1. Luumurdude ravi...............................................................................................7 3.2. Nikastuste ravi...................................................................................................7 3.3. Kaela ja seljatrauma ravi...................................................................................8 3.4. Peatrauma..........................................................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee).
Painduvus – tugi-liikumiselundkonna omadus, mis määrab inimese liigutuste liikumisulatuse Liikuvus – üksikliigese liikumisulatuse iseloomustamiseks - Liikuvuse tähtsus: 1) Tagab liigutuste täpse sooritamise 2) Tagab kehaliste võimete (jõud, kiirus, vastupidavus) arendamise 3) Oluline vigastuste ennetamisel 4) Ennetab lihaste düsbalansi teket 5) Aitab kaasa kiirele taastumisele 6) Mõjutab psüühilist seisundit - Liigese liikumisulatus sõltub: 1) Liigese tüübist – kas liiges on ühe-, kahe- või kolmeteljeline 2) Ümbritseva lihasmassi suurusest – mida vähem/väiksem lihasmass, seda liikuvam liiges; suur lihasmass võimaldab aga liikumist paremini kontrollida 3) Kõõluste, sidemete, liigesekapsli venitatavusest – Tehtud kollageenist ja tugevadatavad testosterooniga. Seepärast naised paindlikumad kui mehed. - Aktiivne ja passiivne liikuvus 1) Aktiivne liikuvus – liigutuse ulatus saavutatakse kõrvalise abita, ainult lihasteguevuse abil
Käelaba Liigesepõletik Karpaalkanali sündroom MCP liigese vahetus Valuvaigistamine Murrud, venitused, rebendid Kõõluse parandamine Trapetsluu eemaldamine Plõksuva sõrme ravi Selg Küfoplastika Närvi plokeerumine Diski plastika Valuvaigistamine Spondülodees Murrud, venitused, rebendid Puus ja kubemelihas Hemi-artroplastika Puusa artoskoopia Valuvaigistamine Murrud, venitused, rebendid Täieik puusaliigese vahetus Põlv Eesmise ristatisideme vigastus või operatsioon Külgsideme vigastus Meniski rebend või operatsioon Valuvaigistamine Põlve hemi-artroplastika Põlvekedra kõõluse põletik Patella rebend või operatsioon Täielik põlveliigese vahetus, põlve artroplastia Hüppeliiges ja säär
Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või
.......4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud.........................................................................5-6 3. RAVI.........................................................................................................................7 3.1. Luumurdude ravi................................................................................................7 3.2. Füsioteraapia...................................................................................................7-8 4. Kasutatud materjal.....................................................................................................9 1.TAASTUSRAVI 2 1.1. Sissejuhatus Tänapäeva arenevas ühiskonnas, kus elutempo, töö- ja olmeprobleemid, õppimise ja töö
etappidest ja ravivõimalustest. Anatoomia ja vigastuse mehhanism Hamstringlihased koosnevad kolmest lihasest, semitendinoosusest, semimembranoosusest ja biceps femorisest. Hamstringlihaste ülemine osa kinnitub istmikku kõrgendikule vaagnaluul ja reieluul ning alumine osa kinnitub sääreluu ja pindluu välisservale. Üle kahe liigese kinnitusega on hamstringlihased erilised, teostades nii põlve fleksiooni kui puusa sirutust koos suure tuharalihasega. Kõige tavalisem hamstringlihaste vigastus esineb järsul kiirendusel ja hoo mahavõtmisel, kus lihases on suurim ekstsentriline jõud. Samuti ka kiirel suunavahetusel või jala löögifaasi lõpus. Suure kiirusega jooksul tekib vigastus ekstsentrilisel kontraktsioonil hoofaasi lõpus, enne kannalööki, kus jala kiirus tuleb järsult pidurdada ning sellele järgneval järsul kontsentrilisel kontraksioonil, kus jalg viikase kiirelt üle puusa sirutusse
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga,
eesmist lihast, surudes põlveõnnalt kergelt vastu aluspinda; soorita 15-20 harjutust 2-3 kordusena · Harjutused puusaliigesele kõikides suundades 10-12 harjutust 3 kordusena nagu näidatud joonistel. Harjutuse sooritamise ajal painuta labajalga hüppeliigesest võimalikult enda poole. Ettesuunas : Tahasuunas: Sissepoole küljele: Külgsuunas: 2-4 nädalat operatsioonist: (4 nädalat peale operatsiooni) · Harjutusi soorita 5-7päeval 1-2x päevas · Normaalse kõnni jälgimine ja saavutamine · Kui haav on täielikult paranenud ja ei esine valu, võib alustada raskemate harjutustega. · Jätka harjutusi puusaliigesele kõikides suundades nagu eelnevalt kirjeldatud · Sõit veloergomeetril (kui põlveliigese liikuvus lubab) ilma koormuseta 15-20 minutit 1-2x päevas · Jõuharjutused säärelihastel: tõusmine varvastele ja kandadele · Valu puudumisel alustada tasakaalutreeninguga: seismine opereeritud jalal, seismine padjal ja tasakaalulaual
Nt selja lailihas suur rinna lihas > hoiame lõuga kangil, mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. 48.ANTAGONISTIDE LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE Antagonistide lihaskett teostab teatud kindla liigutusele vastandtoimega liigutust. Sünergistide-antagonistide kett siin tekitab ühe keti liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises. See suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu.Kui mõlemad keti pooled (antagonist-sünergist) kontraheeruvad üheaegselt, siis fikseeritakse liiges teatud kindlas asendis. 49.MILLISE LIIGUTUSE SOORITAMISEL TALITLEB LIHASKETT SELJA LAILIHAS SUUR RINNALIHAS SÜNERGISTIDE LIHASKETI PÕHIMÕTTEL, MILLISE LIIGUTUSE PUHUL ANTAGONISTIDE LIHASKETINA? Selja lailihas suur rinnalihas toimivad sünergistide lihasketina lõuga kangil hoides. Mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. 50.EESMINE SAAGLIHAS ROMBLIHAS MOODUSTAVAD ... LIHASKETI.
serratus dorsalis caudalis Roidetaandur - m. retractor costae 1...4 nimmelüli roietejätked või Viimane roie rindkere-nimme fastsia Rindkere-ristilihas - m. transversus Rinnaku dorsaalne pind Roide-roidekõhre liigeste pind thoracis KÕHU LIHASED Kõhu välimine põikilihas - m. Roiete välispind, (va Ru:) rindkere- Valgejoon, süleluueesne kõõlus, Kannavad sisikonda ja osalevad obliquus externus abdominis nimme fastsia kubemeside väljahingamisel. Moodustavad koos Kõhu sisemine põikilihas - m. Puusaköber, kubemeside, Valgejoon, viimane roie diafragmaga kõhupressi (soolte
metoodikaid ka närvi- ja lihashaiguste diagnostikas. Elektriravi vastunäidustused: · Pahaloomulised kasvajad; · Voolu talumatus; · Metallvõõrkehad toime piirkonnas; · Rasedus; · Ebaselge diagnoos; · Kardistimulaator; · Hüpertooniatõbi; · Kroonilised südame- ja veresoonkonna haigused. 10 Teipimine Teipimine on meetod, mis võimaldab sportlasel asuda treenima enne, kui vigastus on täielikult paranenud või kui on oht vigastatud piirkonda uuesti traumeerida. Teipimine kujutab endast plaastriribade asetamist kehaosadele spetsiaalse metoodikaga. Teipimisel piiratakse teatud kindlasuunalisi liigutusi, kuid teistes suundades on liikumine vaba. Samas avaldatakse survet lihasgrupile, vältimaks selle maksimaalse kontraktsiooni (võttes ära osa koormusest). Teipimise eesmärgid:
operatsiooni. (Mustajoki jt 2001.) Taastusravi algab juba mõni päev pärast operatsiooni ja selle eesmärgiks on uuesti liikuma õppimine (esialgu abivahendite abil) ning lihasjõudluse taastamine (Meitern 2001). 6 Esimese voodist ülestõusmise ajal on õde alati patsiendi juures ja juhendab. Voodist tõusmine: vaagna ja jalgade nihutamine voodiäärele terve puusa poolel, küünarvartele tõusmine ja terve alajäseme asetamine põrandale, selja tagant kätega voodilt lükkamine, samal ajal opereeritud jala viimine põrandale, istumine voodiäärel, jalad põrandal ja kätega voodile toetudes. Voodisse minek toimub vastupidises järjekorras. Endoproteesiga jalga võib harilikult koormata vastavalt valule, kuid libiseva naelutusega jalga alati mitte. (Mustajoki jt 2001). Puusaliigese poolproteesiga võib jalale toetuda kohe.
12. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited: siia kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges. Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges. Rübi- ehk sadulliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 13. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited: kolme- ehk mitmeteljelise liigese näiteks on keraliiges, mille korral liikumine toimub kõigi kolme üksteisega risti asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja eemaldumine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja- ja sissepoole vertikaaltelje ümber. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. Keraliigese erivariantideks
o tappühendid hambajuurte ja -sompude vahel. Kõhrelised ühendused: o kõhrliidus (I roide ja rinnakupideme vahel, selgroo lülivaheketastena); o sümfüüs (liigeseõõne alge) Luulised ühendused: o ristluulülid moodustavad täiskasvanul tervililku ristluu o niude -,istmiku-ja häbemeluu moodustavad puusaluu 11.Liigese ehitus. Nimeta liigese kolm osa. VAATA KA JOONIST! Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, mis muudab liigese hermeetiliselt suletuks. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga. täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas).
luulised avaused, millest väljuvad närvijuured ja tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ja valulikuks. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti tuntakse ennast paremini. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel. Haigestunud liiges moondub aeglaselt. Ligi 43% juhtudest on tegemist puusaliigese haaratusega. Algstaadiumis esinevad puusaliigeses tuimad valud, mis võivad kiirguda kubeme ja põlve piirkonda. Valu tekib pärast käimist või trepist laskumisel. Ravi põhimõtted: Liigeskõhre taandarenemise pidurdamine, sealhulgas riskitegurite kõrvaldamine. Koormuse vähendamine valulikult liigeselt pidurdab liigese edasist kahjustumist. Eelista
liigesekapslit. Liigesemokad (ains. labrum)- kiudkõhrest äärised, mis paiknevad liigeseõõnsuse serval selle tugevdusena. Muudavad ühtlasi liigeseõõnsused sügavamaks ja avaramaks. Uuringus leiti, et acatabulumi mokk süvendab seda 21% võrra. Moka rebend võib põhjustada liigese ebastabiilsust või valu. Nt. õla- ja puusaliigese mokk. Liigesekettad (ains. discus) (nt. lülikehade vahel, rinnaku-rangluu liiges, temporomandibulaarne liiges) ja võrukettad e. meniskid (menisci) (nt. põlveliiges). Tihedast sidekoest või kiudkõhrest siledad . moodustised. Limapaunad (ains. bursa)- suure hõõrdumisega piirkondades. Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Kõõlustuped (ains. vagina synovialis). Nt kannakõõluse, sõrmi
Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude
ümber toimub jala sisemise serva laskumine kuni 10° ja tõstmine 25-30°. Jala painutamine ja sirutamine on kokku võimalik 70-90°, lähendamine ja eemaldamine 60-90° ulatuses. Hüppeliigese ehitus: Fibula = sääreluu Fibularis longus muscle = pikk säärelihas Calcaneus = kannaluu Calcaneal tendon = Achilleuse e. kannakõõlus Tendon of tibialis anterior muscle = eesmise säärelihase kõõlus Extensor hallucis longus muscle = pikk sirutajalihas (suurele varbale) Extensor digitorum longus muscle = pikk sirutajalihas (teistele varvastele) Anterior talofibular ligament = eesmine kontsluu side Metatarsal bones = pöiavõlvi luud Hüppeliigeste nikastus Hüppeliigese nikastus on küllaltki sageli esinev trauma. Enamesinevaks (90%-l juhtudest) vormiks on inversioonvääne, mis kaasneb labajala liigse sissepöördumisega.
Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre, põlveliigese, selja nimmepiirkonna või puusaliigese vaevusteni. Ülekaalu korral asendada jooksmine kõnni ,kepikõnni, rattasõidu, ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal(kg) : pikkusruuduga. Alakaal < 18,5Normaal 18,5-25 Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40.Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm. Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M-
vallasroided. 25. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine. Roided ühenduvad lülisamba rinnaosaga kera- ja ratasliigese abil. 26. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust) Õlavööde(abaluu ja rangluu) Ülajäseme vabaosa luud : õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud (randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid) 27. Õlanuki-rangluu liiges: (info õpikust) liigenduvad luud: rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel Liigese tüüp: Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges Liikumine: väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje Abiseadeldised: 28. Rinnaku-rangluu liiges: (info õpikust) Liigenduvad luud: rangluu ja rinnakupideme ühendumisel. liigese tüüp: Funktsionaalselt läheneb keraliigesele Liigese pinnad: Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. Lliikumine: 3 telge
) ja laiad (kõhupiirkonnas jne.). Tüüpiliseks skeletilihaseks loetakse pikka lihast, mille ehitus on aluseks kõigi lihaste ehituse kirjeldamisel. Lihase ladinakeelne nimetus "musculus" tähendab "hiireke" ja sel eristatakse 3 osa: pea - caput (cephalon), kõht - venter (gaster) ja (lõpp)kõõlus - tendo. Sageli on lihasel mitu pead või mitu kõhtu! Lihase pea ja kõht koosnevad peamiselt lihaskoest, kõõlused - sidekoest. NB! Lihase pea alguses on ka kõõlus (see võib olla väga lühike!), sest lihaskiud ei kinnitu kunagi otse luule! Laiu ja suhteliselt õhukesi kõõluseid (ning mitme kõõluse liitumisest tekkinud sidekoelisi plaate) nimetatakse aponeuroosideks. Iga lihast ümbritseb fastsia (lad. fascia - õhuke sidekoest kile), mis toetab lihast ja moodustab lihaste ja lihasrühmade vahele vaheseinu. NB! Kõik fastsiad ei ole seotud lihastega - pindmised fastsiad on vahetult naha all, rasvkoe kihtide vahel jne.
kodarküünarluuliiges. 9.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kaheteljelised liigesed ellipsoid e-munaliiges ja sadul e-rübiliiges. 1.)Ellipsoid- ehk munaliigese korral on võimalikud liigutused nii ümber frontaal- (painutus, sirutus), kui ümber sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). N:kodarluu- randmeliigeses. 2.)Sadul ehk rübiliigese puhul toimub liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje.. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 10.Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges ! 1.)Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges) 2.)Keraliigese erivarjant pähkelliiges(puusaliiges) 3.)Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges) 11.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa
11. Liigese ehitus: a) Liigesekõhr (liigesepind). b) Sünoviaalmembraan (liigesekihn). c) Fibroosmembraan liigesekihn). d) Liigeseõõs. 12. Nimeta liigese abiseadeldised: a) Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk). b) Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk). c) Sidemed (sõrmede lülidevaheliigestes kaaskülgsed sidemed). d) Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: a) Plokkliiges (õlavarre-küünarluu liiges on tiguliiges, mis on plokkliigese variant). b) Ratasliiges (lähimine ja kaugmine kodar-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: a) Ellipsoid e. munaliiges (kodarluu-randmeliiges). b) Rübi e. sadulliiges (pöidla randme-kämblaliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: a) Keraliiges (õlaliiges). b) Pähkelliiges on keraliigese variant (puusaliiges). c) Lameliiges on keraliigese variant (randme-kämblaliiges). 16
Sidemed (Puusaliigeses) Seesamluud (Põlvekeder) ! Liikumine hoiab liigesed elujõulisena 12. Nimetage üheteljelised liigesed, näited Plokk e. sarniirliiges - Võimalik vaid painutus ja sirutus. Liikumistelg frontaalne. Nt. Sõrmeliigeste vahel Plokkliigese erivariandiks on tigu ehk vintliiges (Nt. Õlavarre- küünarluuliiges) Ratasliiges Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Siin toimub sisse-ja väljapööramine. Nt. Kodarküünarluu liiges 13. Nimetage kaheteljelised liigesed, näited Ellipsoid ehk munaliiges Võimalikud liikumised: Ümber frontaaltelje (painutus-sirutus) ja ümber sagitaaltelje (lähendamine-eemaldamine) Nt: Kodarluu-randmeliiges Sadul ehk rübiliiges Liikumine samuti ümber frontaal-ja sagitaaltelje Nt: Pöidla randme-kämblaliiges 14. Nimetage kolmeteljelised liigesed, näited Keraliiges Liikumine toimub kõigi kolme telje ümber Nt. Õlaliiges
korras. 6 Mängides peale operatsiooni Viimsi Valla meistrivõistlustel, jäi paraku see uurimistöö autoril viimaseks võistluseks, sest astudes samal moel, kui eelmisel korral meniski rebenedes, oli ta sunnitud võistlused katkestama. Õnneks sellel korral valu taandus ja sai naasta treeningutesse nii, et vahel harva põlv valutas. Sellel sügisel ühes treeningus, kus partner, kes ette mängis, lõi palli väljaku piiridest välja ning kuna hetke harjutuse eesmärk oli palli võimalikult kaua mängus hoida, ei hoolinud uurimistöö autor e. mängija sellest, et pall on piiridest väljas. Üritades palli siiski kätte saada, ülehindas ta enese jalgade pikkust ja maandus õhust väga halvasti nii, et põlv läks paigast küljele. Püsti tõustes ja proovides käia, läks põlv siiski tihti enda tavapärasest
A: Liigese põhiosad (3) liigese pinnad (2), liigese pilu, liigese kapsel B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid - Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega) 10. Mis osadest koosnevad pikad lihased Pea rohkem lihaskude, vähem sidekude
· Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese s 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e
Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Ülajäseme piirkond koosneb: · Õlavööde -- Õlavöötme luud abaluu, rangluu · Ülajäseme vabaosa ülajäseme vabaosa luud õlavarre- ja küünarvarreluud (küünarluu, kodarluu) ning käe luud. Käe luud jagunevad omakorda randme (8) ja kämbla (5) luudeks ning sõrmelülideks). · Joonis lk 39, 40, 41. 26. Õlanuki-rangluu liiges: · liigenduvad luud abaluu ja rangluu · liigese pinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. (rangluu õlanukmine ots ja ..) · liigese tüüp - lameliiges · abiseadeldised sidemed (õlanuki-rangluu side, kaarnajätke-rangluu side, kaarnajätke-õlanuki side). · liikumine võrdlemisi väikese ulatusega. Toimub liikumine ümber sagitaaltelje, s.o. abaluu
4)Kõhu sirglihas, sisemine ja välimine kõhupõikilihas -alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud. 4. Rindkere skeleti luude ühendused, rindkere skeleti liikumine Rindkere skeleti moodustavad: lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. - Roided ühenduvad lülisambaga kahe liigese abil: 1) Roidepealiiges (keraliiges)– roidepea liigendub vastava lülikeha liigesepinnaga 2) Roide-ristijätke liiges (ratasliiges) – moodustub 1-10 roide köbrukeste ja ristijätkete liigesepindade vahel Need liigesed funktsioneerivad kombineeritult, toimub roiete pöördumine ümber roidekaela pikitelje. - Roiete ühendused rinnakuga toimuvad: 1) 1. roidel kõhrliiduse abil 2) 2.-7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega 3) 8.-10. roide eesotsad ühenduvad 7. roidega kõhrliiduse abil.
-alahuule surumine+ eversioon M. orbicularis limaskesta ja naha vahel -sulgeb suud oris -huulte protraktsioon M. buccinator maxilla ja suunurgast veidi -surub põski vastu hambaid mandibula lateraalsemale Mälumislihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles toimuvad Pilt nimetus koht koht liigutused M. masseter os zygomaticum, mandibula -mandibula elevatsioon TMJ os temporale -mandibula retraktsioon -mandibula protraktsioon M. temporalis os temporale mandibula -mandibula elevatsioon TMJ
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus, ülekoormusvigastused,immunsüsteemi häired ja muutused biokeemilistes näitajates. Umbes 5-15% tippsportlastest kannatab oma karjääri jooksul ülekoormussündroomiga.Jooksjate hulgas on see protsent veel kõrgeb, lausa 65% sportlastest. Ülekoormussündroom võib avalduda kliiniliselt kahe erineva vormiga.Esimene, ehk siis p
Tappühendused (hambajuurte vahel). b) Luulised ühendused: Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). Niude-, istmiku- ja häbemeluu. c) Kõhrelised ühendused: Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). Sümfüüs (häbemeluude vahel). 11. Liigese ehitus: Liigese moodustub kahest kőhrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga, Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigese őős 12. Nimeta liigese abiseadeldised: Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e
Luulised ühendused: · Ristluulülid (moodustavad täiskasvanul tervikliku ristluu). · Niude-, istmiku- ja häbemeluu. Kõhrelised ühendused: · Kõhrliidus (lülisamba lülidevaheketad). · Sümfüüs (häbemeluude vahel). 12. Liigese ehitus Liigese moodustub kahest khrega kaetud erinevast luust. Liiges on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Nende kahe liigespinna vahele jääb liigesevedelikuga täidetud liigeses 13. Abiseadilised Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk), Liigesekettad (põlveliigeses võruketas e. menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 14. Üheteljelised liigesed · Plokkliiges-sõrmelülid, varbalülid · Ratasliiges- kodar ja õlavarre-küünarluu liiges 15. Kaheteljelised liigesed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
