Oskar Luts ja "Kevade" (1)

Oskar Luts ja „Kevade“.
Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu „ Kevadet “ ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat „ Kevade“.
Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold , kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt.
Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba „Kevade“ esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem „ Kevadega“ tegelema.
Vahepeal , aga ei olnud Oskaril aega „Kevadet“ edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt „Kapsapää“ ja ka lustmängu „Pildikesi Paunverest“. Kuid lõpuks oli tal juba rohkem aega, peale „Kapsapää“ esietendust. Nii valmiski aastal 1912 „Kevade I “ ning 1913. aastal „Kevade II “.
„Kevade“ sai lausa nii poulaarseks, et raamat tõlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini. Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari.
1969. aastal valmis „Kevadest“ film . Filmi režissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets ( Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk ( Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast.
Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis „Kevade“ filmis Joosep Tootsi , Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid täis poisike, siis sobis ta väga hästi Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filminäitleja välja vahetati, oli see, et filmivõtete ajal toimus poiste kaklus, kus ka Riho osales. See ei meeldinud kellelegi ja otsustati, et Rihot enam näitlema ei lubata.
Rihol endal on sellest väga kahju, et tema asemel sai kuulsaks hoopis Aare Laanemets. Kuid mees lohutab end sellega, et midagi temast „Kevadesse“ siiski jäi – nimelt on filmis uisutamisstseenis, näha mehe uisutavad jalad. Selle üle tunneb Riho vaid rõõmu, kui telekast jälle „Kevadet“ vaatab.
Peale filmi on, aga „Kevade“ endale kuulsust kogunud ka läbi teatrietenduste. Hõlmamatu hulk kordi on seda mängitud nii Eesti teatrites, kui ka väljaspool Eestit. Näiteks Läti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte järgi etendatud juba 200 korda.
„Kevade“ raamatu tegelastel on olemas ka prototüübid. Joosep Tootsi prototüüp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel – Adele Pärtelpoeg, Arno Talil – mees nimega Andres, Kristjan Liblel – Kristjan Lill jt.
O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga.
„Kevade“ on vaieldamatult Oskar Lutsu kõige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jätkub raamatu ning eelkõige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale „Kevade“ on ilmunud ka „Suvi“ ja „Sügis“, mis kajastavad „Kevade“ tegelaste elu, mil nad on täiskasvanud.
Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum.
Katrina Pall, 12. kl OLPG