Ärkamisaja mõisted (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Ärkamisaja mõiste ja ärkamisaja tegelased - Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu. Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees ), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen ), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson , Kreutzwald , Hurt , Faelhman.

Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund.
Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule.

Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis , lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige.

Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu Postimehe toimetamsega, andis väja mitmeid luulekogusid. Oli rahvusliku teatri üks asutajaid. Peale abiellumist kolis Koidula Kroonlinna.

Jannsen -Oli koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Asutas Pärnu Postimehe, Tartu Postimehe ja hiljem Eesti Postimehe. Asutas Vanemuise ja oli üks Laulupeo organiseerijaid.

Hurt - Osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumises.
Koidula looming - Eesti muld ja Eesti süda.
Sind surmani
Mu isamaa on minu arm

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Meelis93 Õppematerjali autor

Lühikonspekt

ärkamisaeg mõisted tegelased jannsen hur koidula jakobson romantism

Sarnased õppematerjalid

docx

Ärkamisaeg

liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma lehe rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: ,,Eesti vennad laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga sai Eesti hümniks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ning 1870. aastate algus. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo. 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana Eesti Põllomees, mis oli esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile.

Ajalugu

doc

Tähtsamad ärkamisaja tegelased

aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kogus ja avaldas eesti rahvaluulet, rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Pidas oluliseks rahva vaimu, keele ja hariduse arengut. Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas Pärnu tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule. "Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Carl Robert Jakobson - eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Jakobson liitus Peterburi

Ajalugu

rtf

Ärkamisaeg ja ärkamisaja kirjanikud ning luuletajad.

Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat. Johann Voldemar Jannsen(16.mai 1819 - 13.juuli 1890) Jannsen oli Eesti koolmeister ja rahvusliku ärkamisaja üks aktiviste. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 1819.aastal. Ta töötas kantorina,köstrina ja hiljem koolmeistrina Vändra köstri-kihelkonnakoolis.1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õppejõud.Tmea kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega, neil lauludel oli ja on siiani väga suur osa eesti vaimulikus kirjanduses.Laulukooride töö hõlbustamiseks andis Jannsen välja 1860. aastal ''Eesti Lauliku''.1857. aastal asutas Jannsen

Kirjandus

docx

kirjandus to�o� nr 2

- rahvusliku ühiskondliku tegevuse algus - palju ühiskondliku aktiivsust (ühiskondliku tegevuse kõrgaeg -> loob aluse poliitiliseks tegevuseks) - annab haridusliku ja kultuurilise tegevuse alguse - eestlaste võrdsema positsiooni saavutamine Vene impeeriumis - rahvusliku majanduse edenemine - püsivate kultuuriliste märkide paika asetamine Ärkamisaja lõpp.. - Aleksander 3. sai keisriks ja eestisse tuli venestamine - erinevad ärkamisaja eestvedajad läksid tüllid - Aleksandri kool. (Eestikeelse kõrgkooli rajamise projekt) austusest aleksander 1. vastu. Eksisteeris toetajate komitee, kus tegeleti raha kogumisega selle projekti jaoks. Kommitee esimeheks Jakob Hurt, kes just värseklt teoloogia teaduskonna lõpetanud - sattus sakslaste rünnaku alla. Aleksandri kooli projekt jõuab kriisi, sest vene valitsus venitab lubade andmisega ja raha nii palju koolil pole. Rahad saavad konflikti allikaks

Kategoriseerimata

pptx

Eesti Ärkamisaeg

ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere, armas eesti rahvas..." Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht ajakirjandusClick to edit Master text styles Second level Tänu eestikeelse Third level ajakirjanduse tekkele Fourth level Fifth level levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele probleemidele. Olulisemad ajalehed: J. V. Jannseni Perno Postimees ja Eesti Postimees, C. R. Jakobsoni Sakala. Sakala esinumber (1878) Ärkamisaja ühisüritused Palvekiri tsaarile 1864. aastal esitati tsaarClick to edit Master text styles Aleksander II-le Second level Third level palvekiri, milles sooviti Fourth level

Kirjandus

doc

Ärkamisaeg Eestis

Rahvuslik liikumine ja (rahvus)romantism eesti kirjanduses 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri loovaks eesti rahvuseks. Pärisorjuse kaotamine Venemaal 1861. aastal tõi olulisi muutusi ka eesti talupoja ellu; neil avanes võimalus talusid päriseks osta, sellega tõstis pead ka rahvuslik eneseteadvus. Rahvuslikku liikumist asusid juhtima eesti ühiskonnategelased. Peterburis tegutses maalikunstnik Johann Köleriga eesotsas nn Peterburi patriootide rühm, kes toetas eestlaste rahvuslikke püüdlusi. Peterburist sai tõuke isamaaliseks tegevuseks ka üks Eesti hilisemaid RL juhte Carl Robert Jakobson, kes töötas seal tol ajal gümnaasiumiõpetajana. Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. Üheks R

Kirjandus

docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Aastal 1917, veidi enne oma surma, esitas Reiman Eesti autonoomia idee. Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen); 24. detsember 1843 Vana-Vändra 11. august 1886 Kroonlinn oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna.

Ajalugu

odt

Ärkamiseaeg

sTallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp 10. b klass ÄRKAMISAEG EESTIS Ajaloo referaat Juhendaja: Natalja Dovgan Tallinn 2011 Sisukord 1.Rahvusliku ärkamisaja algus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2.Rahvusliku liikumise tegelased 19.sajandil . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.1. F.R.Kreutzwald . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 2.2. J.V.Jannsen . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2.3 J.Hurt. . . . . . . . . . . . . .

Ajalugu

Rohkem sarnaseid