Kevade (0)

Kevade�. Kui r��kida Oskar Lutsust, siis s�ndis ta J�rvepera k�las Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts , vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold , kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. T�kk aega oma noorp�lvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal s�jav�e teenistusse s�ites, olid tal taskus juba �Kevade� esimesed k�sikirjad. S�jav�eteenistuses olles, asus ta juba rohkem � Kevadega� tegelema. Vahepeal , aga ei olnud Oskaril aega � Kevadet � edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid l�hemaid n�idendeid nagu nt � Kapsap �� ja ka lustm�ngu �Pildikesi Paunverest�. Kuid l�puks oli tal juba rohkem aega, peale �Kapsap�� esietendust. Nii valmiski aastal 1912 �Kevade I � ning 1913. aastal �Kevade II �. �Kevade� sai lausa nii poulaarseks, et raamat t�lgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on v�ga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale v�ljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on s�ilinud t�nini. Raamatu kordustr�kke on viimaste andmete p�hjal v�lja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis �Kevadest� film. Filmi re�iss��riks sai Arvo Kruusement. T�htsamaid tegelasi valiti n�itlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets ( Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (T�nisson) , Kaljo Kiisk ( Kristjan Lible) , Leonard Merzin (� petaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on k� igile v�ga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast . Paljud, ei tea aga seda, et algselt m�ngis �Kevade� filmis Joosep Tootsi , Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid t�is poisike, siis sobis ta v�ga h�sti Tootsi rolli. Kuid asjaolu, mis Tootsi filmin�itleja v�lja vahetati, oli see, et filmiv� tete ajal toimus poiste kaklus , kus ka Riho osales. See ei meeldinud kellelegi ja otsustati, et Rihot enam n�itlema ei lubata. Rihol endal on sellest v�ga kahju, et tema asemel sai kuulsaks hoopis Aare Laanemets. Kuid mees lohutab end sellega, et midagi temast �Kevadesse� siiski j�i � nimelt on filmis uisutamisstseenis, n�ha mehe uisutavad jalad. Selle �le tunneb Riho vaid r��mu, kui telekast j�lle �Kevadet� vaatab. Peale filmi on, aga �Kevade� endale kuulsust kogunud ka l�bi teatrietenduste. H�lmamatu hulk kordi on seda m�ngitud nii Eesti teatrites, kui ka v�ljaspool Eestit. N�iteks L�ti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte j�rgi etendatud juba 200 korda. �Kevade� raamatu tegelastel on olemas ka protot��bid. Joosep Tootsi protot��p oli Voldemar Tootson, Raja Teelel � Adele P�rtelpoeg, Arno Talil � mees nimega Andres, Kristjan Liblel � Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati k�rgelt. Esimese eesti kirjanikuna m��rati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda T��punalipu ordeniga. �Kevade� on vaieldamatult Oskar Lutsu k�ige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti j�tkub raamatu ning eelk�ige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale �Kevade� on ilmunud ka �Suvi� ja �S�gis�, mis kajastavad �Kevade� tegelaste elu, mil nad on t�iskasvanud. Oskar Luts suri 23. m� rtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle p�stitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia t�navas avati 1946. aastal majamuuseum.