Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest? (0)

1 Hindamata
Punktid
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium
Riina Meos
12. klass
Uurimustöö
Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest?
Juhendaja :
Kadri Lille
Palamuse 2008
Sisukord
2
Sissejuhatus 3
Valimi iseloomustus 5
1.1 Sagedustabel 6
1.2 Histogramm 6
1.3 Karakteristikud 7
1.3.1 Keskväärtus 7
1.3.2 Standardhälve 7
1.3.3 Variatsioonikordaja 7
1.3.4 Mediaan ja mood 7
1.Kehakaal 8
2.1 Sagedustabel 8
2.2 Histogramm 8
2.3 Karakteristikud 8
2.3.1 Keskväärtus 8
8
2.3.2 Standardhälve 9
2.3.3 Variatsioonikordaja 9
2.3.4 Mediaan ja mood 9
2.Analüüs 10
3.1 Korrelatsiooniväli ja regressioonisirge 10
3.2 Korrelatsioonikordaja 10
Kokkuvõte 11


Sissejuhatus


Selle uurimustöö käigus püüan ma välja selgitada kas kehakaal sõltub kiirtoidu söömise hulgast.
Andmed
Jrk. Nr
Mitmel päeval kuus sööd kiirtoitu
Kehakaal (kg)
1
4
80
2
12
78
3
21
68
4
11
61
5
22
62
6
15
60
7
10
66
8
6
50
9
9
63
10
13
70
11
18
72
12
6
64
13
11
76
14
20
78
15
10
65
16
2
59
17
11
64
18
8
66
19
7
74
20
5
70
21
19
83
22
9
78
23
2
70
24
23
94
25
14
61
26
17
69
27
9
58
28
15
81
29
6
55
30
5
70

Valimi iseloomustus


Valimi moodustab Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 10.-12. klassi juhuslikud õpilased. Kokku küsitlesin 30 õpilast.
Toitumisharjumus
Tunnuseks sai valitud mitmel päeval kuus õpilased söövad kiirtoitu. Kiirtoidu alla lugesin nii hamburgerid kui friikartulid, saiakesed ja lihapirukad kui ka valmissalatid poelettidel (mitte toorsalatid).

1.1 Sagedustabel


Mitmel päeval kuus
0-3
4-7
8-11
12-15
16-19
20-23
24-27
28-31
Sagedus
2
7
9
5
3
4
1
0

1.2 Histogramm


1.3 Karakteristikud


  • 1.3.1 Keskväärtus


  • 1.3.2 Standardhälve


    σ = 6,04285462
  • 1.3.3 Variatsioonikordaja


    V = 1,881009454
  • 1.3.4 Mediaan ja mood


    Me = 10,5
    Mo = 11
  • Kehakaal


    2.1 Sagedustabel


  • Kehakaal (kg)
    50-58
    59-66
    67-74
    75-82
    83-90
    90-97
    Sagedus
    3
    11
    8
    6
    1
    1


  • 2.2 Histogramm


    2.3 Karakteristikud

    2.3.1 Keskväärtus


    2.3.2 Standardhälve


    σ = 9,25953

    2.3.3 Variatsioonikordaja


    V = 7,433783

    2.3.4 Mediaan ja mood


    Me = 68,5
    Mo = 70
  • Analüüs

  • 3.1 Korrelatsiooniväli ja regressioonisirge


  • 3.2 Korrelatsioonikordaja


    r = 0,391923852

    Kokkuvõte


    Korrelatsioonikordaja r = 0,391923852 põhjal võib väita, et kahe tunnuse vahel on nõrk korrelatsioon.
    11
  • Vasakule Paremale
    Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #1 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #2 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #3 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #4 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #5 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #6 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #7 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #8 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #9 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #10 Kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sass098 Õppematerjali autor
    teemal kas kehakaal sõltub toitumisharjumustest

    Sarnased õppematerjalid

    Kas õppeedukus sõltub koolitee pikkusest
    11
    doc

    Kas õppeedukus sõltub koolitee pikkusest?

    Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander 12. klass Uurimustöö Kas õppeedukus sõltub koolitee pikkusest? Juhendaja: Kadri Lille Palamuse 2008 Sisukord ................................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Valimi iseloomustus.....................

    Matemaatika
    Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed
    13
    doc

    Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed

    TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Elisabeth Jänes Eestikeele kirjandi ja võõrkeele riigieksamite tulemuste seosed Majandusmatemaatika uurimistöö Juhendaja: Reelika Leopard Tartu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Riigieksami tulemuste koondtabel...........................................................................................5 2. Esimene punkt.........................................................................................................................6 2.1 Kirjandi tulemuste sagedustabel................................................................................6 2.2 Kirjandi sageduspolügoon.........................................................................................6

    Majandusmatemaatika
    KAS AJALOO JA ÜHISKONNAÕPETUSE HINDED ON OMAVAHEL SEOSES
    10
    docx

    KAS AJALOO JA ÜHISKONNAÕPETUSE HINDED ON OMAVAHEL SEOSES?

    Kooli nimi Nimi 11. klass Uurimustöö KAS AJALOO JA ÜHISKONNAÕPETUSE HINDED ON OMAVAHEL SEOSES? Juhendaja: nimi aasta Sissejuhatus Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada kas ajaloo hindel on seos ühiskonnaõpetuse hindega või vastupidi. Valisin sellise teema, sest tahtsin teada saada kas ajaloo hinne sõltub ühiskonna hindest või vastupidi, või kas kahe aine vahel on üldse seost. Eelkõige tundus teema huvitav, sest kahte ainet õpetab üks õpetaja. Hüpotees: Kas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse hinded on omavahel seoses? Uurimustöö üldkogum on 9. Klass, millest valimi moodustab 20 õpilast. 10 poissi ja 10 tüdrukut. Hinded sain teada suulise küsitlemise teel. Mõlema aine hinnete puhul on tegemist järjestustunnustega. Kõik arvutused on tehtud Microsoft Excelis vastavate valemitega.

    Matemaatika
    Uurimustöö
    8
    doc

    Uurimustöö

    2. Andmed 2.1 10.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 5 4 5 5 5 5 5 4 4 5 5 5 5 3 4 3 5 3 3 3 2.2 11.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 5 4 5 5 5 4 5 4 4 3 4 3 4 4 4 3 5 4 5 5 2.3 12.klass Füüsika Matemaatika hinne hinne 4 3 4 3 4 3 3 3 5

    Matemaatika
    Kas matemaatika hinne on sõltuvuses Eesti keele hindest
    18
    docx

    Kas matemaatika hinne on sõltuvuses Eesti keele hindest

    ......................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................7 2 1. Sissejuhatus Minu uurimustöö eesmärgiks on uurida, kas Oskar Lutsu palamuse Gümnaasiumi 9- klassi matemaatika ja eesti keele esimese veerandi hinnded on omavahel sõltuvuses. Ma valisin selle teema sellepärast, et teada saada, kas tõesti matemaatika oskus sõltub eesti keele oskusest. Hinne on järjestustunnus Uurimistöö üldkogumiks on Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 9. klass. Uurimustööd tegema hakates oli minu esimene töökäik koguda andmeid 9. klassi hinnete kohta. Andmeid kogusin matemaatika õpetaja Lea Isotamme abil. Kokku küsitletuid inimesi oli 58. 3 3. Sagedustabel maatemaatika ja eestikeele hinnetega

    Statistika
    Statistika töö-binoomjaotus-intervallid
    136
    xlsx

    Statistika töö: binoomjaotus, intervallid

    3 4 4 7 8 37 väga hea keskmine hea väga hea keskmine hea m gaja aan ja mood, siis esineb kallutus paremale. ] (190;197] Pikkus Kehakaal (cm) (kg) Jalanumber JNR (pidev) (pidev) (diskreetne) 1 155 62 38 2 164 49 38 Pikkus 3 166 55 38 Keskmine 176.3333 4 166 55 38 Mediaan 174 5 168 55 38 Mood 170 6 170 58 38 Max 197

    Statistika
    Statistika mõistete seletused
    6
    docx

    Statistika mõistete seletused

    1. Statistiline kogum – uuritav kogum, mille kohta tahetakse järeldusi teha 2. Arvtunnus – arvuline tunnus – tunnus, mille väärtuseks on arvud, nt inimese pikkus, palga suurus. Jaguneb pidevateks ja diskreetseteks. 3. Mittearvuline (nominaal) tunnus – tunnus, mille väärtuseks ei ole arvud, nt rahvus, silmade värv 4. Pidev tunnus – tunnus, mis võib saada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, nt kehakaal, temperatuur. 5. Diskreetne tunnus – tunnus, mis võib saada vaid üksikuid eraldiseisvaid (tavaliselt täisarvulisi) väärtusi. Nt seemnete arv viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8

    Statistika
    Matmaatilise statistika uurimustöö
    17
    docx

    Matmaatilise statistika uurimustöö

    Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus...........................................................................................................................3 Mõisted...........................................................................................................................................4 Valemid...........................................................................................................................................5 Exceli funktsioon

    Matemaatika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun