Kevade (0)

Kevade ( film )

Kevade
Žanr
draama
Lavastaja
Arvo Kruusement
Produtsent
Kullo Must
Stsenaarium
Kaljo Kiisk
Voldemar Panso
Peaosades
Aare Laanemets
Margus Lepa
Ain Lutsepp
Arno Liiver
Riina Hein
Muusika
Veljo Tormis
Operaatoritöö
Harry Rehe
Filmistuudio
Tallinnfilm
Aasta
1970
Kestus
84 minutit
Riik
Nõukogude Liit
Keel
eesti
IMDb sissekanne
Sissekanne saidil movies .ee
"Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis põhineb  Oskar Lutsu   jutustusel "Kevade".
2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja " Hullumeelsus " (1968) järel.

Osatäitjad

• Ervin Abel – papa Kiir
  
• Rein Aedma – Jaan Imelik
  
• Tõnu Alveus – Lesta
  
• Endel Ani – köster ehk Julk -Jüri
  
• Kalle Eomois – Kuslap
  
• Ita Ever – Arno ema
  
• Raul Haaristo – Vipper
  
• Riina Hein – Raja Teele
  
• Arnold Kasuk  –
  
• Kaljo Kiisk – Kristjan Lible
  
• Heikki Koort – Peterson
  
• Aare Laanemets – Joosep Toots
  
• Silvia Laidla – Köögi- Liisa
  
• Margus Lepa – Georg Adniel Kiir
  
• Arno Liiver – Arno Tali
  
• Ain Lutsepp – Tõnisson
  
• Leonhard Merzin – õpetaja Laur
  
• Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl
  
• Heido Selmet – Visak
  
• Evald Tordik
  

Muu personal

• Monteerija –  Ludmilla Rozenthal
  
• Kunstnik –  Linda Vernik
  
• Kostüümikunstnik – Krista Kajandu
  
• Jumestuskunstnik – Rostislav Nikitin
  
• Režisööri I assistent –  Heiki Roots
  
• Režisööri assistent –  Mall Jaakson
  
• Helioperaator – Harald Läänemets
  
• Operaatori assistent – Alfred Eljas
  
• Operaatori assistent – Enn Putnik
  
• Toimetaja – Silvia Kiik
  
• Dirigent – Eri Klas
  

Filmi kaks versiooni

1969. aasta lõpus tehti filmist "Kevade" eestikeelne koopia. Jaanuaris 1970 tehti pärast ümbermonteerimist uus koopia, mis on ka "Kevade" ametlikult kinnitatud kinoversioon. See on 101 sekundit lühem: sealt on puudu filmi alguses olev Arno ja Lible jutuajamine ning filmi keskel olev stseen , kus Toots saab Latipaci pudeli kätte ning hüüab: "Näe, ära tõin!"
Algsest versioonist tehti ainult mõned koopiad , millest üks läks Kinokomiteele. Sellest koopiast tehti hiljem televisiooni jaoks videoversioon.
Enamik koopiaid tehti ametlikust versioonist, millest on säilinud ka duubelpositiiv. Seda kasutati ka filmi taastamisel.
Film kevade koosnes 9 osast ehk filmirullist . Algselt olid nende osade pikkused sellised: I – 282 m, VII – 292 m ja IX – 249 m. Pärast kärpimist ja ümber monteerimist olid pikkused järgmised: I – 258m, VII – 285m ja IX – 234m. Kärped: I – 7 plaani, VII – 2+2 plaani, IX – 3+2+1+1+2+1 plaani.
2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist.
"Kevade" taasesilinastus digitaalselt taastatuna 13. aprillil  2006 Tallinnas kinos Sõprus.

Esilinastus ja taaslinastus

• 1. jaanuar 1970 Soome
  
• 3. jaanuar 1970 Eesti
  
• Taaslinastus
  
• 13. aprill 2006 Eesti
  

Film arvudes

Esimese aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat .

Filmi pealkiri teistes keeltes

• "Весна" – vene keeles
  
• "Vesna" – vene keeles (inglise transkriptsioonis)
  
• "The Spring " – inglise keeles
  
• "Tavasz" – ungari keeles
  
• "Kevät" – soome keeles
  
• "Våren" – rootsi keeles
  

Muid fakte

• Filmi pikkus on 2686 meetrit.
  
• Algselt mängis filmis Tootsi   Riho Siren, kuid pahanduste pärast ta eemaldati filmist. Filmi on jäänud stseen Riho Sirenist seal, kus Toots uisutab jõel.
  

Lühiülevaade teosest „Kevade”

Autorist
Jutustuse “Kevade” autor on Oskar Luts . Ta sündis 7. jaanuaril 1887.a. Tartumaal Palamuse kihelkonnas. “See oli minu elu õnnelikem päev,” ütles Oskar Luts 5. novembril 1912. a., kui müügile ilmus “Kevade” esimene osa.
Teos räägib koolist, selle õpilastest ning põnevatest vahejuhtumitest.
Kui Arno isaga koolimajja jõudis olid tunnid juba alanud. Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist.
Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno Teelet koju saatma .
Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast :” Te kuradi hinged ! Te tapate inimesi!”)
Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus . Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti.
Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia, sest kartis, et haigus levib edasi. Vaatamata keelule käis Teele haiget poissi, kes teda päästa üritas, siiski vaatamas.
Järgmisel päeval sai Toots jälle pahandusega hakkama tuues kooli koera kaasa.
Jõulud
Õpetaja Laur kinkis Arnole viiuli.
Pärast jõule tuli kooli uus õpilane Jaan Imelik, kes oskas kannelt mängida. Toots kasutas teda kohe ära selleks, et Teelega tantsida, tüdruk polnud nõus, mistõttu Toots tantsis temaga sunniviisiliselt.
Kiir otsis lapsele head nime ning küsis Tootsilt nõu, vastutasuks pakkus ta õunu. Tootsi selline pakkumine eriti ei ahvatlenud ning Kiir lubas ta enda juurde peole kutsuda. Toots oli pakkumisega nõus ja andis Kiirele 2 nime: Kolumbus ja Krisostomus
Järgmisel päeval oli Kiirel sellest peost, mis tema juures toimus pohmakas, sest Toots leidis seal alkoholi ning nad hakkasid jooma. Järgmisel päeval Toots, koolis Kiire pärast sauna, ta viskas ahju ämbritäie vett ning seejärel jooksis koos Kiire riietega minema.
Arnole jäi mulje, et Imelik meeldib Teelele ning Tõnissoni soovitusel hakkas ta Teelet vältima. Hiljem sai Arno teada, et Imelik oli hoopis Teele sugulane ja nad leppisid uuesti ära.
Järgmisel päeval nägi Arno, kuidas Teele, kes oli ütelnud et ei suhtle enam Imelikuga, välja hiilis ja kabeli ees Imelikuga kokku sai. Arno sai aru, et Teele ei olegi temast huvitatud.
Ühel õhtul kooli minnes otsustas Toots nalja teha, ta pani maski pähe ja hiilis kooli magamistoa akna taha tehes teiste jaoks hirmsat häält, Imelik, kes oli läinud tuld kustutama , hakkas kartma . Hiljem kui Toots oma gloobusega magamistuppa tuli hakkasid kõik naerma selle tembu üle.
Ühel päeval tulid kirikumõisa koolipoisid koos Liblega oma parve vee alt ära tooma . Poiste tegevust tuli uurima ka Toots, kes peagi avastas, et temasse suhtuti seal vaenulikult. Kohale saabusid ka Tootsi klassivennad, kes pika maadlemise peale kõik kirikumõisa koolipoisid jõkke viskasid.
Kool lõppes ja õpilased läksid koju. Toots lubas kõigile, et järgmine aasta ta enam kooli ei lähe.
Teele ja Arno jätavad hüvasti Arno hüppas vankri peale ja ütles Teelele, et kodus ootavad teda Lilled... Heinamaa... Päikesepaiste, mis peale Teele mossitades oma sulase vankri peale hüppas.