, 17 pruun­ ja 16 taksonit punavetiktaimi.
• Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas 
põisadru . Ta võib moodustada nii  omaette  kooslusi kui ka 
olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele.
• Punavetiktaimedest on tuntuim harilik  agarik , mis omab 
ka töönduslikku tähtsast: sel est saadakse furtsel aani ja 
vi masest toodetud estagarit.
• Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale 
karakteerne  meriheina  perekonna li gid.
Läänemeri
Läänemeri ehk Limnemeri  on Atlandi ookeani 
sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. 
Teised Läänemere­äärsed ri gid on Läti, Leedu, 
Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning 
Venemaa.
Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja 
kitsad  Taani väinad. Mõned  loevad  Läänemere 
osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel.
Läänemere pindala on 373 000 km2 
Läänemere asukoht
Kasutatud kirjandus
http://www.merebioloogia.ee/public/laanemerepilthelcomist.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri#Taimestik
http://et.wikipedia.org/wiki/Vetikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Rohevetikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Pruunvetikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Punavetikad
http://autotroofnetoitumine.weebly.com/uploads/1/6/2/5/16258014/5035414_orig.jpg
http://www.merebioloogia.ee/public/vetikad.jpg
http://y.delfi.ee/norm/contest/8/95070_V23XK4.jpg

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Vetikad
  • Rohevetikad
  • Pruunvetikad
  • Punavetikad
  • Läänemere taimestik
  • Läänemeri
  • Läänemere asukoht
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Vetikad läänemere elustikus #1 Vetikad läänemere elustikus #2 Vetikad läänemere elustikus #3 Vetikad läänemere elustikus #4 Vetikad läänemere elustikus #5 Vetikad läänemere elustikus #6 Vetikad läänemere elustikus #7 Vetikad läänemere elustikus #8 Vetikad läänemere elustikus #9 Vetikad läänemere elustikus #10
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor klassssssssssa Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Ökosüsteem Läänemeres
10
ppt

Ökosüsteem Läänemeres

ÖKOSÜSTEEM · ÖKOSÜSTEEMI MOODUSTAVAD SAMAL TERRITOORIUMIL ELAVAD JA OMAVAHEL TOITUMISSUHETES OLEVAD ORGANISMID. LÄÄNEMERI · Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16

Keskkonnaökoloogia
Läänemeri
6
ppt

Läänemeri

Läänemeri Koostas: Margus Randviir Läänemerest · Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja sini 16 taksonit punavetikataimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi

Geograafia
Läänemeri
5
rtf

Läänemeri

Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34..

Keskkonnaõpetus
Läänemeri
10
docx

Läänemeri

............. 2 1. SAARED.............................................................................................................. 3 1.1. Liivi lahe saared:.......................................................................................... 4 1.2. Soome lahe saared:...................................................................................... 4 1.3. Väinamere saared:....................................................................................... 4 1.4. Suurimad läänemere saared:.......................................................................5 2. LAHED................................................................................................................ 6 2.1. Liivi lahe lahed:............................................................................................ 6 2.2. Soome lahe lahed:........................................................................................ 6 2.3. Väinamere lahed:.......................................

Geograafia
Läänemere ülevaade
10
docx

Läänemere ülevaade

Sissejuhatuseks võin öelda, et juttu tuleb peaaegu kõigest mis on Läänemeres, sellega seotud vms 2 Läänemeri Läänemeri on üks Atlandi Ookeani osa, mis piirab Eestit põhjast läände. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemerel on kolm lahte: Põhjalaht, Liivi laht ja Soome laht. Neist suurim on Põhjalaht Läänemere füüsilised omadused Läänemere pindala on 373 000 km2, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m. Vesi on seal vähese soolsusega ehk Läänemeres on riimvesi. Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale

Bioloogia
Läänemere iseloomustus
12
doc

Läänemere iseloomustus

Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa

Merendus
Läänemeri ja Läänemere kalad
13
docx

Läänemeri ja Läänemere kalad

Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa

Bioloogia
Läänemere iseloomustus ja kalad
44
odt

Läänemere iseloomustus ja kalad

............................................................................................................... 21 Sissejuhatus Käes olev referaat kirjeldab Räime,Kilu,Lesta,Tursa ja Lõhe elu, sigimist ja elupaiku ning samuti ka toitumist. Iga kala kohta on lühikirjeldus ja samuti illustreeriv pilt.On ära toodud ka kalade ladina keelne nimetus. Iga kala liigi kohta on ka välja toodud tabel, kui palju on konkreetset kala aastas tonnides püütud . Referaadis on kirjeldadud ka Läänemerd. Läänemere suurim sügavus 459meetrit ja keskmine sügavus 55meetrit. Samuti on kirjeltatud Läänemere soolsusest, eri paikadest. Läänemere ääres asub üheksa riiki. Samuti on ära toodud millised tuuled tõstavad ja langetavad veetaset. Läänekaarte tuuled tõstavad veetaset . -2- 1. Räim Räim ( Clupea harengus membras ) Läänemeres levinud heeringa kääbustunud alamliik. Pikkus kuni 23 cm (röövtoidulisel hiidräimel kuni 40 cm)

Loodus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun