Kirjanduse kontrolltöö (0)

IIms järel lahknes eesti kirj kolmeks: pagulaskirjandus , eesti nõukogude ja sisepagulus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma . Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism . Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine " e. teisisõnu poliitiline propaganda . Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised ; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksperimentaalsem luule,iseloomulik teravus ja „nurgelisus”, rahvuslikult võitlev hoiak. uuem rahvalulu vormi võte, julged metafoorid ,filosoofilisus. lmar Laaban- sürrealistliku luule viljeleja, publitsist ,tõlkija,kirjanduskriitik. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Sürrealism-Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid. Eitab traditsioone ja loogikat. „ankurketi lõpp on laulu algus“-esimene sürrealistlik luulekogu . Tekstide suhteline ruumitus ja ajatus,. Sürrealismiga sai väljendada ideid, emotsioone ja teha vaimukat sõnamängu. Karl Ristikivi „Hingede öö“ –modern romaan, sest- kujutab maailma,kus pole kindlat sisemist loogikat. Selles teoses on kõik võimalik. Peategelasel pole ühtegi tugipunkti millel toetada,pole vähimatki teadmist, mis võib ees oodata- ebakindlus ja maailm on ettearvamatu. Tegelaste hingeahistus.Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 60ndatel esmakordselt avalikult esinenud Eesti luuletajaid , kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Eesti luule suure vormiuuenduse ajastu. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine.Runnel-eelistab kajastada maaelu ,tunneb huvi rahvaluule väljendusvahendite vastu.70-80aastatel ennekõike isamaaluuletaja. Kolmas loomingujärk 90ndatel-proovib kätt erinevates stiilides,jätkab lorilauluharrastust,kirjutab ka mõtisklevat vabavärssi. Kujundas oma stiili välja alates luulekogust „avalikud laulud“. Kasutab tihti uuema rahvalaulu vormi. Luulel tihti poliitiline tähendus(varjatud)-nõukogudevastane.Juhan Viiding -sai tuntuks kui Jüri Üdi. Kahe nn autori vahe oli selge. Viidingu oma Üdist traditsioonilisem ja tõsisem,taotleb harmooniat. Üdil range vormi ja liikuva sisu vahel pinge. Viidingul lühem ja vabama vormiga. Kareva kasutas ranget vormi ja viimistletud keelt-kirj sageli armastusest. Loomingus kolm etappi- esimene kõige lühem-avaldub esikkogus „päevapildid“. 80ndatel luulelaad sümbolistlik-teemaks armastus ja müstika.80ndate lõpus luule teisenes-lisandunud kõlamänge ja sõnade kuhjumist. Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile.