Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pisut head leidub igas inimeses (0)

1 Hindamata
Punktid
Pisut head leidub igas inimeses
Headust defineeritakse kui midagi, mis on kõlbeliselt heakskiidetav. Headus on väga suhteline mõiste, kuna seda võib iga inimene erinevalt tõlgendada. Headus on miski, mis esineb igal inimesel, kuid headuse märkamine teise inimese poolt on palju keerulisem.
Ükski inimene pole sündinud siia ilma, et olla halb, kuid sellegi poolest ei pruugi headus inimeses püsida. Headus võib kaduda aastate jooksul, mil võib olla kokkupuudet mõne halvema isiksusega. Suurimaks mõjuallikaks inimesele on keskkond, kus ta on üles kasvanud. Tahes- tahtmata hakkab inimesele miski külge, muidugi võib külge hakata ka hea omadus, kuid üldjuhul nii siiski ei juhtu. Noorele avaldavad kõige suuremat mõju sõbrad. Nähes sõprade käitumist ning iseloomu jääb seegi suure tõenäosusega külge .Ma ei saa väita, et ainus mis külge jääb on hea, kuna sõbrad on üldiselt need, kes julgevad teha igasuguseid lollusi ja sellega minnakse kaasa sõpruse tõttu.
Minu arvates pole keegi täiesti halb inimene. Iga inimene on omamoodi hea, seda võib keeruline olla märgata, kuna mõned inimesed on kinnisemad. Arvan ka, et teistel inimestel ei tohiks olla õigust otsustada selle üle, kas keegi on enda iseloomult ning käitumiselt halb. Muidugi ei pruugi inimeses olla vaid headust, võib olla ka halba. Inimene võib tunduda heana, kuid see võib olla manipulatsioon, et midagi kurja teha.
Kindlasti leidub ka inimesi, kes on üdini halvad neid ümbritsevate inimeste vastu. Samas ma ei usu, et nad on sündides juba endale sellise iseloomu saanud. Pigem ongi seda kujundanud ümbritsev keskkond: kodu, vanemad, sõbrad, kool ning üleüldse ühiskond. Keskkond juhib halvale teele ning vanemas eas on halba käitumist raske muuta. Juhul kui vanemad jätavad lapse tähelepanuta, sõbrad viivad noore halvale teele ning kodutunnet ja tõelist sõprust lapsel kunagi ei tekkinud, siis on väike tõenäosus, et sellisest keskkonnast on sirgunud teistega arvestav täisväärtuslik ühiskonna liige. Ning inimene ei ole selles kuidagi ise süüdi. Muidugi on võimalus, et sellises keskkonnas kasvanud inimene kujundab oma elu selliselt , et ei tema ega ta lapsed ei peaks tulevikus sellist elu elama. Ilmselt on olemas ka loomu poolest väga halbu inimesi, kuid sel juhul võib tegemist olla mingisuguse haigusega. Psüühilise haigusega inimesed on need, kes naudivad teistele halba tegemist. Nende jaoks võib see hästi mõjuda, kuid pikemas perspektiivis võib kõik muutuda.
Kogu jutu lõpetuseks usun ma, et igas inimeses leidub siiski tükike head. Headel inimestel paistab see koheselt välja, pealtnäha halvad inimesed aga ei pruugi oma headust kuidagi välja näidata. Ümbritsevatel inimestel on keeruline panna tähele ning arvestada inimese headusega.
Pisut head leidub igas inimeses #1 Pisut head leidub igas inimeses #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Makijou Õppematerjali autor
Loovtöö Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis

Sarnased õppematerjalid

Headus ja kurjus
2
doc

Headus ja kurjus

pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba inimest et see mida ta teeb ei ole hea, püüda lahendada asju rohkem sõnade kui rusikatega, mida kipuvad tegema pahatahtlikud inimesed. Aga miks on maailmas kurjad inimesed? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võimu kellegi või millegi üle, seega nad teevad ükskõik mida, et nende soov täituks. Kurjuse halvim külg ongi see, et kui me tahame saavutada

Eesti keel
Kuidas lahendada kurjuse probleemi
4
doc

Kuidas lahendada kurjuse probleemi?

Tänapäeva ühiskonda on ilma kurjuseta ette kujutada raske. Kui olla kursis sellega, mis igapäev meie ümber ja ka kaugemal maailmas toimub, näeme me tihti kurjust. Uudiseid lugedes ja vaadates võime me teada saada üdini kurjadest inimestest, kelle eesmärk on näha teisi kannatamas ja endale teiste kulul rikkusi kokku ahnitseda. Kurjuseks võib pidada kõiki inimese halbu iseloomujooni nagu ahnus, vägavaldus, isekus, valelikkus ja võimuiha. Igas inimeses on need halvad iseloomujoonud mingil määral esindatud. Peaaegu võimatu on leida inimest, kes oleks üdini hea. Sellised on ammu väljasurnud, sest neil on tänapäeval väga raske eksisteerida. Samuti ei ole kerge leida üdini halba inimest. Tihti teeb ta oma kuritegusid endaarvates õigel ja heal eesmärgil. Mõni üritab saavutada rikkust oma pere heaolu nimel. Ta arvab, et teda on terve elu valesti koheldud ja nüüd on aeg hakata vastu,

Filosoofia
Eetika kursus 10-klassile
10
doc

Eetika kursus 10. klassile

Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk. Eetika kriis Eetika kriis tekib siis, kui vanadest eetikanormidest kinni ei peeta, kuid ei ole loodud ka uusi moraalinorme, millest kinni pidada. Samas on eetika mõõdupuu, mille järgi mõõdetakse head ja valet välja, vaieldav. Eetika jaotus Teoreetiline eetika: Kuidas me teame, mis on hea võib halb? Kas hea ja halb on inimese enda välja mõeldud või on nad kaasa sündinud omadused? Praktiline eetika: Kuidas lahendada teoorias tekkinud küsimusi? Psühholoogiline egoism Psühholoogilise egoismi teooria järgi on hea see, mis aitab üksikisikul massist eristuda. See on

Eetika
Kuradi mitu nägu
6
doc

Kuradi mitu nägu

rakendades manipuleerida lihtinimese psüühikaga. Kuradil õnnestub tekitada inimese mõttemaailmas vaid lühiajalist segadust ja mõistmist. Hiljem seletavad asjaosalised toimunut ikka enda reaalsusest lähtudes - püüd lihtsustada keerulist kui inimaju enesekaitsevahend. Kurat pole võimeline muutma inimkonna mõtlemise toimimise aluseid. Millisena näevad käsitletavad kirjanikud saatana toimet inimesele? Kurat pole üksnes negatiivne nähtus, temaski peitub midagi head. Kui Faust küsib Mefistofelese kui põrgudeemoni käest, kes too õieti on, vastab kurat: "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Nendes värsiridades paljastab Goethe saatana tõelise olemuse - tema pealtnäha halbade tegude taga peitub kõikevõitev headus. Kurat päästab tõelisi väärtusi ja aitab inimest tõe leidmisel. Selleks peab indiviid kõigepealt läbima puhastustule, mis seisneb kannatamises.

Kirjandus
Eetika
12
doc

Eetika

Moraal elu piiramine. Moraal takistab tegemast asju, mida tegelikult tahaks, aga ei sobi, pole sünnis, liiga vara. Moraalsed väärtused mõeldud inimkonna mannutamiseks. Hing vaim, vaba tahe, Jumal < valed mõisted. Teispoolsus, tõeline maailm.. mõeldi välja selleks, et tegelikku, ainsana eksisteerivat maailma alavääristada. Kristlik enesealandus võimuvahend. Hingeõnnistus puhas dekatents. Pidas end psühholoogiks. Ütleb, et inimene tunneb teises inimeses ära vaid iseenda. Inimesed portreteerivad ennast. Teadlikult kasutab oma teoses tegelasi, kes räägivad seda filosoofiat edasi. Nt. Shopenh, Wagner, lõpuks Zarathustra. Z nägi esimesena hea ja kurja võitluses inimelu peamist käivitajat. Enda arvates rõõmusõnumi tooja > mina saatus, mina geenius. Alates minuga on taasolemise lootus, sellega seoses olen paratamatult saatus. Eitab seni kõrgemaks peetud inimtüüpi, kristlikku moraali < need ei sobi kokku eluga

Eetika
ARISTOTELES Nicomachose eetika I ja V
5
docx

ARISTOTELES:Nicomachose eetika I ja V

raha, riigivõimu toel. Aristoteles vaatleb eraldi füüsilist,looduslikku paratamatust (ananké) ja seab selle alamaks, kui mõistus (nous) ja loomus (physis),mille toimimises on olemas eesmärk (telos). Tõsi on see, et päris õnnelik ei ole inimene kes on inetu või kelle eluolu on väga halb. Kui keegi peab oma elu üksi elama, näiteks lastetuse puhul. Hullem on muidugi,kui on halvad sõbrad või lapsed ning surevad alati need, kes on head ja armastatud. Siinkohal olen täiesti nõus, et õnne nägemus on erinev ja päris õnnelikkus on suhteliselt lai mõiste. Aristoteles tahab siinkohal rõhutada, et inimesepoolse aktiivsusega on võimalik oma tegevusega õnne saavutada. Õnn aga paistab olevat ülimalt jumalik isegi siis,kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud loomutäiuse, teatud õppimise või treenimisega. Kindlasti on võimalik eesmärke saavutada õppimise läbi, selleks peavad olema nii füüsilised, kui

Õigusfilosoofia
Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
20
docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Religioosne ja ilmalik eetika rinevad mitte sisu vaid põhjendusviisi poolest. Religioosne eetika viitab Jumala tahtele, ilmalik eetika inimese mõistusele või kokkuleppele või inimeste soovidele. Mida me peame tegema, on meile objektiivselt ette antud : -Teonoomiline käsitlus: Jumala tahe on meile ette antud, seda me peame täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab. -Loomuõiguslik käsitlus: Loodus on ette määranud, mida me peale tegema. Osad asjad on loomu poolest head, teised halvad. Nt Kristluses on Piibli kümme käsku moraali sisu. religiooni ja eetika 3 vahekorra võimalust : Religioon on eetika alus Religioon täiendab eetikat: Jumal kui kohtunik ja moraaliseaduse eest seisja. Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon ja eetika on sõltumatud: Eetika ei vaja Jumala ideed. Maailm on evolutsioonilise arengu tulemus ja inimene on

Eetika alused
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS
30
docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

Ego on vaja selleks, et suhelda reaalsusega. See on nagu vahendaja mina ja tegelikkuse vahel. Tihti on võrreldud neid kahte isiksuse komponenti kui ratsanikku ja hobust. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat ei ole ja ta kasutab idi energiat. 3. Isiksuse kolmas komponent on superego, mis on südametunnistus, moraalikoodeks. See on see mina osa, mida ühiskond läbi oma normide, keeldude, käskude inimeses tekitab. See on ettekujutus sellest, mis on hea ja mis on halb; mis on lubatud ja mis mitte. Freud arvates kujuneb see välja 10-11 eluaastaks. See saab alguse läbi kasvatuse (mida peres peetakse õigeks ja mida valeks). Freudi meelest, mida tugevam on superego (mida jäigem on raamistik, mis ühiskond on andnud isiksusele) seda keerulisem on egol nende kahe poole vahel laveerida. Tugeva superegoga inimene ei tunne ennast väga vabalt. Ta järgib

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun