1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust E...
Romantismi kokkuvõte · Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. · Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja peitmata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. · Romantilised tegelased. · Erandlikkust toonitatakse. · Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. · Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. · Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. § Tormine ilm ärevus § Kaunis päikesepaiste õnnelik armastus § Äikesetorm segadus § Kotka laskumine kindlus § Rebase hiilimine kavalus § Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirja...
FLKN.03.129 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2008: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru (1917 1920) Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper (+ August Alle, Johannes Barbarus; kaudselt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jt. Ja Arthur Valdes.) Esimeheks Under. Tuglas pani nime "Kalevipoja" järgi. Avalikud kirjandusõhtudRahakirjastus. Juba 1917 lõpul vallutas raamatuturu. Alates 1918 kirjastas "Odamees". Kolm "Siuru" albumit ja koguteos "Sõna", siurulaste luule- ja novellikogud, esseed, följetonid, üks romaan (A.Gailit "Muinasmaa" 1918) ja üks reisikiri (F.Tuglas "Teekond Hispaania" 1918). "Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja, oma loominguga eelkäijatele kõige lähemal Johannes Semper, kes oli mõjutatud FRA-RU sümbolismist. "Siuru" individualismi ja isikuvabadust rõhutav ...
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog- kõne, kahe isiku vahel. ● Vaatus- osa näidendist. ● Stseen- osa vaatusest, kus tegelaste vahel toimub dialoog. Stseenides tegelased ei muutu. ● Remark- autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne jm kohta. Eepika ehk proosa Liigid: ● Eepos- pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod, võitlused ● Romaan- kellegi elu...
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...
IIms järel lahknes eesti kirj kolmeks: pagulaskirjandus, eesti nõukogude ja sisepagulus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksper...
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
Shakespeare Sündis Avoni-äärses Stratfordi linnas jõuka kindategija pojana oletatavasti 23.aprillil 1564, õppis kohalikus grammatika-koolis(ladina-,kreeka keel) ja abiellus väga noorelt. 1578 kolis Londonisse. Töötas teatrites lavastaja abilisena ja suflöörina. Liitus tolleaegse Londoni parima trupiga, osales The Globe´i rajamises. 1599 valminud teatri lavale hakkasid regul ilmuma S näidendid.1612 naases Stratfordi,kus ta ka suri-pärimuse järgi oma sünnipäeval 23.04 1616 perekonna keskel. Ta maeti stratfordi kolmainu kirikusse.Näidendid sündisid enne teatris ja said alles siis kirjandusteosteks, ta ise pidas end näitlejaks. Komöödiad."Veneetsia kaupmees"(1596),"Tõrksa taltsutus"(1593), "Suveöö unenägu"(1595).Armastusteemalised komöödiad olid sagely inspireeritud itaalia kirjandusest: elurõõmsatest renessansinovellidest ja vanadest näidenditest. Kaitseb noorte armastajate loomulikke tundeid, nende õigust armastuse vabadusele. Taunib seis...
DRAAMATEOORIA "Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. ...
Eesti kirjandus Hendrik Visnapuu armastus- isamaa-, mõtteluule kirjanik. Õppis TÜ, suri NY, kuulus Siuru rühmitusse. Esimesed luuletused futuristlikud, kuj tehnikat,linna ülistavalt. Tuntuks sai luulekoguga "Amores", kus kirjutas Siurulikult julget,shokeerivat armastusluulet. Seda luulet peeti algul vulgaarseks,hiljem leiti, et suurem osa tema luuletusest on hästi sõnastatud,julge ütlemisega,tugeva emotsiooniga ja kõrge tasemega. Kauneim osa tema armastusluulest on luuletsükkel "Kirjad Ingile" pühendatud tema abikaasale. "Kümnes kiri Ingile" kuulsaim luuletus luulekogust "Käoorbik" Nende luuletuste stiil on unistav,õrnutsev,igatsev,hell. Ingile pühendab ta luuletusi ka hiljem,isegi pärast tolle surma. 1920. ndatel kirjutas Visnapuu ühiskond teemadel-ajaluule. See luule on vägivalla vastane,samas ülistab sõdurite julgust,on isamaaline. Hilisemas luules kirjutas loodusest,tundis muret isamaa ja se...
VALGUSTUS (18. sajand) ROMANTISM (18.-19.sajand) REALISM (19.sajand) Maailma ümber mõtlemine Jena koolkonna loomine Realism kasvabki välja Maailma muutub loetakse romantismi ajaloolisest romantismist (industrialiseerumine) alguseks 1797 (Scott!) Rõhk inimeste teadmistel koolkondade teke on rom. Kinnitatud lineaarne ja haridusel (mõtle oma joon! tegevusviis peaga!) Tinglikult loetkase lõpuks Elu tuleb kujutada Tehnika (eriti trüki-) areng 1830 kui oli ilmunud rida fantaseerimata ja nii nagu ta -> eelduseks hariduse realistlikke teoseid on arengule Termin ise on vana, Realismi välj...
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
Dramaatika põhimõisted. (Dramaatika ehk näitekirjandus). Kirjanduse 3 põhiliiki: Eepika jutustav proosa Lüürika luule kirjandus Dramaatika näite kirjandus Dramaatika 3 põhiliiki: Komöödia on nalja- või pilkemäng, lõbusalt laheneva konfliktiga näidend. Komöödia naeruvääristab koomika väljendusvormide vahendusel inimlike nõrkusi, pahesi, ühiskonna ja olustiku ebakohti. Koomika liikidest on kõige tähtsamad: Huumor heatahtlik nali elu veidruse üle. Satiir seostub pilkenaeruga, satiirne komöödia häbistabnegatiivseid nähtusi. (Satiirik moralist, võitleja.) Iroonia on peenekoeline pilge, milles esineb korraga kaks tähendustasandit see, mida öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihts...
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidame...
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompo...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompos...
Kadrina Keskkool Vene kirjandus 19. sajandini Õpimapp asd 11 klass asd Kadrina 2011 Vene kirjandus kuni 19. sajandini Romantism Venemaal Jevgeni Onegini sisukokkuvõte ja tegelaste iseloomustus Tegelaste iseloomustus: Tatjana Põskedel õrn puna. Ta oli tumm, kartlik ja nukrapilguline kui laanehirv. Omaette hoidev ja tõsine. Eriti armsad olid talle romaanid. Ta oli ka suur unistaja, armastas ööpimedust ja tuisihooge. Talle ei meeldinud vallatleda. Olga Kasvas ülese isa majas truusüdamliku hoole all. Tal oli hästi hell süda. Ta oli üliarmas, kuulekas, kraps ja lihtsameelne. Jevgeni Onegin Ta oli hästi valvas ja ta oli tark, tundis majandust. Ta suutis võluda naisi oma sarmiga, ning tal oli vaba hoiak. Vladimir Lenski Noor ja sirge, täis kirge. Ta oli ka armas ja truu ning nägi...
Nähtus Autor Teos Tegelane Autobiograafia- L.Ariasto-Itaalia,kõrgreness, ,,Armunud Orlando"- Arlecchino- kirju A kelmiromaanid filosoofiline luule,näidendid M.Boiardo, Itaalia, riietus ja must minajutustusena, rooma komöödiate eepiline luule, poolmask, juhmard ja kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (pü...
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
Eesti kirjandus AT41 Juhendaja: Liivi Vassar Särevere 2013/2014 Sisukord 3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said. o Avalda...
Rüütlieepika keskajal – must-valge zanr
kangelaslaulu vorm, Assonants riim, lõpuvokaal, 10 silpi, luulevormis
teemad, kangelstegu/ suured tsükleid, graali motiiv (otsivad graali),
armastuse võitmine
ülesehitus (tüüpilised stseenid), esitati muusikuga, olid zanglöörid
(näitjejad/ lauljad)
karakterid, hea kangelane (ilus välis ja siseselt) , halb kangelane
(monstrivälimus)
ideoloogia oluline on usaldus kuningale, kuningate ja kristlust
ülistamine, õiglusekehastus, vennustavad unenäod
“Roland´i laul” -- kirjandus ja tegelikkus
Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,
frankide lüüasaamise põhjustaja Ganelooni reetlikkust ning Karl Suure
kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
...
1. Noor-Eesti ajaline taust, eeldused loomiseks, manifest - 1905- 1916 Tartus - Kõige selgemini 20 saj eesti kultuuri ja kirjanduse suundumusi - Neid oli palju, kes tahtsid oma loomingut avaldada - Idee tuli soomest, alguses olid need inimesed üks üliõpilaste kamp, kes andis välja ajakirja ,,Kiired". 2. Noor-Eesti väljaanded - -I 1905; II 1907; III1909; IV 1912; V 1915 - 1910-1911 ,,Noor Eesti kirjanduse kunsti ja teaduse ajakiri" - originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid 3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tugla...
. Sergei Prokofjev (1891-1953), pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, elas aastaid Läänes. 1936. aastal läks ta elama Nõukogude Liitu ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokofjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. Teda innustas Vladimir Majakovski luule ja futuristide kogu "Kõrvakiil avaliku arvamuse pihta".1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki. Mida uut tõi muusikasse- *Lavamuusika ja sümfoonia põimumise. *Muusikalise materjali kasutamise.* Ballettides tegi samanimelisi süite ja klaveripaladest koosnevaid tsükleid. *Tegelaste ja tüüpsituatsioonide iseloomustamiseks kasutab helilooja tervet juhtteemade kompleksi.* Ekspressionisltikke jooni,meloodilisust,eepikat ja lüürilisust.*Klassikali...
1. Milline kirjandusvool on barokk /klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism? Mis sellele voolule eelnes, mis järgnes? Rahvad, kellele barokk/ klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism on kõige omasem. 1.1. Barokk on 17. sajandi kirjandusvool Hispaanias ja Itaalias. Kirjanduses rõhutatakse tegelaste kõlbelisusele, kritiseeritakse kuningat, esinevad konfliktid (kire tõttu), irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine. Klassitsismile eelnes renessans...
KE 31_MODERNISM Kodune kontrolltöö modernism 1. Miks on XX sajandi kirjandusest kogupildi saamine keeruline? Sest, et massihariduse kättesaadavus tõi kaasa kirjaoskuse kasvu ja laiendas lugemishuvi põhjustas ajaviitekirjanduse enneolematu äriedu.Tulemuseks oli kirjanduse kvantiteedi ehk raamatute üldhulga tohutu kasv. 2. Kuidas teaduse areng muutis XX sajandi maailmapilti? Hakati kasutama tööpinke, mille võttis kasutusele Henry Ford enda autotehases, mis kiirendas autode valmistamist, seega sai müüki panna poole rohkem autosid väiksema hinna eest, mille tõttu hakati autosid rohkem ostma. Ka lennunduses toimus läbimurre. Alguses küll ainult mõne-sekundilised lennud Zeppelini ja vendade Wrightide lennukiga, aga juba 1909. lendas Louis Bleriot´ üle La Mance. 3. Millised muudatused on mõjutanud ja mõjutavad kirjanduse positsiooni tänapäeva maailmas? 4. Mis on: ...
H. Leberechti ,,Valgus Koordis" sotsialistliku realismi tähtteosena Ettekande eesmärk on käsitleda H. Leberechti jutustust ,,Valgus Koordis" eelkõige erinevate sotsialistliku realismi käsitluste valguses, keskendudes seejuures olulisematele tegelaskujudele ning konfliktidele. Oma ettekandes olen paljuski tuginenud Luule Epneri käsitlusele ,,Proosa ja draama kodumaal: stalinismi kammitsas", mis ilmus 2001. a ,,Eesti kirjandusloos" ning Veiko Märka artiklile ,,Kala hakkas mädanema südamest (sotsialistlikust realismist ENSV kirjanduses 1945-53)", mis ilmus 1998. aasta Vikerkaares. Kõigepealt tuleks avada sotsialistliku realismi mõiste. Sotsialistlik realism oli nõukogude ilukirjanduse ja kirjandusliku arvustuse põhimeetodiks. Meetod nõudis kunstnikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Ühtlasi pidi kunstiteos kujundama ja kasvatama töötavat rahvast ideeliselt ümber...
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, p...
Ärkamisaja mõiste ja ärkamisaja tegelased - Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu. Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson, Kreutzwald, Hurt, Faelhman. 1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu Postimehe toimetamsega, andis väja mitmeid luulekogusid. Oli rahvusliku te...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. · Kirjandus hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekste · Ilukirjandus, mis kuulub esteetika või kunsti valdkonda · Kirjandus ehk literatuur kõige üldisemas tähenduses on kirjutatud tekstid, mis reeglina on mõeldud kellelegi ,lugemiseks, mõistmiseks ning kasutamiseks a) Sõltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjandusse liike ja vorme: ilukirjandust, teaduskirjandust, raamatuid jne. · Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahendeid a) Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. i. Üldise kirjaoskuse puudumisel jõuab kirjandus laiemase käibesse ettelugemise, laulude, piltide jm meediate kaudu. · Mõisted kirjanduslik ja li...
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pa...
Giovanni Boccaccio (1313- 1375) XIII sajandi lõpus Itaalias oli suure populaarsuse võitnud anonüümne rahvajuttude kogumik ,,Novellino" (,,Sada novelli"). Novelli kui kunstilise zanri algatajaks loetakse GIOVANNI BOCCACCIOt. Peateos- ,, Dekameron" (1349- 1353)- raamjutustus. Jutustatakse lugusid oma kaasaegsest ühiskonnast. 100 novelli võime jaotada tinglikult nelja suurde rühma: · I rühm- lihtsad lühikesed jutud teravmeelsetest ütlustest või tabavast vastustest. Nt 1. ja 6. päeva novellid. · II rühm- imepärasest voorusest, sügavast hingeliigutusest. Nt 5. ja 10. päeva novellid. · III rühm- saatuse imelikud keerdkäigud. Nt 2. ja 5. Päeva novellid. · IV rühm- jandid, kus naeruvääristatakse sageli munkasid ja teisi vaimulikke. Samuti ka erootilised teosed. Nt 3., 6., 8. ja 9. päev. Oli armunud kuninga vallas...
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
14 saj-18 saj eristatakse III etappi: I Rensesansiperiood (14-16 saj)- lähtudest humanistlikest ideaalidest, seades esiplaanile inimese ja tema mais eelu, taotles inimloomuse mitmekülgset arendamist, austas individuaalsust. II Klassitsisimiperiood (17-18)- Taotles kuntstis rangeid reegleid, matkis antiikkunsti. Esines antiigi vägivaldset tõlgendamist. III Suur Prantsuse revolutsioon (18 saj 2.p)- huvitus eeskätt antiigi poliitilisest sisust, tõstes päevakorrale vabariiklikud ideaalid ja kodanikuvoorused. ANTIIKKIRJANDUS (8 SAJ EKR- 5 SAJ PKR) Vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused ning on suurel määral mõjutanud ka hilisema Euroopa ning tänapäeva seisukohast kogu maailma kirjanduse kujunemist. Väljendab taevast olukorda. VANAKREEKA KIRJANDUS - ARHAILINE AJAJÄRK (-5 SAJ EKR) Eepos- lugulaul, enamasti värsivormiline teos maailam loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võistlustest,...
Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav Noorusaja luule oli kõigepealt futuristlik, rääkis tehnikast ja linnast. "Siru"-aegset luulet peeti vulgaarseks, sealhulgas leidub tegelikult ka kaunist armastusluulet ja julget siirust. Tema luule oli emotsionaalne ja sisendusjõuline, ...
Realim 23.04.2013 Romantism on laiem terminin. Mis sarnaneb postmodernism, mis valdab teisi ühiskonna valkondi. Realismi kohta ei saa öedlda, et on kõike hõlmav vaimuelu. Romantiline luule taotles lühikesed luuletused lüürika tänapäeval see on hilisem nähtus, 19.saj lõpus. Romantikute põhilised taotlused on pikematele teostele. Eeskujuks 17.saj prohvetlik luuletaja John Mitlon Kaotatud ja leitud paradiis plankvärsis mitukümend tuhat värsirida pikk. Suur kuusik: Wiliam Blake (eluajal ei olnud, leiti alles 19.saj lõpus müstik ,,Sütuse laulud" ja ,,kogemuse laulud" laste või usulise luule vaated suurem osa teostest prohvetlikud raamatud, paljundas, tei juurde ilustratsioonid lõi oma mütoloogia, raske kirjeldada). Wordsworth ja Coleridge andsid koos välja idagi rohkem WW kirjutatud võttis kõnealla lihtsate inimeste tavalised luu...
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus) Homonüümid-samakõlalised, aga erineva tähendusega Ilukirjandus-ei kujuta tegelikku maailma, vaid esitakse selle tõlgendusi. Pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi Isikustami...
MÕISTED 1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga k...
1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Autoril on pooldav suhtumine Laurasse, Piibelehte ja Vestmanisse. Laura oli sõbralik. Piibeleht omakorda teadis mida tahab ning Vestman oli väga otsusekindel isik ja oskas sõna majas paika panna. Eitav suhtumine on aga Sanderisse. Ta oli laisk ja ei teinud ise romaani valmis ja ostis hoopis Piibelehe oma. Lõpus jääb ta naguinii kõigest ilma ja saab häbi ja alanduse osaliseks. 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Remarkides kirjeldas Vilde tegelasi üsna ebatäpselt. Remargid iseloomustasid teose tegelase olekut, käitumist ja hetkeseisundit. 3. Iseloomustage tegelasi. VESTMAN- Ta oli tark, kriitiline, enesekindel ja härrasmehelikku käitumisega ärimees. Kõnelaad oli erinevate inimestega muutuv, kuid otsekohene ja nõudlik. Äripartneritega ja tütardega mahedal toonil, Sandriga karmilt. Teised tegelased suhtusi...
Aleksandr Puškin Kairi Suigusaar • Täisnimi Aleksandr Sergejevitš Puškin Elulugu • Sündis 6.06.1799 Moskvas põlisaadliku pojana. • 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi. • 1817 lõpetas lütseumi ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Elulugu • Aastatel 1820–1824 pagenduses Lõuna-Venemaal – kirjaniku loomingus romantismi õitseaeg. • Pagendusaastad Mihhailovskojes (1824–1826) tähistasid Puškini loomingus realismile üleminekut, huvi tärkamist Venemaa ajaloo sõlmpunktide vastu. • 1831 abiellus Natlaja Gontšarovatiga • 7.02 1837 pidas duelli oma naise pärast • Suri 10.02.1837 Luule • Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis” • Ideaaliks kujunes • Oma elutöö võtab ta ...
Maarja Kangro (sündinud 20. detsembril 1973 Tallinnas) on eesti kirjanik. Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar.Kunstnik Kirke Kangro on tema õde. Viimase kümne aasta eesti luule üks säravamaid komeete. Haridus Ta on tõlkinud inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco "Ilu ajalugu") ja saksa keelest. Õppinud Tartu ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud ennast Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis, praegu 2007. aastast Tallinna ülikooli doktorant kultuuride uuringute alal Looming Kangro luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega Libretod: ·· Raimo Kangro ooperile ,,Süda" (1999, koos Kirke Kangroga) ·· Tõnu Kõrvitsa ooperitele ,,Tuleaed" ja ,,Mu luiged, mu mõtted" (2006) ·· Tõnis Kaumanni ooperile ,,Kaubamaja" (2005) ·· Timo Steineri kantaadile ,,Monument Muneja-Kuke...
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirj...
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Autorist Lydia Koidula (1843-1886) oli eesti kirjanik, tuntud eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo jä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
